OPL SUVI

Vigadest ei õpita

9. juuni 2017 Allar Veelmaa Loo keskkooli matemaatikaõpetaja - Kommenteeri artiklit

Allar Veelmaa

Üle kivide ja kändude kulgenud 2016. a matemaatika tasemetöö järel tekkis elav arutelu. Kulminatsiooniks oli oktoobri lõpus Tartus toimunud nõupidamine, millest võtsid osa Innove, HTM-i ja koolimatemaatika ühenduse esindajad. Tekkis väike lootus, et 6. klassis tasemetööd kogu ulatuses siiski e-vormis edaspidi ei tehta, sest EIS-i platvormi kasutades pole see võimalik.

Jaanuaris toimunud matemaatikaõpetajate infopäevadel (peakorraldaja KMÜ) sai selgeks, et optimismiks pole põhjust, sest õpetajate soovitusi ei ole võetud kuulda ning ikka üritatakse teha kogu tasemetöö e-vormis. Ka selles, kas õpilane võib testi lahendades kasutada paberit ja pliiatsit, ei oldud ühte meelt.

Puuduvad harjutusülesanded

Triviaalne eeldus on, et tasemetööd tehakse samas keskkonnas, mida on kasutatud õppimiseks. Kui 90% õppeajast kasutame paberit ja pliiatsit ning mõningate ülesannete lahendamiseks arvutit, siis tuleb tasemetöö teha ikka paberi ja pliiatsi abil. Elementaarne!

Õpilastel ei ole võimalik EIS-i kasutada õppeaasta vältel, sest seal puuduvad harjutusülesanded. Ei ole piisav, et kuu aega enne tasemetööd tehakse avalikuks n-ö harjutusülesannetega test.

Isegi kui oleks mingi hulk ülesandeid harjutamiseks, siis need kataks vaid ühe osa õppekavast ja on pikemata selge, et e-tasemetööd saab teha nende ülesannetega, mis on arvutikontrollitavad. Kui ca 60% tasemetööst tuleb kontrollida käsitsi, siis pole ju tegemist e-tasemetööga (2017. a töös oli arvutikontrollitavaid ülesandeid kolm, ülesandeid kokku seitse).

2017. aasta tasemetööst

Tasemetöös oli seitse ülesannet ja nendest kolm arvutikontrollitavad. 9. mail toimunud töö tulemused pidid selguma 15. maiks (õpetaja oleks oma klassi tööd kontrollinud samal päeval ja tulemused oleksid selgunud 9. mai õhtuks), kuid „tehniliste probleemide” tõttu jõuti tulemuste avalikustamiseni alles 17. mail.

Juba 2014. aasta katseline tasemetöö, aga ka 2016. aasta ja nüüd sel aastal toimunud „tasemetöö” puhul tekkis küsimus HTM-i ametnikele: kas tasemetöö sisu ja vorm kohaldatakse ­EIS-i järgi või peab testikeskkond võimaldama kontrollida kogu riikliku õppekava järgi omandatut? Kui EIS määrab õppesisu, siis lisaks ametlikule õppekavale eksisteerib ka EIS-i tekitatud variõppekava.

Arvutikontrollitavate ülesannete puhul tekitas hämmingut esimene ülesanne. Ma sain 6 punkti 8-st, kuigi ühtegi viga ei ole. Vähemalt ei suuda ma neid leida. Aga aidake mind ja otsige pildilt üks-kaks viga. See, et üks vastus on taandamata, ei ole viga matemaatilises mõttes. Puuduseks võib seda lugeda, aga veaks loomulikult mitte.

Didaktiliseks „pärliks” tuleb pidada tasemetöö 5. ülesannet, kus õpilane võis vastata ka ülesande teksti lugemata. Ma ei lugenud ühtegi küsimust ja sain 5 punkti 8-st, päris tubli! Täiesti lubamatu on muuta matemaatika ülesannete lahendamine loteriiks. Missuguseid järeldusi saab sellise ülesande tulemuste analüüsimisega teha? Ei mingeid peale selle, et lähitulevikus võib meil olla hulgaliselt Bingo Loto jackpot’i võitjaid.

Nii nagu eelmisel aastal, oli ka sel aastal veel teisigi ülesandeid, kus õpilane pidi pakutud vastusevariantide seast valima õige, kuid ei nõutud mingit põhjendamist. Kui laps tegelikult vastata ei oska, siis mingi variandi ta ikkagi valib ja juhuslikult võib vastus õigeks osutuda. Pabertöö puhul on sellised võimalused välistatud.

Töö lõpus oli päris huvitav küsimustik, mis algul pani muigama ja siis kahe käega peast kinni hoidma. Kuidas peab laps teadma, mis viisil õpetaja avalikustab tasemetöö tulemused? Laps ju teeb alles tööd. See, kas iga laps kutsutakse eraldi õpetaja juurde tööd üle vaatama või öeldakse ainult tulemused protsentides, selgub pärast töö tulemuste avalikustamist.

Kui palju kasutatakse tundides arvutit? Lapse jaoks on arvuti kasutamine ikka see, kui ta saab midagi arvutiga ise teha. Kui õpetaja näitab ülesanded projektoriga tahvlile või teeb GeoGebra abil mõne konstruktsiooni, siis lapse meelest see arvuti kasutamine pole.

Kas tulemused polegi tähtsad?

Juba mitu aastat kõneldakse sellest, et tasemetöid numbritega ei hinnata (aga EIS-is on kirjas edukuse protsendid, mille lapsevanemad, kooli juhtkond jt väga lihtsalt hinneteks teisendavad) ja mingeid põhjapanevaid järeldusi ei tehta. Kas ikka on nii?

Mina tunnen vähemalt ühte õpetajat, keda kooli juhtkond väga tõsiselt noomis, sest tulemused olevat olnud kehvad. Kui klassis on 22 õpilast ja valimisse satub neist neli, siis võib tekkida 7315 valimit ja väga raske on öelda, kas tasemetöö teinud nelik oli sellest klassist kõige tugevam või sattusid sinna õpilased, kes oskavadki halvasti, kuid klassi üldine tase on täiesti normaalne.

Oma järeldused teevad ka maavalitsused. Nemad ju ei tea, et tasemetöös osaleb väga väike osa kooli õpilastest ning ametlikud tulemused ei ole usaldusväärsed.

Kuidas edasi?

Ma ei tea ühtegi matemaatikaõpetajat, kes kiidaks EIS-i abil koostatud tasemetöö heaks. Augustikuus e-tasemetööle pühendatud kursusel juhtus siiski tore lugu, kus kursusel osalenud õpetaja läks kursuse läbiviijale kaebama, et Veelmaa on e-testide ja nende läbiviijate suhtes väga irooniline. Olengi.

Loodan, et ka koolijuhid saavad aru, et neile antud info koolide edukuse kohta matemaatika 6. klassi tasemetöös ei ole tõene, sest esitatud edukuse protsenti mõjutavad testi tehnilised vead, ülesannete koostajate eksimused ning õpilase tehtud juhuslikud vead pakutud vastusevariantide valimisel.

Kaks aastat vaimset vägivalda õpilaste ja õpetajate kallal on liiast. HTM-i ametnikel on viimane aeg tõmmata hädapidurit ja tunnistada, et matemaatika tasemetööd EIS-i abil täies mahus teha ei ole võimalik.

2018. aastal ei tohi mingil juhul teha e-tasemetööd, sest kõigepealt on vaja luua testikeskkond, mis võimaldab veatult kontrollida arvutamise ja algebra ülesannete vastuseid. Ülejäänud osa tööst, mis hõlmab testülesannete lahendamist, geomeetrilisi konstruktsioone jms tuleb teha paberil. Tasemetööd ettevalmistaval komisjonil on vaja tõsiselt mõelda, kuidas koostada töö, mida saab nimetada tasemetööks ja mis ei oleks vormilt ega sisult tavaline kontrolltöö, mis ei võimalda mingit taset määrata.

Kui riik tõepoolest soovib teada, mis tasemel on 6. klassi lõpetajad ja missuguste teemade õppimise/õpetamisega on kõige rohkem küsitavusi, siis peavad töö tegema kõik õpilased ja see peab olema numbriliselt hinnatav. Niipea kui öeldakse, et tööd ei hinnata, on selge, et õpilasel pole põhjust maksimaalselt pingutada.

Kõikse valimi puhul on võimalik saada piisavalt infot teadmiste ja oskuste ning ka õpetamise kohta ning seda infot tuleb jagada ning teha vajadusel muudatusi õppekavas ning õppekirjanduses. Seniste tasemetööde ja eksamitööde „analüüside” põhjal ei ole tehtud mitte ühtegi muudatust õppekirjanduses ega õppekavas.

Niisiis, 2018. aasta elektroonilist matemaatika tasemetööd täies mahus ma oma õpilastega teha ei kavatse. Kui minnakse ikka seda teed, et „teie võite ju seal rääkida, aga meie teame, mis on õige, ja teeme, nagu tahame”, siis on olemas ka kontrameetmed riigi tasandil toimuva vaimse vägivallatsemise vastu.

 


Loe ka:

Rein Prank: „Tudengid analüüsisid 6. klassi e-tasemetööd”


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!