Väljalangus on probleem

16. juuni 2017 Karl Kello toimetaja - 3 kommentaari

Jakob Kübarsepp: „Eesti teadus-kõrgharidusmaastiku ümberkujundamine nn Oki raporti kontekstis ei tähenda üksnes institutsioonide liitumist, vaid ka õppekavade konsolideerumist. Mõnes valdkonnas ongi ühisõppekava kõige reaalsem lahendus. On ka küsitud: mis saab kõrgemast tehnikakoolist? Ei saa välistada, et kogu tehnikaharidus koondub ühte kõrgkooli, kuigi praegu see päevakorral ei ole.” Foto: Raivo Juurak

 

Eestis on aastaid olnud kõrgkoolilõpetajaid keskeltläbi sama palju kui õpingute katkestajaid. Kahtlemata on väga kiiduväärt, kui noor suudab leida kohe õige eriala ja säilitada õpimotivatsiooni, kuid elu teeb oma korrektiive.

Paljudes riikides kipub keskmisest suurem kõrgkoolidest väljalangus olema just loodus-, täppis- ja tehnika­aladel. Samas saab väita, et väljalangus on normaalne ja paratamatu protsess. See võib olla valik – valik õigema eriala ja paremate õppimisvõimaluste suunas, nii üliõpilased ise kui ka ühiskond võivad õpingute katkemisest ka võita. Tehes teadlikke valikuid, otsib noor inimene võimalusi eneseteostuseks. On öeldud isegi, et õpingute katkestamine ei erine oma olemuselt õpirändest ja seda võib vaadelda kui investeeringut uutesse võimalustesse. Võib kindlasti, aga mitte alati.

Noorte valikud on sageli juhuslikud

TTÜ õppeprorektori Jakob Kübarsepa sõnul on mõnel erialal pärast esimest aastat peaaegu pooled ülikoolist läinud, kas siis kehva motivatsiooni või võimetuse tõttu õppida.

Jakob Kübarsepp: Ka välishindamistel on meil viidatud suurele väljalangusele. Analüüsisime õppeosakonnas selle põhjuseid. Selgus, et päris palju kukub välja ka neid, kes tulevad sisse väga kõrge sisseastumispalliga, matemaatikas 90 ja 100. Aga me ei leidnud korrelatsiooni, et matemaatika riigieksami paremini sooritanuid oleks rohkem järele jäänud kui mõnevõrra nõrgemaid. Lugedes 2000–2014 läbi viidud uuringut ülikooliõpingute katkestamise põhjuste kohta (see ei puudutanud ainult TTÜ-d, vaid Eestit üldse), kasvas veendumus, et peaaegu kaks kolmandikku väljalangusest on seotud nõrga motivatsiooni ja vale erialavalikuga, mitte võimekusega õppida.

Noorte erialavalikus on palju juhuslikkust. Mäletan senini, kuidas mina astusin ülikooli. See oli puht juhus, et valisin mehaanikateaduskonna. Viisime paberid sisse koos sõbraga. Jalutasime Koplis ülikooli poole ja mõtlesime, mis insenerieriala valida. Oli jäänud minna kilomeeter, pool kilomeetrit, aga me ei teadnud ikka veel, mida ja kuhu. Siis otsustasime: olgu, võtame mehaanika – ja see oli valik kogu eluks. Viinuksin ma oma paberid näiteks automaatika erialale või Tartusse arstiteaduskonda (kaalusin seda ka), tegutseksin praegu hoopis teises sfääris.

Tahaksime noorte parema informeerimisega seda juhuslikkuse momenti vähendada. Kui inimesel on huvi, siis ta pingutab ja on raja peal isegi siis, kui on tulnud gümnaasiumist tagasihoidlike teadmistega. Olen küsinud mõne aktiivse tudengi käest, mis sisseastumispall tal matemaatikas oli. Tuleb välja, et mõnikord päris tagasihoidlik, vaevalt 50 või 40 punkti, aga praegu õpib neljadele-viitele. Huvi ja motivatsioon, eesmärk ja motivatsioon on võimas jõud.

Üliõpilaste seiresüsteem

JK: Ülikool peab pakkuma võimaluse vahetada eriala, see vähendaks väljalangust. Kui inimene on midagi ümber valinud, on ta oma otsuses kindlam. Üks meetmeid, mida tahame uuenduslikuna rakendada, on töötada välja üliõpilaste seiresüsteem. Euroopa ülikoolides ei ole see midagi uut. Mõte selles, et jälgida õppetöös osalemist kogu semestri jooksul, mitte oodata eksamisessiooni, kus üliõpilane siis kas põrub täielikult ja eksmatrikuleeritakse või kukub välja juba enne eksameid. Praegu täiendame õppeinfosüsteemi sellest aspektist, et olla kursis jooksva õppetööga, mida nüüdisaegsed vahendid võimaldavad: kas ja kuivõrd tudeng külastab näiteks Moodle’is asuvaid õppematerjale, kuidas lahendab ülesandeid ja kui kaugele on jõudnud esimese/teise/kolmanda kuu lõpuks. Nii on võimalik reageerida ja otsida lahendusi. Kui edasijõudmine on semestri jooksul olnud kehv, pole sealt eriti midagi loota ka eksamisessioonil.

Loodus-, täppis- ja tehnikaaladel kipub üldse olema keskmisest suurem väljalangus, see on probleem ka Ameerika, Inglismaa ja Saksamaa ülikoolides. Umbes samasuguseid tasanduskursuseid sisseastunutele nagu meil (remedial courses) korraldatakse ka mujal tehnikaülikoolides. Meil n-ö tasandub umbes kolmandik bakalaureuseõppesse sisse saanud üliõpilastest, päris märkimisväärne hulk. Eelõppeosakond aga oli tehnikaülikoolis juba siis, kui mina alles tudeng olin. Eelõpe on sisuliselt valmistumine riigieksamiks ja selle kaudu sisseastumiseks kõrgkooli.

Välisüliõpilaste arv kasvab

JK: Viis-kuus aastat tagasi oli meil üliõpilasi 15 000, nüüd on 11 000. Üliõpilaste arv väheneb koos gümnasistide arvu vähenemisega. Välisüliõpilaste arv on kasvanud, aga see ei kompenseeri gümnaasiumilõpetanute vähenemist. Loodus-, täppis- ja tehnikaerialadel õpivad välistudengid senini TTÜ-s tasuta. Uuest õppeaastast läheb õpe kõigil ingliskeelsetel õppekavadel tasuliseks, samas võimaldavad sihtstipendiumid sisseastujatest parimatel siiski tasuta õppida. Nii et meie poliitika mõnevõrra muutub. Senini oli majandusteaduskonnas õpe tasuline, ülejäänud kolmes teaduskonnas tasuta. Teistes ülikoolides on umbes sama lugu. Tartu ülikool on teatanud, et nendel on ingliskeelne õpe tasuline ja eri õppekavadel sihtstipendiumid. Alates vastuvõtust 2017/2018. õppeaastaks hakkab meie strateegia sarnanema sellega, mis kehtib Tartu ülikoolis. Seitse-kaheksa aastat tagasi õppis valdav osa välisüliõpilastest meil pehmel erialal ja kõik maksid. Aga kui hakkasime loodus-täppis-tehnikaerialadel vastu võtma tasuta, kasvas reaalerialadel välisüliõpilaste arv muidugi kiirelt. Praegu õpib meil kaugelt üle poole välistudengitest LTT-eriala.

Eri ülikoolidel on erinevad suundumused. Tasuline või tasuta õpe – see paneb pead murdma kõiki Eesti ülikoole. Mõnes ülikoolis on vastuvõtutingimused Euroopa Liidu kodanikele ühed ja kolmandate riikide kodanikele teised, aga meil on kõigi jaoks ühesugused. Meie ei erista. Kui näiteks Soome ja Rootsi viisid kolmandatest riikidest tudengitele sisse õppemaksu, oli see paras šokk, sest senini oli Rootsis ja Soomes ingliskeelne õpe olnud täiesti tasuta, nii pehmetel kui ka kõvadel erialadel. Välisõppurite arv kukkus alguses drastiliselt, kuni kümme korda.

Vilistlaste võrgustik üle maailma

JK: Infotehnoloogia ettevõtete liidu (ITL) uuringu järgi tuleb välja, et laias laastus 40% IT-eriala lõpetanuist, nii TÜ-s kui ka TTÜ-s, on töötanud pärast lõpetamist Eestis. Ka meie õppeosakond analüüsis ingliskeelsete õppeprogrammide lõpetanute panust Eesti tööturul. Üle 80% välistudengitest soovib siduda ennast kohaliku tööturuga, aga seob umbes kolm korda vähem, kuna nad ei leia lihtsalt tööd. Maksumaksjal on õigus küsida, miks koolitame välisüliõpilasi tasuta, kui nad lähevad mujale maailma. Aga isegi kui nad lahkuvad, tõuseb sellest tulevikus potentsiaalne tulu ka Eestile. Minnakse n-ö meie saadikuiks maailma, kergendatakse ärikontaktide loomist. Põhjamaades oli pikka aega põhimõte tekitada oma vilistlaste võrgustik üle maailma. Kui küsisin kümmekond aastat tagasi Soome või Rootsi kolleegidelt, miks nad on võtnud suuna valdavalt ingliskeelsele magistriõppele ja koolitavad välisüliõpilasi päritoluriigist sõltumata tasuta, ei saanud nad mu küsimusest hästi aru: on ju loomulik, et ülikool on ka õppetegevuses rahvusvaheline.

Kes jääb siia tööle ja kes ei jää – see ei sõltu ju ülikoolist, kuigi suund on selle poole, et üha rohkem seotakse end Eestiga. Tööturg peab selleks olema tolerantne. Meie ettevõtted ei ole harjunud suhtlema inglise keeles. Tuleb üks või kaks välismaalast tööle – järelikult on vaja hakata kasutama inglise keelt. Eestlased on selles mõttes aga laisad ja mugavad. Kui on valida, võetakse tööle eestlane. Soomes sama lugu.

Välistudengid annavad tagasisidet

Tehnikaülikoolis tegeleb ingliskeelsete õppekavade turunduse ja vastuvõtuga eraldi rahvusvahelise tasemeõppe talitus.

JK: Aastal 2004, kui külastasin esimest korda Hiina ülikoole, kohtusime ka Eesti suursaadikuga. Ta küsis, miks käime Hiinas ükshaaval – eelmisel päeval oli seal käinud muusikaakadeemia prorektor koos rektoriga. Tehku me midagi koos, Eesti on ju väike riik. Vahepeal oli algatus „Study in Estonia”, kus ülikoolid tutvustasid ennast koos. On jäänud mulje, et praegu hakkab Eesti-ülene tegevus kokku kuivama ja ülikoolid tegutsevad jälle rohkem iseseisvalt. Kust noored infot hangivad? Messidel osalemine on kulukas, nende kasutegur suhteliselt väike. Olukord kümme aastat tagasi ja praegu võib olla täiesti erinev. Sisseastujate küsitlusest selgub, et välistudengite jaoks on esmane infoallikas ülikooli kodulehekülg, teisel kohal on www.studyinestonia­.ee, kolmandal kohal e-mail study@­ttu.ee,
kõik elektroonsed kanalid. Sõna levib ka nende noorte kaudu, kes on siin varem õppinud: mulje on hea, siin tasub õppida.

TTÜ tudengkonnas on eestlasi umbes 60%, ca 25% on vene taustaga Eesti inimesi ja 13,8% on välistudengeid – Eesti ülikoolidest kõige rohkem, ca 80 riigist. Üle 40% kõigist välistudengitest Eestis õpib TTÜ-s. Kõige suurem välistudengite kontingent TTÜ-s on soomlased, teiste riikide asetus muutub iga aasta. Kui palju peaks välisüliõpilasi olema? Eesmärk ei ole suurendada nende hulka iga hinna eest 30%-ni, see on meil niigi kõige suurem Eestis.

Kvantitatiivse laienemise periood on läbi, nüüd panustame eelkõige akadeemilisele kvaliteedile. Kõige parema pildi saab inimesega näost näkku rääkides. Enamikule ingliskeelsetele õppekavadele korraldatakse meil potentsiaalsete välisõppuritega Skype’i intervjuu. Dekaan/prodekaan räägib iga sisseastujaga, näiteks õppuritega Nigeeriast. Nii saab ülevaate tudengikandidaadi inglise keele oskusest ja ka sellest, kas kandidaat on eriala õppimiseks üldse kompetentne. Lõputunnistus ühes või teises riigis ei pruugi anda täit pilti inimese võimetest. Soomlastega on vastuvõtuprotseduur suhteliselt lihtne.

 


Õpingute katkestamise põhjuseid

Asjatundmatu erialavalik, ei saada hakkama, õpimotivatsiooni kadu, kohanematus, õpiharjumatus, rahapuudus, paralleelselt töötades tekivad akadeemilised võlgnevused, isiklikud põhjused. Kõrgkoolid aitavad väljalangusele kaasa, kui ei suuda õpetada huvitavalt ja motiveerivalt.


3 kommentaari teemale “Väljalangus on probleem”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Kui Eesti üldhariduskoolides jätkub (või isegi süveneb) eriti viimasel viiel aastal hoogu saanud “uus õpikäsitus”, siis on raske viie aasta pärast akadeemik Jakob Kübarsepaga uut vestlust korraldada – meie rahvuslik inseneriharidus lihtsalt kaob…

    Paari viimase aastakümne (ameerikalik) moesõna on meil MOTIVATSIOON. Asi on lihtne – inimese HUVI kaob, kui ta ei tule oma töö või ÕPPIMISEGA toime. Püüdes koolist luua mõnuslaheda koha, ei kasvata me oma õpilastes enam tahtejõudu, rutiinitaluvust, sihikindlust jne. Neid omadusi nõuab ülikoolis ka “õige eriala”, eriti INSENERIõppes (akadeemiliste teadmiste kõrval). Matemaatika õppimise probleemid tänases üldhariduskoolis taanduvad samuti suuresti just õpilase TAHTELISATELE omadustele…
    Mida me oma üldhariduskoolilt ikka tahame – ?

  2. inseneR ütleb:

    Saksa noort motiveerivad inseneriks õppima MB, BMW tehased, Korea noort Samsung, Kia tehased. Missugune eesti omanikuga tehas peaks motiveerima eesti noort insenerikutset valima?

  3. H ütleb:

    Väljalangemine on loomulik osa ka pehmetel aladel. Õpid näiteks klassiõpetajaks kaugõppes ja ei tee inglise keele eksamit B2 tasemel ära. No ei ole seda keelevaistu antud. Ei ole kasu isegi sellest, et oled 4 aastat koos päevastega keelt õppinud. Alustad päris tühjalt kohalt ja kogud õpingute lõpuks kokku üle 330 EAP aga klassiõpetajaks ikka ei sobi, sest magistri paberit ei ole ja keskeri kutse ei tähenda kooli jaoks haridust. Seega eksmat ülikoolist… Kaotatud ajast on ainult kahju.

Leave a Reply to inseneR

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!