MATEMAATIKA

Kas haridus päästab maailma?

19. mai 2017 Johanna Helin UNESCO ühendkoolide koordinaator - Kommenteeri artiklit

Ottawas UNESCO hariduskonverentsil Eestit esindanud Gedy Siimenson ja Johanna Helin koos UNESCO ühendkoolide üldkoordinaatori Sabine Dezeliga (keskel). Foto: Tiina Fredriksson

 

Kevadel Kanadas Ottawas toimunud UNESCO hariduskonverentsil arutati hariduse rolli rahu ja kestliku arengu tagamisel.

Teema on aktuaalne. Esiteks nõuavad kestliku arengu eesmärgid, mille kõik maailma riigid on ühiselt vastu võtnud, et haridussüsteem valmistaks ette aktiivseid kodanikke, kes hoolivad loodusest ja inimõigustest ning on valmis muutma maailma õiglasemaks ja kestlikumaks. Teiseks on oluline, et hariduses pöörataks tähelepanu ning seistaks vastu maailmas kasvavale ebavõrdsusele ja ekstremismile, kliimamuutustele ja konfliktidele.

Kool vormib ja suunab noori. Samas võib haridus olla nii probleem kui ka lahendus.

Nelson Mandelat tsiteerides: „Mitte keegi ei vihka sündides teist inimest tema nahavärvi, päritolu ja religiooni tõttu. Ühiskond õpetab inimesi vihkama”. Usk haridusse kannatab, nähes, kuidas „kõrgelt haritud” inimesed ekspluateerivad loodust ja teisi inimesi omakasu nimel, alustavad konflikte ja levitavad viha. Kuid nagu Mandela optimistina märkis: „Kui on võimalik õpetada vihkama, siis on võimalik õpetada ka armastama, sest armastus on inimesele loomulikum kui vihkamine.”

Globaalseid pädevusi asutakse mõõtma

Peagi on eesti keeles kättesaadav UNESCO maailmakodanikuhariduse käsiraamat, mis tutvustab maailmakodanikuhariduse viimast kontseptsiooni. Selle järgi on maailmakodaniku kolm peamist pädevusvaldkonda informeeritus ja kriitiline kirjaoskus, ühiskonda kaasatus ja mitmekesisuse austamine ning eetiline vastutustundlikkus ja aktiivsus.

Ottawa konverents tõi kokku hariduseksperte üle maailma, et jagada kogemusi ja arvamusi, kuidas neid pädevusi kõige paremal viisil arendada ja mõõta. Häid näiteid, kuidas lõimida maailmahariduse teemad õppekavadesse, saab Soomest või Saksamaalt, ning nende teemade koolikeskkonda toomise kohta Jaapanist või Taanist. Näiteid kestliku arengu teemaliste õpetajakoolituste kohta leiab Kanadast. Mõõtmise osas pakub Eestile kindlasti huvi fakt, et aastast 2018 mõõdetakse ka PISA ­uuringutes õpilaste globaalseid pädevusi.

OECD järgi on maailmakodaniku võtmepädevus analüütiline ja kriitiline mõtlemine – oskus vaadata asju eri vaatenurkadest ja esitada kriitilisi küsimusi. Eriti oluline on arendada kriitilist meedialugemisoskust ning koostöö- ja empaatiavõimet. Õpilaste teadmistest mõõdetakse kultuuride tundmist ja mõistmist ning arusaama globaalsetest teemadest, sealhulgas kliimamuutused, kestlik majanduskasv, konfliktide lahendamine, demokraatia ja võrdõiguslikkus. Neid teadmisi on hea arendada näiteks projektõppes ÜRO kestliku arengu eesmärke uurides. PISA uuringusse lisatakse ka enesehindamise osa, millega püütakse hinnata maailmakodanikule olulisi väärtusi ja hoiakuid, nagu inimõiguste ja kultuuride mitmekesisuse tundmine, avatus ja vastutustunne, empaatia.

Eesti kool ja globaalsed pädevused

Olen umbes kümme aastat teinud koolidega koostööd maailmahariduse edendamisel ning selle aja jooksul on näha rõõmustavaid muutusi. On palju aktiivseid õpetajaid, kes oma eeskuju ja õpetusega kasvatavad õpilasi maailmakodanikeks – arendavad neis hoolimist oma kodukoha, Euroopa ja maailma vastu.

Oluline on mõista, et need hoolimised ei ole omavahel vastuolus – laiem maailmapilt ei vähenda armastust ja vastutust kodukoha suhtes. Vastutustunnet läheb vaja nii kodustes tegemistes kui ka globaalsetes sõltuvussuhetes. Mõnikord on kahju näha, kuidas tublid õpetajad jäävad oma püüdlustes üksinda, kui struktuur, kolleegid või juhtkond nende tööd piisavalt ei toeta.

Vahel on Eestis tunda teatud skeptilisust väärtuskasvatuse suhtes, justkui selle eesmärk oleks ideoloogiline hoiakute suunamine ülevalt alla. Sealjuures unustatakse, et aktiivseid ja motiveeritud Eesti ja maailmakodanikke ei saa kasvatada käsu korras ning väärtusi ja hoiakuid ette andes. Selline toimimine on vastuolus maailmakodanikuhariduse põhimõtetega. Maailmakodaniku hoiakud ja väärtused arenevad pideva kriitilise arutelu ja isiklike kogemuste kaudu. Kooli ülesanne on suunata õpilasi selliste väärtuste ja hoiakute suunas, mis võimaldavad noortel olla vastutustundlikud ja loovad, edendada maailmas rahu ja kestlikku arengut. Tulles tagasi Nelson Mandela tarkuste juurde: „Hea haridus on kõige tugevam relv, mida saab kasutada maailma muutmiseks.”

 


Juttudest tegudeni

Gedy Siimenson, Tartu loodusmaja ringijuhendaja, UNESCO Läänemere projekti Eesti tegevuste koordinaator:

Olin Kanadasse UNESCO hariduskonverentsile lennates häiritud sellest, et unustasin termostassi koju, ja võtsin vastu lennukis pakutud plasttopsi. Hakkasin topsi ühest lennukist teise vedama ja palusin stjuardessidel seda joogiga täita. Lõpuks keeldus üks stjuardess mulle plasttopsi kuuma teed kallamast, sest see olevat tervisele halb. Ütlesin, et tean seda, naeratasin ja tänasin. Mingil hetkel ei pidanud tops enam vastu ja pidin võtma teise. Sõin ära mitu mitmeti pakendatud lennukilõunat, sest kaasavõetud puuviljad said juba pika reisi alguses otsa. Teades, kui tähtsale konverentsile lendan, ei teinud sellised valikud mind just õnnelikuks.

Rahu ja kestliku arengu õpetamisele keskendunud konverentsile jõudes nägin, et ka seal oli arenguruumi sõnadest kaugemale jõudmises ehk iga tegevus ei kandnud laval kõlanud juttude väärtusi. Oli meeldiv tõdeda, et suur hulk konverentsist osavõtjatest arvas samuti. Selleks ju kokku tulimegi, et arutada, kuidas üheskoos hoolivamaks ja kestlikumaks saada.

Viie päeva jooksul osalesin 20 töötoas ja plenaaristungil. Konverentsi esimene pool oli pühendatud kestliku arengu eesmärkidele, mida alustati diskussiooniga teemal „Missugune peab olema kestliku arengu hariduse õpetaja?”. Igal pool maailmas eeldatakse õpetajalt universaalset õpetust, õpilaste kaasamise oskust, motiveerivaid ja uuenduslikke meetodeid, kuid eriti toodi esile globaalsete protsesside seostamist kohalike oludega.

Kestlik areng pole võimalik rahu ja maailmakodanike koostööta. Ülejäänud konverents keskenduski praktilisele poolele: kuidas koostööd teha, üksteisega arvestada ja universaalseid väärtusi toetada. Toon mõned näited vihjetega lisainfo saamiseks.

  • Saksamaalt ja Suurbritanniast tulid kohale RootAbility liikumise loonud tudengid, kes tutvustasid Euroopa 25 ülikoolis rakendatavat rohelise kontori mudelit. Eestit nendega liitujate nimekirjas veel polnud. Liitumiseks leiab kontaktid liikumise kodulehelt http://rootability.com/.
  • Psühholoogia, tehnoloogia ja ökoloogia liitmisega lähenes mängustamisele MEGA (http://megageneration.com/) esindaja Moldovast, kelle kirg on luua mõjukaid arvuti- ja lauamänge. Töötuba viidi läbi koos Peruu MTÜ-ga Planeta Oceano (http://www.planetaoceano.org/), kelle missioon on mereelustiku kaitse. Üheskoos plaanitakse luua Peruu mereelustiku olukorda kajastav mäng.
  • Kõiki koole kutsuti osalema maailmas tekkivate jäätmete ringlust uurivas projektis „Trashed World” (https://www.trashedworld.com/). Projekti õpimoodul loodi dokumentaalfilmi „Trashed World” põhjal. Eestist on selle projektiga liitunud Marja-Liisa Saulep Kivimäe põhikoolist.
  • 9. aprillini kutsus Momentum For Change kõiki maailma organisatsioone ja kodanikke registreerima oma kliimamuutust käsitlevaid projekte, et valida nende seast suurima mõjuga projekt ja kutsuda selle korraldajad novembris Saksamaale Bonni kliimakonverentsile (https://momentum.unfccc.int/).
  • Nutiseadmete omanikud saavad rõõmustada, sest konverents oli stardiplatvorm maailma päästmise mängule (http://worldrescuegame.com/), milles kuus tegelaskuju lahendavad globaalprobleeme.
  • Jaapanlased valmistasid kliimamuutuse teema käsitlemiseks tummfilmi, mida kõik koolid võivad kasutada teema vastu huvi äratamiseks (https://kiitosblog.wordpress.com/).
  • Uppsala ülikooli esindajad tutvustasid õppematerjale, mida saab alla laadida kodulehelt http://www.balticuniv.uu.se/.
  • Goi Peace Foundation kutsus kooliõpilasi ja noori esitama 15. juuniks esseesid teemal „Learning from Nature” (https://www.goipeace.or.jp/en/work/essay-contest/).
  • Radikaliseerumise põhjustest ja sellevastastest abinõudest tegi liigutava ja sisutiheda ettekande Nick Taylor (http://foundation4peace.org/), kelle sõnul asub konverentsi kõige olulisem õppematerjal selle dokumendi leheküljel number 29: http://unesdoc.unesco.org/images/0023/002329/232993e.pdf.
  • UNESCO ühendkoolide rahvusvaheline koordinaator jagas keskkooliõpilastele mõeldud kliimamuutuse õppemoodulit (http://unesdoc.unesco.org/images/0021/002197/219752e.pdf).

Nimekiri võiks pikalt jätkuda, aga siinkohal suunan huvi tundvad inimesed ürituse lehele: http://en.unesco.org/esd-gced-week.

Väga meeldiv oli, et konverentsil said sõna võtta vanavanemad, noored täiskasvanud vanuses 18–35 aastat, keskkoolinoored ja isegi üheksa-aastane ÜRO lapsautor Jona David, kes kõik püüdsid inspireerida õpetajaid oma tööd veel tulemuslikumalt tegema. ÜRO lapsautorite raamatutega saab tutvuda http://www.vofg.org/books/.

Lend kodumaa suunas käis hoopis teises rütmis kui lend Kanadasse. Loonud kontakte üle maailma, olin põnevil, et saan koju jõudes oma kogemusest kolleegidele rääkida ning planeerida võrgustike edasist koostööd.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!