Läti haridus eestlase pilguga

President Kersti Kaljulaid külastas oma esimese Läti visiidi ajal ka Riia eesti põhikooli. Foto: Evija Trifanova

Triin Jürgenstein: „Vahel on tunne, nagu oleksin ajas tagasi läinud ja suudaksin ette näha, missuguseid haridusprobleeme lätlastel järgmisena tekkida võib.”

Läti läheb kahe aasta pärast üle pädevuspõhisele õppekavale.

Augustis 2015 lähetas haridus- ja teadusministeerium mind eesti keele õpetajana tööle Riia eesti põhikooli. Nüüd on mul teine õppeaasta Riias lõppenud ning olen hakanud Läti haridussüsteemi plussidest ja puudustest aru saama. Kinnitust oma mõtetele Läti haridussüsteemi kohta olen saanud meie kooli teistelt eesti juurtega õpetajatelt: Ivika Keiselelt, Aiva Plaučalt ja direktor Urve Aivarelt.

Üldiselt astub Läti haridus sama rada mis Eesti oma, mõned asjad on siin uuenduslikumad, kuid mõnes aspektis ollakse Eestist paar aastat maas. Vahel on tunne, nagu oleksin ajas tagasi läinud ja suudaksin ette näha, missuguseid haridusprobleeme lätlastel järgmisena tekkida võib. Järgnevalt aga põgus ülevaade sellest, mis mulle Läti hariduse juures meeldib ja mille üle kõige rohkem vaieldakse.

Mis mulle siin meeldib

Hindamissüsteem on kümnepalliline ja see annab mõningad eelised, näiteks on Eesti kooli hinne 5 siin 8–10.

Läti e-kool pakub õpetajatele rohkem võimalusi kui Eesti oma. Näiteks tuleb siin kontrolltööd tehes ülesanded ja punktid eraldi välja kirjutada ning seejärel arvutab süsteem iga õpilase hinde ise välja ning mina õpetajana saan pärast pika graafilise ülevaate. Lisaks on lätlaste e-koolis eelprogrammeeritud kiitused/märkused, mis teevad samuti õpetaja töö lihtsamaks. Tõsi, olen kuulnud, et nüüd on see Eestis juba samuti võimalik.

Projektinädal toimub kord aastas ja selle käigus tegeldakse ühe suure teemaga, tavatunde ei toimu. Eelmisel aastal oli teemaks teater ja mina lavastasin 4. klassiga otsast lõpuni (nukkude valmistamine, teksti õppimine, lavakujundus jne) näidendi „Jussikese seitse sõpra”. Mõnel aastal põhineb projektinädal uurimistööl, mis võimaldab juba algkoolis uuringut läbi viia ja uurimistöö vormistamist õppida.

Tasuta kursused. Meeldib ka see, et Läti omavalitsused pakuvad palju tasuta kursusi – iga paari kuu tagant tuleb uute kursuste nimekiri. Need ei ole suunatud ainult konkreetsete ainete õpetajatele ja grupid täituvad üsna kiiresti.

Mille üle vaieldakse

6-aastaselt kooli? Lapsevanemad, koolid, psühholoogid on sellele valdavalt vastu, ministeerium aga usub, et see lahendab mitmeid probleeme, nt inimesed sisenevad siis tööturule aasta varem. Oma mõju on ka perekondade sotsiaalsel taustal. Näiteks lasteaias peab lapsevanem oma lapse toidu eest maksma, kuid koolis on toit tasuta. See on üks argument, miks osa lapsevanemaid usub, et 6-aastaselt kooli minek on hea idee.

Kooliaasta pikemaks? Kas kooliaasta peaks olema senisest pikem? Lätis lõpeb kooliaasta mais, mitte juunis nagu Eestis. Arvan, et nad ei tohiks seda teha, sest tagajärjeks oleks lihtsalt suvevaheaja ootamisega sisustatud koolipäevad.

Koolivõrk koomale? Lätiski väheneb õpilaste arv ning põhikoole/gümnaasiume suletakse või liidetakse. Enamasti liidetakse väikese õpilaste arvuga koolid suuremate (tihti maakonnakeskuste) koolidega. Peamiselt ongi see maakohtade suur mure, nagu Eestiski.

Eliitkoolid. Lätis on tugevaid progümnaasiume, kuhu sisse saamise nimel käib tihe rebimine juba 7. klassis. Muidugi annab see neile võimaluse avada rohkesti paralleelklasse (saada selle võrra rohkem pearaha) ja valida endale kõige helgemad pead. Samas teevad progümnaasiumid karuteene Läti väikestele põhikoolidele, sest pärast andekamate lahkumist lähevad nende eksamitulemused kehvemaks. Lätis nagu Eestiski arutatakse selle üle, kas tohib koole eksamitulemuste põhjal üles rivistada − hinded ei ole ainus kriteerium, mis kooli headust näitab.

Uus õppekava. Uus õppekava rakendub Lätis 2018/2019. õppeaastal. Siis lähevad kõik 1. ja 4. klassid üle uuele pädevuspõhisele mudelile. Praegu on 80 pilootkooli, mis juba uut õppekava katsetavad, kuid tundub, et Lätis ei saa õpetajad veel hästi aru, mida neilt oodatakse, ja see tekitab diskussioone. Läti uuest õppekavast saabki lähemalt rääkida alles siis, kui ministeerium seda õpetajatele laiemalt tutvustama hakkab. Näiteks plaanitakse luua veebileht, kus on artiklid ja soovitused ning kuhu saavad õpetajad ka oma nippe lisada.

Võimalik Missioon. Lätis on persoone, kelle haridusalaseid sõnavõtte ja artikleid õpetajad huviga jälgivad. Näiteks haridusteadlane Zane Oliņa. Tema on üks nendest, kelle eestvedamisel uut õppekava rakendama hakatakse. Arvan, et tänu temale on üleminek vanalt uuele lihtsam, ta on korduvalt rõhutanud, et õpetajaid ei jäeta üksinda. Näiteks on ta öelnud: „Prioriteediks on toetada nii alustavaid kui ka kogenud õpetajaid uue rolliga harjumisel.”

Lisaks on ta üks juhtfiguuridest organisatsioonis Iespējamā Misija (Võimalik Missioon), mille eesmärk on tagada igale Läti õpilasele hea haridus ja soodustada selleks vajalike muudatuste läbiviimist nii koolis kui ka ühiskonnas. Kõlab uhkelt, kuid tegelikult on nad Noored Kooli Läti versioon.

www.iespejamamisija.lv/valde-­­un-komanda

Riia eesti põhikool (Rigas Igauņu Pamatsskola) on Läti õppekava alusel töötav riiklik põhiharidust andev õppeasutus.Kool asutati 1908. aastal, suleti 1940, avati taas 1989. aastal. Praegu on Riia eesti põhi­koolis 197 õpilast, keda ­õpetab 20 õpetajat. Eesti keelt õpetatakse selles koolis kui võõrkeelt. Kooli üritused toimuvad kahes ­keeles. Õppeaasta lõpeb ekskur­siooniga Eestisse, kuhu osa õpilasi ka keele- ja ­kultuurilaagrisse läheb.