KIRJANDUS KINOS
KULTUUR
TELLIMINE

Ettevõtlusõppeks avaldavad survet juba lastevanemadki

26. mai 2017 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Mini-minifirmade laat Tallinnas Hirvepargis 2. juunil 2016. Müüjad on Tallinna 21. kooli 5. klassi õpilased.  Sel aastal tuleb sarnane laat Snelli tiigi ääres. Mini-minifirma programmi on JA Eesti arendanud teise kooliastme jaoks. Foto: Jaan Tsadurjan

 

Euroopas oluliseks peetud ettevõtlusõpet on juba 25 aastat meie koolides toetanud sihtasutus Junior Achievement Eesti, püsides projektidel-annetustel. Kuidas õpe edeneb ja mis teeb muret, rääkisid intervjuus Õpetajate Lehele majandus- ja ettevõtlusõpetajate seltsi juhatuse esimees Elbe Metsatalu ning aasta ettevõtlusõpetajaks valitud Põlva gümnaasiumi ja Põlva kooli õpetaja Kaia Tamm.

 

Milline on ettevõtlusõppe olukord koolides?

Elbe Metsatalu: Praegu on parem kui kümme aastat tagasi. Uue riikliku õppekavaga tulid põhikooli ettevõtlusõppe ja gümnaasiumisse majandus- ja ettevõtlusõppe ainekavad. Maht on küll väike, ühel kursusel vähemalt 35 tundi, aga riiklik alus on olemas. Hea on seegi, et gümnaasiumi uurimistööks ja põhikooli loovtööks saavad õpilased nüüd valida õpilas- või minifirma programmi. See on tõstnud huvi ettevõtlusõppe vastu.

Meie tegevust toetab ka see, et õppekavas on üldpädevusena ettevõtlikkus ning läbiva teemana kodanikualgatus ja ettevõtlikkus.

Õpilased saavad aru: ettevõtlusõpe on midagi elulist ja vajalikku. Kaasa aitavad ka vanemad, kes survestavad, et lapse koolis oleks ettevõtlusõpe.

Eelmisel õppeaastal oli Junior Achievementi (JA) programmis 119 gümnaasiumi ettevõtlusõppega haaratud, aga põhikoole vaid 68 ja algkoole 58. Põhikooli vanemas astmes on õpilaste koormus suur ja vaba tunnimahtu vähe. Kuid just murdeealised tahavad tegutseda. See on praegu kõige nõrgem koht. Gümnaasiumis on natuke lahedam, saab teha valikkursusi. Riigigümnaasiumid on võtnud ettevõtlusõppe südameasjaks. Ka põhikooli esimeses ja teises astmes on mängumaad rohkem. Klassiõpetaja saab anda eri tundides ettevõtlusega seotud töid.

On hea, kui ettevõtlusõppega ei tegele ainult üks õpetaja, vaid kõik mõtlevad, kuidas kujundada noortes ettevõtlikkust, pakkudes põnevaid igapäevaelulisi ülesandeid. Teeme koostööd aineliitudega, et õpetust tõhusamaks muuta. Võtmeisikud on koolijuhid: kas nad peavad ettevõtlusõpet vajalikuks ja suudavad motiveerida.

Kaia Tamm: Põhikooli kolmanda astme programmi saab hästi kohandada ka teisele astmele. Olen juba viis aastat õpetanud programme „Mina ja majandus” viiendas ja „Mina ja ettevõtlus” kuuendas klassis. Kõik toimib hästi, on vaja vaid tahtmist asi veidi mängulisemaks muuta. Saan kinnitada, et õpilastele see meeldib.

Millise metoodika alusel õpe käib?

Elbe Metsatalu: Õpe on kogu aeg toimunud JA programmide järgi. Ülikoolid on katsetanud, aga pole majandus- ja ettevõtlusõpetajate koolitamiseni jõudnud. Majandusteaduskonna tudeng võiks võtta näiteks pedagoogikamooduli või tasub pakkuda õpetajaks õppijaile võimalust ettevõtlusõpet õppida.

Kaia Tamm: Junior Achievement Eesti on sihtasutus. Kuigi ta pakub ainsana eri kooliastmetele programmi, õpikuid-töövihikuid, on riigi toetus väga väike (Eesti parimale õpilasfirmale sõiduks rahvusvahelisele võistlusele ja majandusolümpiaadi läbiviimiseks). Peamiselt tuleb toetus projektidest ja heategevusest. See olukord peab muutuma.

Elbe Metsatalu: Kui inimeseõpetust või matemaatikat õpetataks sihtasutuse baasil, oleks ikka naljakas küll. Aga majandus- ja ettevõtlusõpe toimib nii juba 25 aastat.

Milline on õpetajate taust?

Elbe Metsatalu: Valdavalt on geograafia-, ajaloo- ja ühiskonnaõpetajad, aga on ka eesti keele, muusika- ja keemiaõpetaja. Katame kõik ained ära. Tähtis pole aine, vaid kas silm särab. Piisavalt peab tundma ka teoreetilist poolt. Õpetajad täiendavad end ise. JA pakub pigem metoodilist koolitust. Ka meie selts teeb koolitusi, kutsume teadlasi ja spetsialiste õpetama. Kogemusi jagavad kolleegid, kes käinud rahvusvahelistel koolitustel. Tore oleks, kui ülikool keskenduks rohkem teooriale ja korraldaks kursusi.

Paljud neist, kes 25 aastat tagasi alustasid, on jõudmas pensioniikka. Vaja on uut põlvkonda õpetajaid.

Mis on ettevõtlusõppes hästi?

Kaia Tamm: Saame JA-lt palju tuge ja meie selts tegutseb aktiivselt. Meil on uued õpikud, töövihikud. Kel vähegi huvi, saab pidevalt uut materjali.

Elbe Metsatalu: Mõne aasta eest oli finantskirjaoskuse projekt, tegime oma seltsiga igasse ainesse õppematerjale, need on üleval Koolielu portaalis, kasutatakse hoolega.

Innove projektis täiendame riikliku õppekava ainekavade õppeprotsessi kirjeldusi ettevõtlikkuspädevust toetavate õpitulemustega. Kaasatud on eri ainete õpetajad. Meie selts koordineerib, et see saaks aasta lõpuks valmis. Loodame, et ettevõtlikkus levib igasse kooliastmesse ja jõuab iga õpetajani.

Oleme kõik need aastad ellu viinud uut õpikäsitust ja teinud kõike seda, mida tulevikunoorel vaja.

Millised on vajakajäämised?

Elbe Metsatalu: Kahjuks on töö projektipõhine – kui rahastus läbi, vaatad, kuidas ellu jääd. Kui poleks olnud heategijatest annetajaid, kes on andnud intressita laenu, oleks JA Eesti läinud eelmisel suvel pankrotti! See pole normaalne, et üks sihtasutus peab arendama Euroopas oluliseks peetud valdkonda.

Edu & Tegu programm püüab olukorda parandada ja ülikoolide kaudu ettevõtlusõpet igal haridusastmel paremaks teha. Aga toetatakse vaid uusi asju. Seda, mis varem olemas ja hästi töötab, nagu JA programmid, toetatakse minimaalselt. Kas viskame siis vana süsteemi kõrvale ja püüame leiutada sama ratast? See teeb kurvaks.

Kaia Tamm: Kas peame üle 20 aasta hästi toiminud süsteemi muutma, sest nüüd on avastatud, et valdkonda tasub toetada, see on populaarseks saanud? Minu arvates pole see õige.

Elbe Metsatalu: Programmi raha saab ükskord otsa. Kuidas kindlustada jätkusuutlikkus koolides? Ülikoolid pakuvad koolitusi, aga õpetajaid on vähe ja grupid ei täitu, sest õpetaja ei saa kogu aeg tundidest ära minna. Kevadel oli üle kümne koolituse. Kui tahaksin end igati harida, ei saakski ma koolis olla. Koolitused on tasuta ja igaüks ei viitsi kohale minna.

Mida tuleks ettevõtlusõpet arendades muuta?

Kaia Tamm: Enamasti on ettevõtlusõpe valikaine, aga võiks olla kõigile kohustuslik. Elementaarne arusaamine rahaasjadest peaks olema igaühel – et saad selgeks vähemasti selle, mis on deebet- ja krediitkaart, intress.

Elbe Metsatalu: Tore, et projekte tuleb ja raha saab. Aga arendamiseks on vaja süsteemset, pikaajalist, stabiilse rahastusega toimivat ning HTM-i toetusega tegevust igas koolis ja igas kooliastmes. Esimeses kooliastmes integreeritult teiste ainetega, mängulised tegevused. Põhikooli kolmas aste võiks olla juba praktilisem, hõlmates finantskirjaoskust, majanduse üldisi seoseid. Gümnaasiumis võiks ettevõtlusõppe maht olla suurem, 70 tundi. Kutse- ja üldhariduses peaks olema saavutatav teadmiste ja oskuste sarnane tase.

Viis Eesti kooli osales hiljuti rahvusvahelises ettevõtlusõppe mõju uuringus. Mõju avaldub alles siis, kui õpilased tegelevad ettevõtlusõppega rohkem kui sada tundi õppeaja jooksul. Nii õpetajad, vanemad kui ka ettevõtjad leidsid, et tõsine probleem on raha- ja ajapuudus. Õpetajate arvates ka vähene integreeritus teiste ainetega.

Kaia Tamm: Olen õpetanud geograafiat, ühiskonnaõpetust ning majandus- ja ettevõtlusõpetust. Neil ainetel on huvitavaid kokkupuutepunkte, saan aineid siduda. Olen tajunud, kuidas tekib vau-efekt ja õpilased tabavad seoseid: asjad pole eraldi kastides.

Elbe Metsatalu: Praktilisel tegevusel põhinev ettevõtlusõpe pakub edu­elamust nii õpilasele kui ka õpetajale. 2003. aastal tuli minu õpilasfirma Euroopas kolmandaks. Murdus jää – tundsime, et Ida-Euroopat võetakse tõsiselt. Aga eriti tore on, kui aastaid hiljem tuleb õpilane ja ütleb, et tunnist saadud teadmised on marjaks ära kulunud.

 


KOMMENTAARID

Ülle Hint-Märtson, Luunja keskkooli õpetaja:

Meie koolis on majandusõppe suund juba 1995. aastast. Algklassides õpetame majandust 1997. aastast JA Eesti programmi „7 sammu” järgi.

Majandusõpetus on õppekavas 3. ja 4. klassis, tunnid on üks kord nädalas.

Teoreetiline osa vaheldub huvitava tegevusega: rollimängud, meisterdamine, joonistamine, väikesemahulised uurimistööd, majandusmängud, testid. Oleme valmistanud paberist jäätisetorbikuid, koostanud retsepte, arutlenud, kus võiks kodukohas valmistatud jäätist müüa, mis aitaks paremini müüa, kuidas kujuneb toote hind jne.

Tutvume asutuste ja ametitega, käime õppekäikudel. Arutleme äriorganisatsioonide eeliste ja puuduste üle, mõtleme, kuidas saada ettevõttesse uut tööjõudu. Samas oleme ka tööotsija rollis.

Tutvume kaubanduse mõistetega, räägime, kuidas toimub kaubavahetus, tutvume valuutade ja riikidega.

Meil toimuvad õpilaslaadad (sel õppeaastal neli korda), kus ka algklassid saavad enda valmistatud tooteid müüa. Õpilased võtavad neist meeleldi osa, kuna tulu saavad endale. Lapsed on ise teinud hinnasildid, reklaamid, nad võtavad osalemist väga tõsiselt, õpivad kauplemist ja viisakat käitumist, suhtlemist.

Majandusõpetus on vajalik, teemad ja tegevus aitavad mõista meid ümbritsevat elu, õpetavad ettevõtlikkust. Majanduse kaudu õpivad nad, kuidas elus paremini hakkama saada, mõistavad, kui tähtis on õppida ja karjääri teha.

Nagu ikka, mõnele meeldib, mõnele mitte. On klasse, kus lapsed oskavad väga hästi argumenteerida, tuua näiteid, ja neid, kellele teemad on rasked ja kauged. Loodan väga, et midagi on kõikidele külge jäänud ja läbitud teemad silmaringi avardanud. Üldiselt meeldivad lastele loov tegevus, rollimängud, meisterdamine. Hästi läheb peale majandusteemaline lauamäng, kus õpilased peavad ettevõtte juhina majandama ja otsuseid langetama.

 

Karmo Kurvits, aasta ettevõtlusõpetaja 2013, Võru gümnaasiumi direktor;

Hea on see, et meil on ettevõtlusõppe programm, plaan selle süsteemseks elluviimiseks ning ettevõtlikud inimesed. Meil on küll üks eesmärk ja tegevuskava, kuid puudu jääb koostööst. On päris palju algatusi ja tegevusi, mis osati kattuvad. Olen märganud, et üksteise edulugusid me sageli tunnistada ei taha, rääkimata jagamisest. Olen tunnetanud isegi konkurentsi. Eesti on väike riik, koostööd tuleb teha. Konkureerime ettevõtluses, aga mitte selle õpetamisel ja arendamisel.

Usun, et õppimine ja õpetamine praktilise tegevuse kaudu on kõige tulemuslikum. Olen aidanud kaasa üle 30 õpilasettevõtte sünnile. Minu hinnangul on tegemist ühe võimsama õppeprogrammiga, mille läbimine näitab, mida ettevõtlus tähendab, kuidas olla ettevõtlik. See annab võimaluse tohutult areneda.

Võiksime jõuda olukorda, kus ettevõtlusõpe on iga kooli osa. Aitaks, kui mõtestaksime lahti, miks ettevõtlusõpe oluline on ja mida see sisuliselt tähendab. Ettevõtlusõppe arendamisest peab saama meie kõigi ühine asi.

 

Katrin Kivisild, Edu & Tegu ettevõtliku kooli tegevussuuna juht:

Ettevõtlushariduses on mitu tasandit: riiklik, kooli ja õpetaja. Majandus- ja ettevõtlusõpe, mis praegu on valikaine, peaks olema haridussüsteemi loomulik osa ja õppekavas kohustuslik. Kooli tasandil otsustab suuresti juhtkond. Kui nemad ei mõista või ei taha ettevõtlusõpet valikaineks, siis seda valikus ka pole.

Suur roll on kooli hoolekogudel. Vanemad saavad mõjutada, mil määral koolis ettevõtlust õpetatakse.

Lisaks JA programmidele on muid tegemisi, mida õpetaja saab tundides teha. On aktiiv­õppemeetodeid, nagu elust tulenevad projektitööd, kus õpilased püüavad õpetajaga kohaliku kogukonna reaalset probleemi lahendada. Samuti ettevõtjate, vilistlaste kaasamine tundidesse, ettevõtlusnädalate, laatade ja teiste ühisürituste korraldamine. See kõik rikastab majandusõpet.

 


Loe ka intervjuud Kaia Tammega:

Laisad puksitakse õpilasfirmast välja

 


Programmi „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlus­õppe süsteemne arendamine kõigil haridus­tasemetel” toetatakse Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfondist.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!