TARTU ULIKOOL
OPL SUVI

Kümme aastat erivajadustega laste kunstiprojekti

2. juuni 2017 Tiina Vapper toimetaja - Kommenteeri artiklit

Kunstiõpetaja Silvia Paluveer näitab koolimaja seinal rippuvat hiigelsuurt ühistööd 2006. aastast,
kui toimus projekti „Valgele valgega ehk värviliselt” esimene kunstipäev. Fotod: Tiina Vapper

 

Kel lähipäevil asja Tondi põhikooli kanti, märkab kindlasti piki kooliaeda välja pandud toredat pildinäitust, mis valmis erivajadustega laste iga-aastase kunstiharidusprojekti raames. Näitus on üleval veel paar päeva, 6. juunini. Hiljem saab pilte vaadata projekti kodulehelt.

Sel kevadel toimus erivajadustega laste kunstipäev juba kümnendat korda ja kandis nime „Märkamise asi – leiud kodutänavalt”. Tondi põhikooli kunstiõpetaja Silvia Paluveer ütleb, et niisuguse kunstiprojekti mõte tuli tal seepärast, et oma õpilaste töid konkurssidele saates oli näha, et erivajadustega laste võimeid ja oskusi ei osatud päris hästi hinnata. „Kõigil oli nende osalemise üle hea meel ja õpilased said ka mõne eripreemia, aga ühel hetkel tundus õige ja vajalik luua erivajadustega laste jaoks päris oma kunstikonkurss, mis nende käeliste oskuste arengut ja loomisindu toetaks,” räägib õpetaja. 2006. aastal tehtigi mõte teoks ja kutsuti teisigi erikoole osa võtma. Tore oli, et üleskutsele reageeris juba esimesel korral seitse kooli. Iga aastaga on osalejate arv kasvanud ja tänavu oli neid juba 15. Tondi põhikoolile lisaks Kiigemetsa kool, Nurme kool, Tallinna K. Pätsi vabaõhukool, Vaeküla kool, Valga Jaanikese kool, Tallinna Kadaka põhikool, Käo põhikool, Astangu kutserehabilitatsiooni keskus, Ristiku põhikool, Tartu Kroonuaia kool, Porkuni kool, Randvere kool, Tallinna Heleni kool ja Tallinna Laagna lasteaed-põhikool.

Suur kunstipidu

Esimene kunstipäev kümme aastat tagasi kandis nime „Valgele valgega ehk värviliselt”. „Et valge tekib põhivärvide segunemisel ning sisaldab endas eri varjundeid ja toone, tundus see pealkiri tähenduslik ja meiega hästi seostuv ning jätsimegi selle oma projekti nimeks,” räägib Silvia Paluveer. Algusest peale on tema sõnul olnud konkursil kindlad reeglid ja traditsioonid. Kunstipäeva teema kuulutatakse välja märtsi keskel, et anda osalejatele aega mõtteid koguda. Seejärel teevad õpilased koolides kunstiõpetajate juhendamisel tööd valmis – oodatud on mitte ainult individuaalsed, vaid ka grupitööd –, õpetajad valivad nende hulgast õnnestunumad välja ning saadavad Tallinna, kus Tondi põhikooli meeskond paneb üles näituse. Näitus avatakse ühiselt kunstipäeval, mis on kõigi jaoks ­oodatud pidupäev ja kus osaleb grupp õpilasi ning õpetajaid igast koolist.

Aastatepikkune tava on seegi, et parima töö valivad õpilased ise. Igaüks saab värvilise hääletusmummu ja hääletab sellega oma lemmiku poolt. „Ega nii suure hulga tööde seast üht ja ainsat valida pole lihtne ülesanne, tõdeb Silvia Paluveer, kelle sõnul on kunstiõpetajad selle üle korduvalt arutlenud, kas peab üldse võitjat valima. „Praeguseni on kõik siiski olnud ühte meelt, et on väga oluline anda lastele võimalus hinnata ja otsustada. Selle aasta võidutöö autor on Tondi põhikooli õpilane Egert Trojanski, kes kujutas oma pildil kooli lähedal Västriku tänaval kohatud sõbralikku kassi.”

Päev täis kunsti

Otse loomulikult saab kunstipäeval palju joonistada-meisterdada, milleks pakuvad võimalusi huvitavad töötoad. Seekord said lapsed õhupallidele joonistada, värvilistest paberitest kujundeid lõigata-kleepida, minimagnetlinna meisterdada, plaatidele mandala mustreid maalida ja vildist moodulitest fantaasialoomi kokku panna. Ühiselt vaadati teatrietendust ja lustiti kooli hoovi püstitatud Laste Vabariigi loodud mängualal.

Esmakordselt käisid lapsed sel aastal külas Nukufilmi lastestuudios, kus nende pildid muudeti elavaks. Igast koolist valiti välja ühe-kahe lapse tööd, kokku 28 pilti, millel kujutatud tegelaste ja taustadega valmisid filmitegijate juhendamisel paari tunni jooksul lühikesed vahvad multifilmid, mida huvilistel on samuti võimalik projekti kodulehel näha.

Igal aastal on kunstipäeva kavas huvitavat tegemist ka kunstiõpetajatele, kelle jaoks annab kunstipäev võimaluse kord aastas kolleegidega kokku saada ja mõtteid vahetada. „Kui esimesel aastal toimus õpetajate koolitus loenguvormis, siis edasi oleme igal aastal teinud midagi praktilist, sest nii on põnevam,” sõnab Silvia Paluveer. Õpetajad on teinud koos laastu- ja portselanmaali, voolinud savist esemeid, valmistanud ruumilisi raamatuid, pärleid ja ehteid ning isegi parmupillil mängima õppinud. Sel aastal juhendas õpetajate töötuba Tallinna ülikooli kunstiõpetuse didaktika peametoodik Kristi Laanemäe, kes sidus oskuslikult iseloomuõppe ja tegevusmaali. Kõigepealt lasi ta õpetajatel täita oma iseloomuomaduste kohta testi, seejärel pani nad maalima, kusjuures keegi ei tohtinud kasutada pintslit, küll aga kõikvõimalikke muid vahendeid.”

Olulised teemad

Kunstiprojekti jaoks teemasid leida pole raske, sest oleme püüdnud ajaga kaasas käia ja kõnelda sellest, mis on ühiskonnas parajasti oluline,” räägib Silvia Paluveer. Lapsed saavad oma tööde kaudu neil teemadel kaasa rääkida ja väljendada, kuidas nemad maailmast aru saavad ja mida mõtlevad. Teemadeks on olnud kodulugu ja kultuuripärand, loodus- ja keskkonnahoid, lilled, loomad, loomade kaitse, isetehtud asjade ja isetegemise väärtus ja palju muud. Kasutatud on eri tehnikaid ja materjale: paberit, pappi, lõnga, kangast, savi ja sulatatud isegi klaasi. Eriti meeldib lastele viltida, samuti looduslikest materjalidest meisterdada.

Silvia Paluveer meenutab, kuidas 2012. aasta projekti „Roherosinad” tarvis toodi Tondi koolimaja õuele terve hunnik pappkaste. „Jagasime lastele käärid, paberinoad, teibid ja spreivärvid kätte ja andsime loa tegutseda. Õpetajad kohkusid esiotsa natuke ära, aga hiljem tunnistasid, et see oli fantastiline kogemus. Lapsed said superhästi hakkama ja papiskulptuurid tulid nii võrratud, et olime ise ka üllatunud.”

Põnev oli 2013. aasta projekt „Jutukad koolitahvlid”. „Kui Tiigrihüppega seoses hakati koolidesse üha rohkem nutiseadmeid ja -tahvleid ostma ning õpetajatele toimus selles vallas palju koolitusi ja kursusi, pöörasime meie vastupidi oma projektis tähelepanu vanadele kriiditahvlitele, millele on nii mõnus joonistada,” kõneleb Silvia Paluveer. „Kutsusime lapsi üles kunstiõpetuse klassi tahvlitele joonistama ja palusime saata sellest fotod, millest omakorda valmistasime plakatid. Neist tahvlipiltidest valmis võrratu näitus, mis meeldis kõigile.”

Silvia Paluveeri arvates ongi projekti värskena hoidnud vaheldusrikkus, samuti see, et aastate jooksul on kunstipäevi läbi viidud eri paikades: Kumus, Tallinna botaanikaaias, Viljandi pärimusmuusika aidas, Lennusadamas, loomaaias. 2011. aastal, kui tähistati projekti viiendat sünnipäeva, võeti värvid ja lõuendid kaasa ja mindi Pirita jõe äärde. Lapsed maalisid loodust, õpetajad valmistasid värvilisest klaasist pärleid. Lõpuks tegi iga kool kohapeal ühe tordi, mida kõik said maitsta.

Selle aasta kunstipäeva teema „Märkamise asi – leiud kodutänavalt” on Silvia Paluveeri sõnul inspireeritud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevast. „Mõtlesime, mida meie saaksime oma riigile kinkida, ja leidsime, et oluline on olla üksteise suhtes tähelepanelik ning märgata seda, mis on meie ümber. Lapsed said ülesande panna kodu ümbruses tähele huvitavaid asju ja joonistada need oma pildile.”

Oskus märgata

Vastuseks küsimusele, kuidas temast sai erivajadustega õpilaste kunstiõpetaja, räägib Silvia Paluveer, et ta on lõpetanud Audentese ülikooli psühholoogina ja end hiljem pedagoogika alal Tallinna ja Tartu ülikoolis täiendanud. Kunst on tema hobi. „Ülikooliõpingute ajal läksin praktikale Tondi põhikooli, kus jäädi sellega, mida ma teen, väga rahule. Kuna kool otsis parajasti kunstiõpetajat, pakuti mulle seda kohta. 2003. aastast olengi täiskohaga kunstiõpetaja. Mul on hea meel, et sain õpitud psühholoogihariduse siduda kunstiõpetusega, tunnen, et see sobib mulle hästi.”

Tondi põhikoolis õpetab ta toimetulekukooli lapsi, kelle töövõime tunnis sõltub paljuski päevast ja tujust. „Kuigi meil on oma programm, mis tuleb läbida, ei tea kunagi ette, mida me sel päeval tunnis teeme. Pole mingi ime, kui plaanis oleva guašitöö asemel hakkame hoopis viltima. Olen õppinud ka kunstiteraapiat, millel on töös erivajadustega lastega oluline roll, ja kasutan tundides seda metoodikat. Kunstitegemine on kõigi õpilaste jaoks hea võimalus end väljendada ja välja elada, erikooli õpilaste jaoks on see aga eriti oluline, sest arendab nende käelist osavust.”

Kõige rohkem teebki õpetajale rõõmu see, kui mõni laps, kes alguses oli väga „kinni”, tasapisi avanema hakkab, käeliselt osavamaks saab ja ühel hetkel vahvasti joonistab. Kõik lapsed näevad maailma huvitavalt, aga erivajadustega lapsed oskavad märgata hoopis teistmoodi asju, mis teeb töö nendega väga põnevaks.

 



Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!