Õpilased uurivad ka kooli ja õpetamist

5. mai 2017 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit

Veeraketi lennutamine laululava taga. Fotod: Raivo Juurak

 

27. ja 28. aprillil toimus Tallinna laulu­väljakul õpilaste teadus­festival. Tutvustati kooliõpilaste uurimistöid ja tunnustati parimaid.

Tänavuse õpilaste teadustööde riiklikule konkursile esitati 135 tööd 50 koolist, neist 22 põhikooli- ja 113 gümnaasiumiastmes kokku 152 autorilt. Konkursi lõppvooru sai kutse 85 töö autorit (69 gümnaasiumist ja 16 põhikoolist) 29 koolist.

Festivalile minnes torkas juba eemalt silma kaadervärk, millega paisati raketina õhku vee ja suruõhuga täidetud plastpudeleid. Seadeldise ümber oli pidevalt kümmekond noort teadlast. Laululava all hakkas silma samasugune ettevõtlik ja leidlik vaim. Konguta kooli poisid demonstreerisid, kuidas saab teha lihtsast raudnaelast, traadijupist ning väiksest patareist magneti, mis tõmbab juukseklambreid külge.

Õppimise ja õpetamise teema oli jõuliselt esindatud. Liigutav oli vaadata, kuidas Pärnu Mai kooli 1. klassi õpilased selgitasid avastusõppe maaletoojale Toomas Tennole, kuidas käituvad eri sorti tahked kehad vees ja kuidas käitub vedelik ise. Need lapsed tutvustasid külastajatele avastusõppe praktikat.

Silma hakkas, et Tallinna saksa gümnaasium oli õppimise ja õpilaste kohta teinud koguni mitu uurimust. Roosi Lilles oli uurinud, kuidas suhtuvad tema kooli õpilased ja õpetajad avatud materjalidega kontrolltöödesse. Ta märkis, et neid ei julgeta ega osata eriti teha, sest pole õppematerjale, mida avatult kasutada. Autori enda seisukoht on, et avatud infoühiskonnas on avatud materjalidega kontrolltöödel kindel koht.

Heidi Hein samast koolist uuris, kuidas suhtuvad tema kooli õpilased ja õpetajad kirjatehnika õppimisse ja õpetamisse. Selgus, et õpetajad ja õpilasedki peavad kirjatehnika õpetamist, õppimist ja hindamist vajalikuks. Seda erinevalt soomlastest, kes kirjatehnika vajalikkuses kahtlevad.

Kolmas saksa gümnaasiumi õpilane Hanna Britt Parman uuris oma kooli keskkooliklasside õpilaste elukutsevalikut ja palgasoovi. Tuli välja, et üle kolmandiku vastanutest sooviks palka üle 2000 euro, veerand vahemikus 1500–2000 eurot, ja viimane kolmandik vahemikus 1000–1500 eurot. Alla 1000 euro kuus on nõus saama vaid 5% õpilastest. Enamik õpilastest tunnistab, et nad ei tea, missugust palka tänapäeval tegelikult makstakse.

Näitusemelus oli vaadata palju põnevat, näiteks oli välja pandud Hugo Treffneri omaaegse koolimaja makett. Soovitan lugeda õpilaste selle aasta teadustööde lühikokkuvõtteid ETAg-i kodulehel. Sealt saab kogu festivalist väga hea kokkuvõtliku ja ülevaatliku pildi. Selgelt torkab silma, et mõnigi õpilane on teinud oma töö juba ülikooli tasemel. Näiteks Tartu Jaan Poska gümnaasiumi abituriendi Anni Britta Pajoma töö pealkiri on „Pseudomonas pseudoalcaligenes tüve C70 katehhooli 2,3-dioksügenaasi mõju uurimine knock-out mutandi konstrueerimisel”.

Teisalt kinnitab uurimistööde kogumik laululava all nähtud väljapanekutest tekkinud muljet, et õpilased uurivad kõike, mis neid ümbritseb ja millega nad kokku puutuvad: kirjandusteoseid, ajalugu, looduskeskkonda, loomi, linde jne. Kõrvale ei ole jäänud ka sellised päevakajalised teemad nagu suhkrustatud joogid, kanepi mõju organismile, geneetiliselt muundatud taimed jpm.

Veel mõned kooli ja õppimisega otseselt seotud uurimisteemad, mis ­ETAg-i kodulehel olevast õpilastööde kogumikust silma jäid. Pokemoni-sõltuvus (Narva Pähklimäe gümnaasium). Valgus koolimajas (Türi põhikool). Kuidas gümnasistid oma karjääri planeerivad. Gümnaasiumiõpilaste õpistiilid ja nende efektiivsus. Ärevushäiretele omased tunnused (kõik kolm uurimust tegid Tallinna prantsuse lütseumi õpilased). Koolistress. Õpilaste enesehinnang (mõlemad tööd Viljandi gümnaasiumist). Tartu noorte suhtumine eri rahvastesse (Jaan Poska gümnaasium). Pranglimine ja peastarvutamine (Põltsamaa ühisgümnaasium). Õpilaste liikumisaktiivsus (Hugo Treffneri gümnaasium). Teise vahetuse positiivsed ja negatiivsed küljed algklassiõpilastele (Tallinna ühisgümnaasium). Eesti ja Suur­britannia haridussüsteemide võrdlus (Tallinna 32. keskkool). Õpilaste teadmised päikesekiirguse ohtudest (Tartu katoliku hariduskeskus).

Kui õpilased uurivad juba kooli ajal koolielu, sealhulgas näiteks eri õpistiilide efektiivsust, kas ei vihja see siis ka sellele, et kool ja õpetajaamet tunduvad noortele põnevad ja et edaspidi mõtlevad nad ehk õpetajakski õppida?


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!