Teadusharidus
TEADUS

Elav teadus kolme minutiga

2. juuni 2017 Karl Kello toimetaja - Kommenteeri artiklit

„Teadus kolme minutiga 2015–2016.” Koostaja: Ebe Pilt. Kaanepilt: Maido Merisalu „Eesti teadusfoto 2012” konkursi võidutöö „Õiskorrosioon”. Skaneeriva elektronmikroskoobi pilt komposiitmaterjali korrosioonist.

Hiljuti ilmunud „Elava teaduse” sarja kuuluvas kogumikus „Teadus kolme minutiga 2015–2016” leiab kajastamist 32 teadustegu, mille noored andekad teadlased pidid mahutama / suutsid mahutada sisuliselt kolme minuti sisse.

Lugemisel on mõttekas hoida käepärast nutiseade ning ruutkoodilugeja ja ruutkoodirakendus: tekstide juurest viivad lingid videosalvestiste, helifailide, animatsioonide ja lisamaterjalideni. Trükis on sedavõrd tiheda tekstiga, et sellest saab täiusliku ettekujutuse kas või ainult tsitaatide vahendusel.

Sisu, sisu, sisu

Kommunikatsioon, sh loomulikult teaduskommunikatsioon saab teoks siis, kui sõnum võetakse mõtestatult vastu. Kolme minuti videoloengute konkursi ellukutsuja, Eesti TA president Tarmo Soomere sõnul võib Mark Twaini parafraseerides öelda, et ühe tõeliselt mõnusa lühikese improviseeritud kõne ettevalmistamiseks kulub kolm nädalat. Ta tõdeb, et „hea ettekande aluseks on kõigepealt sisu (hea ja põnev teadus), seejärel sisu laia konteksti asetatult ja kolmandaks sisu (saab teada, kuidas maailm sellest muutub)”.

Teadusajakirjanik Margus Maidla sedastab, et „eesti keel pole kõige väiksema rahvaarvuga riigi teaduskeel. Islandi keele kõnelejaid on näiteks veel vähem. Aga kolme väikseima rahva seas, kelle keeles on olemas peaaegu kogu eesliiniteadus, oleme päris kindlasti.” Lisades, et „miski ei arenda kultuurkeelt rohkem ja kiiremini kui oma teadusest selgelt ja arusaadavalt rääkimine emakeeles ja isamaal”.

Sander Paekivi (TLÜ, füüsika doktorantuur; „Inimkeele dünaamika modelleerimine”) kinnitab, et „siiamaani on matemaatiliselt uuritud vaid kahe keele vahelist konkurentsi. Seevastu kolme keele vahelist konkurentsi pole üldse uuritud. Viimast esineb aga sageli ja juhtumisi just Eestis, kus omavahel konkureerivad eesti, vene ja inglise keel.” Kontekst: praegu on maailmas umbes 6000 inimkeelt ja prognoosi kohaselt sureb 90 protsenti kõigist keeltest sel sajandil välja.

Ei saa mitte vaiki olla

Marju Paju (EMTA, muusikateadur; „Ei saa mitte vaiki olla”): uuringud on näidanud, et muusikalised eelistused kujunevad välja enne sündi. On lapsi, kes peavad enne õppima rääkima, aga ka neid, kes suudavad äratuntavaid viise ümiseda ammu enne, kui ilmuvad tähenduslikud sõnad. „Tuleb välja, et lisaks emakeelele omandame ka kultuurilise muusikakeele grammatika alateadlikult juba väga noores eas. Kuna see sünnib nii lihtsalt, peab see olema oluline. Kui laulmine ei oleks oluline, oleks see evolutsiooni käigus juba ammu kadunud, aga ometi suudame selle beebieas õppimatagi ära õppida.”

Konstruktiivne vaikus

Uku Lember (TLÜ, üldajaloo lektor; „Konstruktiivne vaikus Nõukogude Eesti segaperedes”): vältimaks rahvuslikul pinnal pingestatud diskussioone ja vähendamaks vastuolusid intuitiivselt, kus asju ei saanud n-ö läbi rääkida, oli ‘vaikus’ seega lahendus – nn laulva revolutsiooni ajal ja järel nõudis aga rahvuslikul tasandil pingestunud avalikkus „poole valimist ka segapere liikmetelt ja varasem „konstruktiivne vaikus” muutus neis pigem aktiivseks vaigistamiseks”.

Oht merepõhjas

Heidi Lees ja Piia Jõul (TTÜ, keemia ja geenitehnoloogia eriala, doktorandid; „Oht merepõhjas – keemiarelvad”): „Kas teie teadsite, et pärast Teist maailmasõda oli mitme riigi omanduses väga suures koguses keemiarelvi, mille kasutamine oli keelustatud? Tollal peeti nendest vabanemiseks parimaks lahenduseks merepõhja uputamist. Kokku uputati Läänemerre 40 000 tonni keemiarelvi, millest 15 000 tonni moodustasid ohtlikud keemiarelvade ained.” Keemiarelvad koosnevad põhimõtteliselt mürgisest kemikaalist ja seda ümbritsevast metallkestast.

Kuhu takerduvad muutused?

Lõpetuseks Õpetajate Lehe lugejate jaoks: mida on öelnud meie haridusministrid? Marleen Pedjasaar (TLÜ, haridusjuhtimise eriala) küsib: „Millest algavad ja kuhu takerduvad muutused haridussüsteemis”, intervjueerinud kõiki kuni 2015. aasta märtsini Eestis ametis olnud haridusministreid.

Ministrite hinnangul ei ole sisulisi reforme olnud palju, kuigi üldsusel on tunne, et käib pidev reformimine. Tsiteerin: „Ja samas tõesti tekitatakse muljet, et me reformime midagi. Kõik on natuke närvilised kogu aeg, et mingi reform jälle käib. Susitakse, aga tegelikult midagi ei juhtu.”

Ministrid leidsid, et muutuse läbiviimine võib olla erakonna pealesurutud või vastupidi, takistatud, ja vajadus püüda valijate hääli on midagi, millest on keeruline mööda vaadata. Näiteks lausus üks ministritest: „Aga poliitilistel põhjustel saab väga suuri asju teha. Nii nagu näiteks kutseharidusreform oli tegelikult poliitilistel põhjustel.” Või tsiteerides teist ministrit: „Siis tulebki mingi poliitiline lubadus, keegi mõtles välja, et ahah, sellega saame hääli ja pärast valimisi hakkame kuidagi seda ellu viima. Isegi kui see lõhub loogilist süsteemi. Viime midagi ellu, et valija ei saaks öelda, et me oleme teda petnud.”

Poliitikasse võivad muutused ka takerduda, näiteks on oluline, et kelle n-ö nimele üks või teine reform läheb. Tsiteerin: „Mingisugune uhkus, et eelmise ministri asju ei saa uus minister kaitsma minna – seal peab olema minu nägu peal ja kõik niisugused inimlikud asjad.”

Poliitiliselt motiveeritud algatuste osakaal haridusvaldkonnas on olnud suur. Ministrid on teinud oma tööd pühendumusega, kuid ministrite sage vahetumine on pärssinud järjepidevust, mida haridusvaldkond vajaks.”

 


Identiteet vs. internet

„Kaks aastat tagasi korraldati Londonis eksperiment, mille käigus loodi avalikus kohas WiFi kuumkoht. Kuumkohaga võis liituda ilma salasõnata, kuid tuli nõustuda kasutustingimustega. Kuus inimest loovutasid selle nn Herodese klausli kaudu oma esmasündinud lapsed uurimisgrupile tasuta WiFi eest.” Kes need kasutajatingimused läbi loeb? Peaaegu mitte keegi, sest uuringu kohaselt võtaks see keskmisel inimesel 250 töötundi aastas (Sandra Särav, Lausanne’i ülikooli doktorant: „Ära kaota oma identiteeti internetti”).


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!