Tuhat küsimust Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul

23. mai 2017 Kelli Seiton Tagasi Kooli kommunikatsioonijuht - Kommenteeri artiklit

 „Mida ma küsin?” Suurel osal Lihula gümnaasiumi esimese klassi tüdrukutest on pikad juuksed kahte patsi punutud. Nüüd kortsutab mitu neist kulmu, sügab pliiatsiga otsmikku ja vaatab küsivalt külalisõpetajale otsa. „Ükskõik mida, mis sind huvitab,” on vastus, mis ei tee esialgu ülesannet lihtsamaks, ja patsid vajuvad lauale aina lähemale.

Tagasi Kooli algatus kogub maikuus kõikidelt õpilastelt küsimusi neile olulistel teemadel. „Kui sa saaksid küsida ükskõik mida, siis mis on sinu küsimus?” küsib Getter Jaani üleskutsuvas videos õpilastelt. Üle Eesti kirja pandud 400 küsimust näitavadki, et küsimusi, millele vastuseid tahaks, on küll.

Hinded ja töötamine välismaal

Lihula gümnaasiumi esimese klassi õpilased vaatavadki pingsalt kord külalisõpetaja, kord oma õpetaja poole. Siis lakke, pinginaabri suunas ja siis juba paberit, mille ülaservas ilutseb oma nimi ja number 1 esimese küsimuse tähistamiseks. „Kas ma võin selle kohta ka kirjutada, miks issi välismaal tööl käib?” küsib üks tüdruk, kulm kortsus. Heakskiitvat vastust kuuldes hakkab harilik pliiats paberile tähti vedama ja oluline küsimus, ükskõik mille kohta, saab suure naeratuse saatel kirja. Ja siis veel teine ja kolmaski.

Sarnaselt esimese klassiga ei mõista ka kuuendikud esimese hooga, et võivad paberile, mis nende ees lebab, kirja panna ükskõik millise küsimuse. „Mille kohta ma küsin?” on esimene reaktsioon. Kuuendikega samasse pinki on istuma tulnud ka direktor Janar Sõber, kes on varem öelnud, et kool peab olema miljoni küsimuse küsimise koht. „Üheksa või 12 aastat, kui noor mul majas on, peab ta küsima kõik need küsimused ära, et ta jõuaks endas selguseni, kes või mis ta inimesena on, kuhu ta jõuda tahab. Et tal tekiks ka maailmatunnetus,” ütleb Sõber. Nüüd kuulabki ta suure huviga, mida kuuendikud maailmast mõtlevad, ja rõhutab, et rumalaid küsimusi pole olemas.

Miks ma ei saa kosmosesse kõndida? Miks on Eestis president, mitte kuningas? Miks meil skate-parki pole? Need on mõned näited, mille kohta teada tahetakse. Kõige olulisemaks küsimuseks valib klass aga üsna ühehäälselt koolis hinnete panemise. „Hinded tekitavad pinget ja stressi,” põhjendab üks ja koos pakutakse, et hinnete asemel võiks koolis olla vaid tagasiside.

Direktor Sõber on õpilastega nõus, et hinded tekitavad nii mõnigi kord stressi, aga siin on suur „aga”. „Ma ei tea täna paremat süsteemi, mis töö ära teeks,” möönab ta. Suulise tagasiside andmine igale õpilasele iga töö puhul eraldi võtab aega ja selle tegemine viisil, mis aitaks hinnata õpilase arengut mitmekülgselt, on keeruline.

Eestlus ja sõda

Türi põhikoolis on korraga tulnud küsimusi esitama kuuenda, seitsmenda ja kaheksanda klassi õpilased ja neil on mõtteis tõsised teemad. „Kas Eesti jääb püsima kui uuenduslik riik? Mida saame teha, et ühiskond oleks hoolivam? Millal tuleb uus asi, mis Eesti maailmakuulsaks muudab? Kõige olulisema küsimuse küsimiseks tõuseb kuuenda klassi poiss püsti, köhatab hääle puhtaks ja küsib nõudvalt: „Kas Eestit mõjutab lähiajal mingi sõda?”. Paratamatult jõuab info kõikidest konfliktidest maailmas ka Türi noorteni. Kuidas see täpsemalt Eestit mõjutab ja kuidas suhtuda võimalikku sõjaohtu, laiendab poiss küsimust. Teised õpilased noogutavad ja üks märgib, et selles valguses on küsimus ka, kuidas tagada, et eestlus püsima jääks.

„Paljudele õpilaste küsimustele ei olegi tegelikult lihtne vastata,” tõdeb Tagasi Kooli algatuse juht Teibi Torm. „Aga see ei tähenda, et me ei peaks proovima ja nendel teemadel arutlema.” Õpilaste küsimuse kogumise eesmärk ongi neile koolitundides ka vastuseid otsida. Järgmisel õppeaastal toimub Eesti Vabariik 100 raames sada e-külalistundi just õpilaste tõstatatud teemadel. Need tunnid toimuvad otseülekandena ning seega saavad ühe külalisesinejaga suhelda korraga kõik Eesti koolid.

„Viisime just läbi kaheksa proovitundi. See oli väga võimas hetk, kui ühes tunnis osalesid õpilased, kes istusid reaalselt oma klassis Valgas, Kuressaares, Lihulas, Kongutas, Rakveres, Kosel ja Tallinnas,” räägib Torm. Ühtse virtuaalse klassiruumi tugevus, lisaks heade külalisõpetajate jõudmine üle Eesti kõikidesse koolidesse. On ka ühtne aruteluruum, mis tunnis tekib. „Järgmisel õppeaastal tekibki see ühtne virtuaalne üle-eestiline klass sada korda,” sõnab Torm ja rõhutab, et selle, kes ja millest tundidest räägib, määravadki õpilased oma küsimustega ise.

Küsimusi on kogunenud 400, eesmärk on tuhat. „Kõik õpetajad võiksidki võtta oma tunnist viis minutit ja suunata õpilased Tagasi Kooli kodulehele, kus nad saavad oma küsimuse kirja panna,” sõnab Teibi Torm.

Palju olulisi küsimusi

400 õpilaste küsimust näitavad, et õpilased tahavad rohkem teada nii praktiliste ja argieluliste asjade kohta, kui ka mõtiskleda laiemalt elu üle.

Näiteks küsib viienda klassi tüdruk, miks Eestis on halb ilm või millal koolikotid kergemaks muutuvad. Samuti küsitakse, miks ei või nutiajastul tundides telefone kasutada või miks on sõjavägi kohustuslik.

Samas uurivad õpilased ka taassünni, ajas rändamise ja tulnukate ning kosmose kohta. Küsitakse, kus asub kosmos või kas robotid võtavad maailma üle. Aga ka eestluse kestmajäämise, arenguvõimaluste ja tänase olukorra kohta. Näiteks miks meil on Eestis nii vähe inimesi või miks siin palgad madalad on.

FOTOD

Õpilased esitavad küsimusi.

FOTOD: KELLI SEITON


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!