Pai ja kiitust koolile

Kaks vaipa Konguta kooli seinal: parempoolne on president Lennart Meri kingitud ja teine tema kiirvisiidist ajendatud. Fotod: Konguta kool

Koolide seinu ja kodulehti ehivad aukirjad ja -märgid. Kas tunnustusmärgid on niisama eputamise värk või hoopis lakmuspaber ja kvaliteedimärk?

Konguta kooli saali seina kaunistab juba seitseteist aastat Anu Raua õpilase Christi Küti „Piduvaip”. „Selle kinkis president Lennart Meri, kui meie kool valiti Eesti kauneimaks,” kuulevad igal sügisel uued koolitulijad. Kuulevad ka juba legendiks muutunud lugu presidendi külaskäigust: hilinejana tuntud Meri saabus ka Kongutasse lubatust üksjagu hiljem ning järgmisele kohtumisele kiirustades andis vaiba kiirelt üle, kuulamata ära laste etteasteid.

Rull tundus lastele aga väga pisike – president pidanuks tooma nii suure vaiba, et terve koolimaja saaks sinna sisse mässida. Peagi tulidki lapsed ja vanemad kokku ning tegid oma suure lapitöövaiba.

„Nüüd on need kaks vaipa saalis vastamisi nagu Andres ja Pearu,” muheleb kooli juhataja Liina Tamm. „Tegijad panid vaipa kõik oma mõtted nii kooli, kodukandi kui ka presidendi visiidi kohta. Lennart Meri oli ekstravagantne mees, ta pidigi kõike teistmoodi tegema.”

Eesti kodukaunistamise ühenduse ja õpetajate liidu koostöös välja antud kauneima kooli tiitliga tunnustati õpilasprojekte, mis suunatud loodushoiule, isamaalisele kasvatusele, kooliümbruse heakorrale. Kauneimaks valitud kool sai autorivaiba ja kopsaka rahapreemia. 2008. aastaga sai konkurss otsa, sest lõppes riigi rahastamine.

Väiksele oma nägu otsivale Konguta koolile oli kauneima kooli tiitel üks esimesi tunnustusi. Nüüdseks on äramärkimisi kogunenud juba hulgi. Mõned näited viimastest aastatest: riigi tunnustatud teaduse populariseerija, Tiigri tegija, digipöörde kool, tervist edendav kool, alustavat õpetajat toetav kool, digitaalselt aktiivne kool (kuldtase).

„Kui tunnustust jagatakse riigi tasandil, on see koolipidajale lakmuspaber, et ta teaks: koolil on taset ja sisu. Kuidas ta muidu saaks hinnata?” ütleb Liina Tamm. „Koolile on aga teetähiseks ja kvaliteedimärgiks, kui märgatakse ja meeskonda esile tõstetakse.”

Rohkem üllatusi!

Vahel tuleb ootamatult teade, et kool on valitud mõne konkursi laureaadiks. Üllatus oli HITSA tunnustus digitaalselt aktiivsetele koolidele.

„HITSA tegi väga targalt, jagades tunnustusi kolmel tasemel,” kiidab Tamm. „Tunnustuse puhul on alati neid, kes jäävad ilma ja on kadedad. Seekord olid kõik rõõmsad. Kes sai pronksi, teadis, et tal on veel ruumi hõbetasemele liikuda. Polegi kohe võimalik kuldmedalit saada. Teed teatud asjad ära ja liigud edasi. Selliseid üllatusauhindu võiks rohkem olla.”

Vaadates oma kooli „eputamise riiulit”, nagu Tamm meediaklassi välja pandud kiituskirju-auhindu nimetab, jagab ta märgid pooleks saamise mooduse alusel. On neid, mille jaoks peab kool ise taotluse tegema, ja neid, mille saamine tuleb üllatusena.

„Eestlased on liiga tagasi­hoidlikud,” sõnab Tamm. „Õpetajad tavaliselt ei esita end konkurssidele, seda teeb nende eest keegi teine. Aga taotluse kirjutamine nõuab ladusat sulge ja kui on koolijuht, kes pole kirjutamises väga osav, ei pääsegi tubli õpetaja tunnustatavaks. Meile kõigile meeldib pai ja kiitus. Kui me seda aga alati ei saa, siis ei tohi olla kade. Olen õpetanud ka lastele, et kadetsemise asemel tuleb mõelda, mis endal tegemata jäi.”

Konguta kool on võtnud sihiks järgmise maamärgi ja pürib väärtuskasvatuse kooli tiitli suunas. See eeldab põhjalikku analüüsi, mis Tamme sõnul pakubki huvi ja pinget.

Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi direktor
Merike Kaste on uhke nii väärtuskasvatuse kooli tiitli kui ka sellega kaasnenud puu üle. Foto: Sirje Pärismaa

Keskkonnateoke

„Tööd tehakse koolides palju rohkem, kui tunnustuste näol välja paistab, alati ei panda tehtut tähele,” arvab Pühajärve kooli direktor Miia Pallase. „Loomulikult teeb rõõmu, kui terve kool on mingisse tegevusse kaasatud, seda märgatakse ja tuleb tunnustus. Tiivustab, kui keegi leiab, et oleme midagi hästi teinud. Aga vahel näed palju vaeva projekti kirjutamisega ja mitte midagi ei järgne.”

Et kehvad asjad kipuvad ununema, ei meenugi Pallasele esimese hooga ühtegi näidet. Meelde tulevad hoopis erilised korrad. Keskkonnateoke oli vahva tunnustus, mis tõi koolile koos peapreemiaga 20 000 krooni. Keskkonnateemadega tegelemine ja loodushariduse üritused on toonud ka Eesti kauneima kooli tiitli. Muide, Pühajärve lapsed panid lindude pesakastidesse veebikaameraid juba enne, kui kaku-, sea- ja teiste looduskaamerate revolutsioon Eestis algas.

Pallasele on muljet avaldanud ka Comeniuse projektide tunnustamisüritused. „Tunnustusmärgid muutuvad ajas ja peavadki muutuma,” ütleb Pallase. „Lisandunud on näiteks eTwinning. Praegu on meil käsil projekt, mis peaks tooma lapsi rohkem kooliõue mängima ja liikuma, see haarab taas tervet kooli. Eks näis, kas meid märgitakse ära. Suurim tunnustus on aga see, kui meie rahvatantsurühmad saavad suurele peole. Mul direktorina on väga uhke tunne nendega läbi Tallinna linna kõndida.”

Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium on küll alles noor kool – kevadel lõpetab esimene lend päris oma noori, kes tulid kolme aasta eest kümnendasse klassi, kuid igal aastal on nopitud hulk kiidukirju ja tunnustusmärke. Need ei mahu enam koolile nime andnud Petersoni kuju juurde seinale äragi.

Dolomiitpotis ootab õue istutamist TÜ eetikakeskuse omistatava väärtuskasvatuse kooli tiitliga kaasnenud puuke.

„Enamasti piirdub tunnustus siiski aukirjaga,” tõdeb Petersoni gümnaasiumi direktor Merike Kaste. Rahapreemia kaasnes Tartu linna väärtuskasvatuse kooliks valimisega ja selle eest korraldati koolitus. Koolile kulub lisaraha alati ära.

Joosepil oma riiul

„Võib ju öelda, et tunnustusi on palju, aga see näitab, et koolil on teatud väärtused, mida ta tahab ellu viia. Tunnustus aitab kooli positsioneerida. Ministeeriumi tagasiside on ju põhiliselt numbriline,” sõnab Kaste. „Meie jaoks on väärtuskasvatuse kooli tiitel eriti tähtis. Oleme nullist alustanud kool ja kujundame alles väärtushinnanguid, see näitab, et liigume õiges suunas. Enamasti tuleb märkide-nimetuste taotlemiseks ise kirjutada-analüüsida, mis on ka loomulik. Pead end kokku võtma ja ära tegema.“

Põltsamaa ühisgümnaasiumile on küberkaitse õppesuuna avamine toonud tähelepanu mitmel tasandil. Sügisesel haridustöötajate galal „Eestimaa õpib ja tänab” tuli selle eest aasta teo tiitel koos Joosepi kujuga ning Jõgeva maakond märkis ettevõtmist kui aasta kõige uuenduslikumat tegu.

HITSA andis Põltsamaa ühisgümnaasiumile digitaalselt aktiivse kooli kuldplaadi.

„Tunnustusi ikka on, meil on hea meel, et meie pingutusi on märgatud,” sõnab direktor Aimar Arula.

Koolis on autasude jaoks eraldi vitriin, kõik ei taha enam sinna äragi mahtuda. Joosep on eraldi väljas, kuna ta on suur ja raske.

„Annab indu, kui sind on märgatud ja tähele pandud, eriti uhke tunde tekitab üleriigiline tunnustus,” ütleb Arula. Õpilased panevad neid auhindu tähele küll. Vahel tuleb kiitus teistpidi tagasi ka: kui koolis mõni arvuti üles ütleb, siis tõdevad lapsed, et tubli kool küll, aga arvuti ei tööta.

TUNNUSTUSI KOOLIDELE

• TÜ eetikakeskus: hea kooli teerajaja, hea lasteaia teerajaja, hea kooli edendaja, hea lasteaia edendaja, hea kooli ekspert, hea lasteaia ekspert, väärtuskasvatuse kool, väärtuskasvatuse lasteaed.
• HTM: „Eestimaa õpib ja tänab” nominatsioonid, CertiLingua kool.
• ANDRAS: aasta koolitussõbralikum organisatsioon.
• Archimedes: „Koostöö kuldõun”.
• Terve Eesti Eest: sporti ja liikumisharrastust väärtustav õppe­asutus.
• The GLOBE Program: Active GLOBE School.
• Euroopa Komisjon ja HTM: aasta võõrkeeletegu.
• Kutsekoda: tunnustatud kutse andja kvaliteedimärk.
• Tallinna linn: aasta hoolekogu, parim koostööprojekt, auhind eduka osalemise eest õppeaasta olümpiaadidel (koolile, kes saavutas võrreldes eelmise aastaga suurima kasvu auhinnalistes kohtades), turvaline lasteaed, turvaline kool, parim tervisemeeskond, parim kool Tallinna koolinoorte spordimängudel, konkursi „Eestimaa õpib ja tänab” Tallinna parimad, Tallinna nutikuu parimad 2017, Tallinna MÕK-i kuu silmapaistvamad, kuu haridustegu, kuu haridusjuht.
• Eesti väitlusselts: parim väitluskool.
• MTÜ Robootika: Eesti parim robootikakool.
• Keelekümbluskeskuse kvaliteediauhind.
• TÜ: parim koostööpartner, innovatsioonikool, innovatsioonisõber
• TLÜ ja Samsung: digipöörde kool
• Forseliuse seltsi tunnustussüsteem Laurea Forseliana.
• TAI: tervist edendav kool.
• Eesti teadusagentuur: riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija.
• HITSA: digitaalselt aktiivne kool (kuld-, hõbe- ja pronkstase, 2016).
• TÜ ja Eesti matemaatika selts: prof Gerhard Rägo medal silmapaistvate teenete eest matemaatika õpetamisel.
• Võrdõigusvoliniku kantselei loodud hea tahte märk „SIIA SAAB. Ligipääs kõigile”.
• Alustavat õpetajat toetav kool.
• UNESCO ühendkoolide võrgustiku kool.
• Euroopa kvaliteediauhind.
• Inimõigusi austav kool.
• Cambridge English Exam Preparation Centre.
• Rahvusvahelise koolidevahelise konkursi „Best in English” parim kool.
• Saksa välismaise koolihariduse keskuse tunnustus: DSD kool.
• Parim kooli-TV.
• Hea kool heade mõtete linnas.
• Tiigri tegija.

(Nimekiri pole lõplik, kõiki nimetusi enam välja ei anta)

KÜSIMUS JA VASTUS

Kui tähtsaks peate koolide tunnustamist?

Kert Kask

Kert Kask, Eesti õpilasesinduste liidu ­kommunikatsioonivaldkonna juht:

Õpilastele on tunnustus ja kuuluvustunne väga tähtis. Kui õpilane teab, et tema kool on mingil alal n-ö keskmisest paremate seas, siis see aitab suurendada nii teadlikkust kui ka annab motivatsiooni antud teemaga tegelda. Efekt sarnaneb natuke Eesti e-riigi kuvandiga. Meile ju meeldib mõelda endast kui nutikast rahvast elektroonika vallas ning seeläbi suureneb ka tahe õppida sellega kaasnevat.

Kooli kandideerides või seda valides tuleb aga siiski säilitada kriitiline meel. Näiteks loosung „kiusamisvaba kool” ei pruugi seda 100% tähendada. Auhinnad ja tunnustus on noortele edasiõppimist või karjäärivalikuid planeerides hea suunanäitaja. Seejuures ei tohi aga tekkida leere, kus „head” koolid saavad tiitli ja „halvad” jäävadki tahapoole.

Õnnela Leedo-Küngas

Õnnela Leedo-Küngas, Ehte humanitaargümnaasiumi direktor:

Alati on hea, kui kiidetakse ja märgatakse. Paljusid asju teeme ju hästi ega saa selle eest märki ega diplomit. Aga tunnustuse saamiseks tuleb enamasti tööd teha: pabereid täita, kirjutada. Kui ei viitsi, jääd tunnustamata. Samas on loogiline, et tuleb ise taotleda, kiituse jagajad ei tea ju muidu.

„Noored kooli” projekti kaudu on tulnud tööle õpetajaid, kelle jaoks selline taotlemine on loogiline protsess, nad aitavad teha.

Hiljuti täitsime koos Nõmme põhikooliga pabereid Tallinna konkursile parima koostööprojekti auhinnale. Tallinna haridusamet on meid tunnustanud, eelmisel aastal tuli ­HITSA-lt digitaalse kooli eest tunnustus, hõbeplaat. Meil on riiul, kus on auhinnad-suveniirid, mida oleme konkurssidelt saanud. Teavitame ka Facebookis, kus laigitakse hoolega.

Meil on tänavu tähelepanu all, et lapsed osaleksid võimalikult paljudel konkurssidel. Võimaldame neil võita.

Ott Ojaveer

Ott Ojaveer, Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor:

Pean seda ülimalt vajalikuks ja oluliseks. See on ka riigi tasandi küsimus.

Valdav osa koole/haridusasutusi on munitsipaalkoolid, kuid riik vastutab hariduse kvaliteedi eest kõikidel tasanditel ja peab esile tõstma koole, kes mingis valdkonnas silma paistavad. Nii koole, kus õpivad erivajadustega lapsed, algkoole, põhikoole, gümnaasiume, täistsüklikoole, erakoole kui ka lasteaedasid.

Toomas Kink

Toomas Kink, Raatuse kooli direktor:

Eks see pisut edevuse värk ole. Kutsun neid Jaan Tatika nimelisteks papist aurahadeks. Kiitmine on tore asi, aga enesekiitmine kipub hapuks minema. See sõltub palju koolijuhist ja koolikultuurist. Mõne jaoks on oluline olla igas pulmas peigmees. Enamik konkursse on sellised, kuhu saad ise kirjutada taotluse ja oma tugevad küljed esile tuua. Presidendile ei saa ju esitada end ise aumärgi saamiseks!

Anu Köidam

Anu Köidam, Ilmatsalu põhikooli direktor:

Kui väärtuskasvatuse kooli tiitli saime ja oma puuga kooli tulime, siis olid lapsed vastas ja küsisid, mis puu see on. Jagasime infot ka kooli kodulehel ja valla lehes, saime tagasisidet. Kooli mainele on tiitel hästi mõjunud. Saime kindlust, et liigume õiges suunas ja see, mis teeme, on õige asi. Asume Tartu lähedal, järjest rohkem on hakanud meile ka linnast lapsi tulema.