Kuidas maalida koriandrit ja lambaläätse?

Õpetaja Üllar Sillaots.

Meie kunstiõpetus kipub olema kujundikeskne ja lapsed on harjunud objekte jäljendama. Kunstiõpetaja Üllar Sillaots proovis õpilastele lähemale tuua abstraktse kunsti olemust ja ergutas neid emotsioone vallandama maitseainete abil.

Tartu Variku kooli kunstiklassi leiab viimastel nädalatel üles ka nina abil – paokil ukse vahelt hõljub vürtsipoele omaseid aroome. Ruumis mängib vaikselt idamaine muusika.

Sissejuhatuseks uurib õpetaja Üllar Sillaots, milliseid maitseaineid lapsed teavad. „Lihamaitseaine, aroomisool, kaneel,” kõlavad vastused. Siis haarab õpetaja suure kasti, kõnnib klassis ringi ja laseb igal õpilasel tõmmata endale klaaspurgi.

„Tänases tunnis saad maitseaine, millest hakkad oma kunstitööd tegema,” lausub Sillaots selgituseks, palub avada purgikesed ning ettevaatlikult nuusutada. Teise klassi rüblikud on suures elevuses – on äratundmisrõõmu, üllatust, ninakirtsutajaidki.

Õpetaja näitab abstraktse kunsti olemuse selgitamiseks Vassily Kandinsky 1913. aastal valminud kompositsioone, mis sündisid kunstnikul muusikat kuulates.

„Kasuta lihtsat ümarat kujundit. Sa ei pea joonistama maitseainet, vaid lõhna ja maitset. Joonista, mida tunned, millised värvid sulle lõhnaga seostuvad,” juhendab õpetaja.

Ülesanne tundub mõnele raskevõitu. Lihtsam on ju joonistada etteantud objekti: ema-isa, maja, puud. Seepärast ilmubki paberile kaneelipulki ja taimi. Aga on neidki, kel fantaasia kohe tööle hakkab ja juba esimese maitseaine nuusutamise põhjal paber täis saab. Kuid ees on mitu ülesannet. Iga viie minuti järel tuleb oma purgike kaaslase oma vastu vahetada ja uued emotsioonid paberile kanda.

„Kogu kunstikasvatus rõhub sellele, et oleme individuaalselt hästi erinevad,” räägib Sillaots. „Katsetamegi, kuidas enda sees olevaid võimeid eri tehnikate ja lõhnakunsti abil välja tuua. Selline vürtsine lähenemine aitab õpilastel luua riikide ja kultuuride ning toidu- ja lõhnakunsti seoseid. Olen kindel, et nad räägivad kodus, mida täna kunstitunnis tegid.”

Poisid julgemad

Projekt „Kunst on maitses” hõlmab kõiki klasse esimesest üheksandani. Mida suuremad, seda põhjalikumalt nad teemale lähenevad. Näiteks uurivad vanemad klassid maitseainete tausta kohta infot. Paljud lõhnad on ju tuttavad, aga enamasti ei teata nende ajalugu.

Projektis tehakse ka maale vürtside ja toiduainetega, mis annavad värvi.

„Loomulikult oleks ideaalne, kui saaksime lapsed klaasseintega eraldada ja igaüks saaks keskenduda vaid oma ülesandele, kuid klassiruumis on nad sunnitud siiski suhtlema,” sõnab Sillaots. „Kasvatan ka ise teemat enda sees ja õpin iga klassi tunnist. Mulle meeldib katsetada. Töö käigus asjad täiustuvad. Lapsed on meeletult loovad. Hea on näha nende arengut. Küllap tulevikus näitusel maale vaadates vaatavad nad abstraktsele kunstile teistmoodi ja oskavad teistelegi selgitada.”

Üllar Sillaots on täheldanud poiste ja tüdrukute erinevust. Ehkki tüdrukuid peetakse perenaisteks, on nad maitseainetele lähenenud tagasihoidlikumalt. Poisid sukelduvad sellesse maailma uljalt ja neil kohe plahvatab.

„Poistel on tulevikus sõjaväes vaja veeta paar nädalat metsas, kus nad peavad ilma maitseaineteta toime tulema ja leidma taimede abil mooduse, kuidas söömist nautida,” ütleb Sillaots.

Et maitseainete ja töövahendite ostuks toetust saada, kirjutas Üllar Sillaots taotluse Tartu linna haridusosakonna õppekava toetavate projektide konkursile.

„See andis võimaluse muretseda kunstitundi asju, mida tavaliselt osta ei saa,” muheleb Sillaots. Maitse- ja lõhnakunsti lahendusi otsides aitas õpetajat kooli vilistlane, vürtsipoe Umami perenaine Juta Raudnask. Valikus olid vürtsköömned, roheline kardemon, roheline aniis, juudavaik, apteegitill, Tseiloni kaneelikoor, koriander, lambalääts, tonka uba, nelk, viikingite sool, garam masala, kookospalmi suhkur.

Sillaots usub, et uudne lähenemine toetab kaasaegse kunsti mõistmist ja julgustab õpilasi ennast mitmekülgselt väljendama. Valminud töödest on Variku koolis üleval ka näitus.