Kooli ülesanne ei ole koolitada päästjaid

16. juuni 2017 Aare Külaots Paikuse põhikooli direktor - 2 kommentaari

Ujumise uut ainekava võiks katsetada riigikogu liikmete peal. Kui paljud neist suudavad kolm minutit vee peal paigal püsida? Foto on illustratiivne. Foto: Raivo Juurak

Kas haridus ikka on Eesti riigis prioriteet, kui seda korraldavad koolikauged MTÜ-d ja sihtasutused.

Minuvanused mäletavad hästi aega, kui meie kaubanduses valitses defitsiit ja inimese õnneks piisas, kui tuttava kaudu õnnestus näiteks lõhnaseepi saada. Tänapäeval tahetakse tõestada, et inimkonna kõige suurem avastus on vaba turumajandus. Kahjuks ei likvideeri ka see defitsiiti – näpuvurri lapselapsele on keeruline saada.

Mind teeb aga murelikuks üha süvenev terve mõistuse defitsiit. Arvutit sundis haarama koolijuhtidele arvamuse avaldamiseks saadetud viimane koolielu puudutav seaduseelnõu, mis käsitleb muudatusi õpilaste ujumisõpetuses.

Mingi info liikus ujumisõpetuse kohta ka varem, kuid lootsin naiivsena, et terve mõistus ministeeriumis ikka võidab. Tänaseks on puudu vaid viimane tempel ja koolid peavad hakkama muudatusi ellu viima.

Ujumisliit ja päästeamet on saavutanud ministeeriumi üle seljavõidu. Eelnõu eesmärk on ju õige ja püha: uppumissurmasid on palju ja seega tuleb lapsed ujuma õpetada. Kas aga eesmärk pühitseb abinõu? Ministeeriumi arvates jah!

Alustaksin tagantpoolt. Ma ei pea õigeks, et ujumise õppekava on koostanud päästeamet ja ujumisliit. Seal on mõnedki oma ala head spetsialistid, kuid koolielust on neil üsna ähmane ettekujutus. Tekib isegi küsimus, kas haridus ikka on Eesti riigis prioriteet, kui seda korraldavad koolikauged MTÜ-d ja sihtasutused.

Ujumistundide arv kahekordistub

Formaalne muudatus on ujumistundide arvu suurendamine seniselt 20 tunnilt 40-ni. Kuna oma ujulaga koole võib vist ühe käe sõrmedel üles lugeda, siis lisandub ujulani ja tagasi sõitmise aeg. Paikuse kool asub küll Pärnu külje all, kuid transport ujulani võtab ikkagi terve tunni. Seega võime arvestada ujumiskursuse pikkuseks kokku 80 tundi. (Samal ajal saan füüsikaõpetajana kulutada klassile 70 tundi.)

Eelnõu seletusest loeme: „Kui kõiki ujumistunde ei ole võimalik koolipäeva sees läbi viia (põhjuseks võib olla näiteks suur ajakulu laste transportimisel), saab ujumistunde läbi viia ka pärast tunde või teostada pooled (kuni 10 + 10 tundi) ujumistunnid vaheaegadel, intensiivkursusena või ujumislaagrina.”

Kas koostajad on kuulnud midagi õpilaste ülekoormusest? Kas koolivaheajal võib ainult ujumistunde anda või tohib siis lastele ka füüsikat õpetada?

Turvalisuse tagamiseks on ühes tunnis oleva õpetaja ja abiõpetaja kohta max 12 õpilast. Kui lapsi on rohkem, peab abiõpetajaid või -õpetajaid olema vastavalt laste arvule.”

Kust võetakse kõikidele koolidele kvalifitseeritud ujumistreenerid ja abiõpetajad? Teame ju, et riik ei leia raha HEV-õpilaste toetamiseks. Järjest vähendatakse võimalusi rakendada koolides väikeklasse, üks ühele õpet, võtta tööle abiõpetajaid, moodustada keelerühmi. Kuid ujumistreenerid leiame ikka?

Vabandust! Unustasin, et see polegi riigi ülesanne, vaid selle peab kindlustama koolipidaja. Kusjuures riigikoolidki tahetakse üle anda omavalitsustele, sest riik ise ei soovi kooli pidada.

Hüppa sügavasse vette!

Õppekava muudatuses on kirjas: „Ujumisoskust hinnatakse järgmise kirjelduse kohaselt: hüppa sügavasse vette, uju 100 m rinnuli asendis, sukeldu, too käega põhjast ese, püsi paigal ja asendeid vahetades 3 minutit, uju seejärel 100 m selili asendis ja välju veest.”

Need on ju pigem päästmisoskused! Kuid kooli ülesanne ei ole koolitada päästjaid! Piisab, kui õpilane on ületanud hirmu vee ees, kui ta suudab vee peal püsida, oskab hinnata oma võimeid ning käitub vastavalt, alustades sellest, et ta ei hüppa sügavasse vette, kui ta pole täiendavatel ujumiskursustel käinud. See aga on juba lapsevanema valdkond.

Ei ole kiuslik, aga kui eesmärk on ujumise ohutus, siis miks peab ujuma just rinnuli ja selili ning mitte külili? Just külili ujumine säästab kõige rohkem jõudu. Aga meil ei ole vist külili ujumise õpetajaid ega treenereid?

Ujumise uue ainekava nõuded on päris karmid ja käivad enamikule täiskasvanutestki üle jõu. Kuid tundub, et rong on läinud, sest eelnõul on juba peaministri allkiri. Teda ei saa selles süüdistada, sest juhtimine eeldab alluvate usaldamist. Soovitus oleks aga enne järgmiste haridust puudutavate eelnõude allkirjastamist nende mõju eelnevalt katsetada. Näiteks ujumise uut ainekava võiks katsetada riigikogu liikmete peal. Kui paljud neist suudavad kolm minutit vee peal paigal püsida?

Eelnõus ei ole ka täpsustatud, mis juhtub siis, kui õpilane ei suuda saavutada teise kooliastme lõpuks nõutud õpitulemusi? Loogiline on, et siis jätkab ta ujumise õppimist kolmandal kooliastmel. Ja põhikooli lõputunnistust ei saa ta enne, kui pärast lõpueksameid on Kurkse ujumislaagris käidud?

Aga liiklus- ja terviseõpetus?

Nüüd võiks maanteeamet ärgata! Liikluses hukkub inimesi palju rohkem kui uppudes ja seega on põhjust nõuda algklassidesse täiendavaid liiklusõpetuse tunde. Miks maanteeamet ei nõua liiklusõpetuse õppekava mahu kasvatamist näiteks sajale tunnile?

Muret teeb ka noormeeste ja neidude nõrk tervis, mistõttu nad ei saa kaitseväes hakkama. Siin oleks terviseametil põhjust kehalise kasvatuse tunde juurde nõuda. Lõpuks oleme olukorras, kus Ohmi seadus, Pythagorase teoreem või Madisepäeva lahing on kõige viimased asjad, mida koolis õppida.

Päästeameti programmis meeldis mulle eriti lõik: „Laste ujuma õpetamisel on väga oluline mänguline lähenemine.”

Aga võtame siis õppekavasse hoopis malemängu! See sobib hästi kokku uuenenud õpikäsitusega ja väga hea on malemängu lõimida ka infotehnoloogia võimalustega. Sissejuhatava programmi võib saada Paikuse põhikoolist.

Rahvas on hääletanud Paul Kerese sajandi sportlaseks. Peaminister on andnud oma panuse Paul Kerese tänava turniiride populariseerimisse. Nüüd on kord haridusministeeriumi käes.


2 kommentaari teemale “Kooli ülesanne ei ole koolitada päästjaid”

  1. AS ütleb:

    Kui ma esimest korda kuulsin sellest uuest ujumise ainekavast, siis arvasin, et see on mingi kentsakas nali. Millal see absurdsus ära muudetakse?

  2. AS ütleb:

    Lisan veel, et statistika põhjal juhtub enamus uppumissurmasid ajal, kui inimesed üldiselt ei lähe vabatahtlikult ujuma. Kui võtta ujumisperioodiks aeg maist septembrini (enamus meist siiski ei lähe ujuma mais ega septembris, aga olgu siis pealegi nii), siis saame vaid pooled uppunud. Ei mina usu, et novembris paadist külma vette kukkunud hea ujumisoskusega inimene oluliselt kauem elus püsib kui mitte nii hea ujumisoskusega inimene.

Leave a Reply to AS

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!