KULTUURISUVI
SEIKLUS OPL

Lasteaiaõpetaja palk tõuseb 1. septembrist enamikus omavalitsustes

18. aug. 2017 Tiina Vapper toimetaja - 2 kommentaari

Lasteaednike rattaretk 2015. aastal kulges marsruudil Tartu-Põltsamaa-Paide-Viljandi-Pärnu-Tallinn ning juhtis tähelepanu ebavõrdsetele palkadele. Toompeal anti riigikogule üle kollektiivne pöördumine ja selle toetuseks kogutud allkirjad. Fotod: Holar Sepp ja Tiina Vapper

 

Riik on lasteaiaõpetajate palkade ühtlustamiseks oma toetusega appi tulnud ning toetab neid omavalitsusi, kes on ise valmis palgatõusu panustama. 1. septembrist tõuseb kõrgharidusega lasteaiaõpetaja palk 80%-ni kooliõpetaja alampalgast ehk vähemalt 840 euroni.

Lasteaiaõpetajad on õiglase palga eest seisnud aastaid. Selle kulminatsiooniks sai 2015. aasta suvel lasteaednike liidu korraldatud rattaretk, mille järel anti 15. juunil Toompeal riigikogule üle lasteaednike kollektiivne pöördumine ning selle toetuseks kogutud 27 220 allkirja. Ettepanek oli kehtestada lasteaiaõpetajatele sarnaselt kooliõpetajatega riiklik palga alammäär, mis kaotaks omavalitsuste võimalustest ja prioriteetidest tingitud suure palgalõhe. Praegu ulatub kõrgharidusega lasteaiaõpetaja palk piirkonniti 520 eurost 1087-ni.

Ettepanek valitsuse toetust ei saanud, kuid viimaks on asjad hakanud paremuse poole liikuma. Sel suvel otsustas riik eraldada omavalitsustele täiendavat toetust, et motiveerida neid tõstma lasteaednike palku. Haridus- ja teadusministeeriumi alushariduse peaekspert Tiina Peterson selgitab, et riigilt saavad toetust kõik need omavalitsused, kes on tõstnud kõrgharidusega lasteaiaõpetaja palga (nende seas enne 1. septembrit 2013 lasteaias tööle asunud keskeriharidusega ja kvalifikatsioonile vastavaks tunnistatud õpetajate palga) 1. septembriks 80%-ni praegu kehtivast kooliõpetaja alampalgast ehk 840 euroni.

Aasta alguse seisuga oli 213 omavalitsusest 117-s ehk rohkem kui pooltes kõrgharidusega lasteaiaõpetaja töötasu alammäär alla nimetatud summa. 2018. aastaks peaks palk tõusma 85%-ni ning 2019. aastaks 90%-ni kooliõpetaja alampalgast, kusjuures magistrikraadiga lasteaiaõpetajatel vähemalt võrdseks kooliõpetaja palgaga. Sel aastal katab riik 840-eurose ja praegu kehtiva palga vahest 85% ning omavalitsuse kanda jääb 15%. Järgmise aasta palgatõusust hüvitab riik kaks kolmandikku ehk 67% ja omavalitsus kolmandiku ehk 33%.

Toetus koosneb kahest osast. Tasandustoetust saavad üksnes need omavalitsused, kus kõrgharidusega õpetaja palk jääb alla 840 euro; lapsepõhist toetust summas 21,67 eurot iga munitsipaal- või eralasteaias käiva lapse kohta makstakse kõigile omavalitsustele, ka neile, kus lasteaiaõpetaja palk on juba soovitud tasemel või kõrgem.

Toetuse saamiseks peavad omavalitsused saatma lasteaednike töötasu puudutava otsuse ministeeriumile hiljemalt 20. augustiks. Tiina Petersoni sõnul on 16. augusti seisuga nõuetekohase taotluse esitanud 213 omavalitsusest 122. Otsus on täpsustamisel 24 omavalitsuses. Seitsmes omavalitsuses lasteaed puudub. Otsusest ei ole teavitanud 60 omavalitsust, nende seas on 35, kus lasteaiaõpetaja palgamäär on madalam kui 840 eurot. Aega on kaks päeva.

Kui palju õpetaja palk tõuseb?

Pärnu linna eelarve peaspetsialist Kirsti Toodu ütleb, et kuna tasandusfondi määrus jõudis nendeni puhkuste ajal, võttis linnavolikogu lasteaiaõpetajate palgatõusu puudutava otsuse vastu alles 16. augustil volikogu erakorralisel istungil. Pärnu Postimehes on juba avaldatud ka uued, 1. septembrist kehtima hakkavad palgamäärad: lasteaiaõpetaja miinimumpalk on 840, bakalaureusekraadiga õpetajal 895 ja magistrikraadiga õpetajal 945 eurot. „Saame riigilt tasandus- ja lapsepõhist toetust kokku ligi 75 000 eurot, kuid palgamuudatuste tegemiseks kulub vähemalt 121 000,” räägib Kirsti Toodu. „Nimelt võttis riik tasandustoetuse arvutamisel aluseks kõrgharidusega õpetaja palga, kuid seadusega tõuseb 840 eurole ka keskeriharidusega õpetajate töötasu, kelle palk oli madalam. Et väärtustada kõrgharidusega õpetajaid ja säilitada haridusest lähtuv palgaskaala, mis on minu arvates õiglane, peame omavahenditest juurde panema. Aasta lõpuni on meil selleks õnneks katteallikad olemas ning loodetavasti saab see olema uue omavalitsuse üks prioriteete.”

Kirsti Toodu hindab lasteaiaõpetajatele antud palgatoetust kõrgelt ning leiab, et riigi tugi võiks kesta pikemalt kui paar aastat, sest omavalitsuste võimekus on erinev. „Väikese maaomavalitsuse maksumaksjate arv ja nende keskmine brutotulu võib olla oluliselt madalam kui suurlinnas või -vallas. Sellest aga sõltub omavalitsuse maksutulu suurus, mille arvel kulusid teha saab. Kooliõpetajate palgatõus jätkub, aga kahtlen, kas kõik omavalitsused suudavad lasteaiaõpetajate palka samas rütmis tõstes sellega kaasas käia.”

Palgatõus peaks puudutama kõiki

Elva linnas jäävad kõrgharidusega õpetajate palgad vahemikku 806–887 eurot, keskeriharidusega õpetajatel 685–774 eurot. „Meil on kaks suurt lasteaeda, ühes kaheksa, teises üksteist rühma ja ligi kolmandik õpetajaid on keskeriharidusega, nende palk tõusebki kõige rohkem,” räägib Elva linna abilinnapea Marika Saar. „Et kõrgharidusega ja kõrghariduseta õpetaja palku pisutki diferentseerida, püüame toetust jagada nii, et palk tõuseks kõigil õpetajatel. Paraku jäävad praegu palgatõusuta õpetaja abid, kuid loodan väga, et omavalitsus leiab selleks raha järgmise aasta eelarvest. Nende töö on väga oluline ja palk peab kindlasti tõusma.”

Marika Saare sõnul mõjutab see, et lasteaiaõpetajate palk septembrist tõuseb, ka teiste valdkondade palgaootust. „Väikesed palgad on raamatukogutöötajatel, huvikoolide õpetajatel, sotsiaaltöötajatel jne, ning kasvav palgasurve paneb omavalitsused keerulisse olukorda. Kui sel aastal on lasteaiaõpetajate palgatõus omavalitsusele jõukohane, sest riik võtab suurema osa enda kanda, siis järgmisel aastal, kui riigi toetus väheneb, võib juhtuda, et tuleb hakata kuskilt kokku tõmbama. Üks võimalus on, et hakatakse rohkem ühe õpetaja süsteemile üle minema.”

Mis saab järgnevatel aastatel?

„Vallavolikogu võttis otsuse vastu, aga selgitada oli vaja,” tõdeb Häädemeeste valla abivallavanem Toomas Abel. „Esialgsete arvutuste järgi tuleb vallal omalt poolt rohkem kui kokku lepitud 15% juurde panna. Riik võttis toetuse määramisel aluseks kõrgharidusega lasteaiaõpetaja palga, korrutas ametikohtade arvuga, lisas maksud ja leidis vahe. Personalist vähemalt pooled on aga kesk-eriharidusega õpetajad, kes on saanud väiksemat palka. See osa tuleb meil lisaks ise katta. Volikogus küsiti kohe ka seda, mis järgmistel aastatel saab. Määrus on tehtud ju kolme aasta peale – igal aastal eraldab riik toetust selle tingimusega, et lasteaiaõpetaja palk tõuseks viie protsendi võrra kooliõpetaja palgale lähemale, samas iga aastaga valla omaosalus suureneb.”

Praegu on kõrgharidusega lasteaiaõpetaja palk Häädemeeste vallas 788 ja keskeriharidusega õpetajal 712 eurot kuus. „Volikogu otsusega tõstame nüüd kõigi õpetajate miinimumpalga, haridusest olenemata, 840 euroni. Kõrgeim võimalik määr on 918 eurot, mida võib rakendada kõrgharidusega õpetaja puhul. Kuigi jätsime palgamäärusesse diferentseerimisvõimaluse, tuleb koos lasteaia juhiga vaadata, kas eelarve seda üldse võimaldab. Eelarves on ju aasta lõpuni arvestatud vanade palkadega. Teine asi on see, et kui viia kõigi õpetajate palk korraga samale tasemele, ei olda rahul sellega, et ühtede palk tõuseb tunduvalt rohkem kui teistel.”

Häädemeeste valda ootab peagi ühinemine Tahkuranna vallaga. Seal on koolis ja lasteaias käivate laste arv suurenenud ja õpetajate palgad kõrgemad. „Palkade ühtlustamisel tuleb esimese asjana jutuks koolivõrk ja lasteaedade puhul rühmade arv ja täitumus. Maal ei ole klasside ega lasteaiarühmade täitumus enamasti sajaprotsendiline nagu linnas, mis tähendab, et riigi toetusega välja ei tule. Oleme arvestanud, et laste arv ei suurene ja lähiaastatel võib tekkida vajadus kokku tõmmata. 2019. aastaks peaks lasteaiaõpetaja palk tõusma vähemalt 90%-ni kooliõpetaja palgast ning kui raha ei jätku, tulebki sisemised ressursid üle vaadata – rühmi kokku panna, personali vähendada.

Igal asjal on kaks otsa

Sillamäel suleti üks lasteaed eelmisel aastal. „Rohkem koondamisi praegu ei tule,” kinnitab linna haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Katrin Tamme, kelle sõnul on nüüd linnas neli lasteaeda, kus on kokku 35 rühma ja 84,4 õpetaja ametikohta. Kõrgharidusega õpetaja töötasu on 755, keskeriharidusega õpetajal 679 eurot. Linna ainsa eestikeelse lasteaia õpetajad, samuti kõik venekeelsete lasteaedade eesti keele õpetajad saavad 10% palgalisa. „Palka tõsta on oluline, muidu me ei saaks lasteaedadesse töötajaid. Eestikeelseid õpetajaid otsime niigi tikutulega,” sõnab Katrin Tamme. Kuigi õpetajate palgatõus on kahtlemata vajalik, on tema hinnangul asjal ka teine pool. „ Linnas on muusikakool, muuseum, raamatukogu, kultuuri- ja huvikeskus, kus töötajad saavad veel madalamat palka. Kultuuri vallas on palgad 500–600 euro vahel ja tõusu pole näha. Eks see võib kogukonnas ka lahkhelisid tekitada.”

Väga madalat palka, 520 eurot, saavad lasteaiaõpetajad Kallaste linnas. Praeguse seisuga pole palgatõus siiski veel otsustatud. „Oleme võtnud mõned laenud ja eelarves lihtsalt pole raha,” tunnistab linnapea Aleksandr Širokov. „Niigi oleme kokku tõmmanud, lasteaias oli kaks rühma, 1. septembrist jääb ainult üks. Kuna meil on ainult kolm õpetajat ja omalt poolt tuleks panna 15%, ei tuleks summa suur. Kindlasti arutame seda.” Linnapea lisab, et ehkki lasteaiaõpetajate palgad on ülekohtuselt väikesed, teenivad teised spetsialistid veel vähem. „Praegu saavad meil linnas kõige paremat palka kooliõpetajad, isegi minu palk on väiksem. Pärast valdade ühinemist palgad ühtlustuvad ja kindlasti läheb paremaks,” lõpetab ta lootusrikkalt.

Miks kõik vallad palgatoetust ei saa?

Harku vald kuulub nende omavalitsuste hulka, kus lasteaiaõpetaja palk juba ületab eesmärgiks seatud 840 euro piiri. „Meil on kuus lasteaeda, lisaks kaks lasteaiarühma koolis, suur osa rühmadest töötab ühe õpetaja ja kahe assistendi süsteemis,” räägib valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Aivar Soe. „Oleme välja töötanud kutsekvalifikatsiooni väärtustava kuupalga alammäära astmestiku: teistest kõrgem on vanemõpetaja ja meisterõpetaja palk ning 1+2-süsteemis töötava õpetaja töötasu alammäära on suurendatud 20%. 1+2-süsteemis töötava õpetaja kuupalga alammäär on üle tuhande euro.” Kõrgharidusega õpetajate palk Aivar Soe sõnul septembris ei muutu, küll aga tõuseb keskeriharidusega õpetajate palk 740-lt 840 eurole.

Aivar Soe leiab, et palkade ühtlustamiseks oli viimane aeg. „Muidu võib juhtuda, et tubli lasteaiaõpetaja otsustab karjääri jätkata koolis või kuskil mujal. Head personali leida ja hoida on väga oluline.” Asja muudab tema sõnul keeruliseks see, et Eesti on regiooniti väga ebaühtlaselt arenenud. „Omavalitsustel on hirm, et kui paar aastat annab riik palkade järeleaitamiseks raha, siis edasi tuleb see omavahenditest leida. Seda on varem juhtunud. Kindlustunde annaks, kui sätestada lasteaiaõpetajate palk riiklikult, nagu nad on soovinud. Muidugi võib loota, et haldusreformiga läheb elu läheb paremaks ja käärid kohtade vahel kaovad.

Kadrina vallajuhid on järjepidevalt lasteaiaõpetajate palku tõstnud ja ühtset palgataset hoidnud. Valla rahandusnõunik Aili Purk kinnitab, kõik õpetajad on erilise tähelepanu all. „Kadrina vallas on umbkaudu 500 kooliõpilast ja 250 lasteaialast ning hariduskulud moodustavad eelarvest 60%, mis näitab, et haridus on meil tõesti tähtsal kohal. Selle aasta veebruaris võtsime vastu otsuse, et 1. septembrist on kõrgharidusega lasteaiaõpetajal ja huvikooli õpetajal palk 950 ning keskeriharidusega õpetajal 890 eurot.” Igal aastal vaatab vallavolikogu üle ka õpetaja abide, kokatädide ning teiste lasteaias ja koolis töötavate vajalike inimeste palgad.

Hea meel lasteaiaõpetajate pärast

Juba 15 aastat on lasteaia- ja kooliõpetajate töötasud olnud sarnased Ridala vallas, sel aastal kõigil võrdselt 1050 eurot,” sõnab valla kultuuri- ja haridusnõunik Maire Vilbas. „Varem oli keskeriharidusega õpetaja palk mõnevõrra väiksem, aga juba paar viimast aastat on ka nende palk sama. Pean seda igati õigeks, sest neil staažikatel lasteaiaõpetajatel on tugev metoodiline põhi ning head teadmised ja oskused.”

Rõngasvallana ümber Haapsalu paiknevast kahe aleviku ja 56 külaga Ridala vallast saab sügisest samuti Haapsalu linna osa. „Kuna Haapsalus on lasteaiaõpetaja palk madalam kui meil, on hea, et riik appi tuleb, palgad ühtlustuvad natuke kiiremini,” usub Maire Vilbas. „Kahju on sellest, et me ei jõudnud enne omavalitsuste ühinemist siduda oma palgamääruses õpetaja abi palka õpetaja omaga, et see liiguks samas taktis. Uuel omavalitsusel on võimalus see ära teha.”

1050 eurot ehk kooliõpetaja omaga võrdne on septembris alates kõrgharidusega lasteaiaõpetaja palk ka Värska vallas. Sama palk on huvikooli õpetajatel.

Vallad, kes palku omal algatusel on tõstnud, riigilt palgatoetust ei saa. Värska valla vanem Raul Kudre tunnistab, et väike okas on tal seepärast hinges. „Meil oleks raha hädasti vaja, sest oleme kokku hoidnud kultuuri, spordi ja teiste valdkondade arvelt, kus inimeste palgad on väiksemad. Saan küll aru, et riigi eesmärk on palgad võrdsustada, ja mul on lasteaiaõpetajate pärast hea meel. Sellegipoolest oleks võinud neid omavalitsusi, kes on tublid olnud ja pingutanud, kasvõi väikese toetusega premeerida ja tunnustada.” Setomaa vallas, kuhu koos Värskaga hakkavad kuuluma Mikitamäe, Meremäe ja Luhamaa nulk, võetakse tema sõnul aluseks kõrgemad töötasud. „Mina usun küll, et uues vallas hakkavad kõik lasteaiaõpetajad saama sama head palka, kui on praegu Värskas. Hea meel on ka selle üle, et valitsus on lubanud omavalitsuste tulubaasi tõsta. Kui raha on rohkem, saab vald seda ka rohkem jagada ning kindlustunne on suurem.”

 


KÜSIMUS JA VASTUS

Eesti lasteaednike liit on aastaid seisnud lasteaiaõpetajate palkade eest. Kuidas te asjade käiguga rahul olete?

 

Liili Pille

Liili Pille, Eesti lasteaednike liidu juhatuse esimees:

On muidugi hea, et lasteaiaõpetajate palk hakkab aastatel 2017–2021 ühtlustuma, nagu seegi, et see on seotud üldhariduskooli õpetajate töötasu alammääraga ja riik toetab palkade tõstmisel neid omavalitsusi, kes ka ise sellesse panustavad. See oligi meie üks eesmärk. Iseasi on, et palgatõus pole riigi kehtestatud, vaid kokkuleppeline ning sõltub jätkuvalt omavalitsusest ja paljude inimeste valikutest ja otsustest. Koolieelse lasteasutuse seadusesse on äärmiselt tähtis kirjutada sisse need palgasätted, mis praegu on määruses kirjas. See tagab jätkusuutlikkuse ja annab kindlustunde edaspidiseks täna töötavatele õpetajatele ja eriala õppima asunud noortele ning motiveerib edaspidi omavalitsusi. Lõppkokkuvõttes on suurepärane, et need lahendused ikkagi paljude töö tulemusel sündisid ning 2019. aasta 1. jaanuarist on magistrikraadiga või -tasemel lasteaiaõpetajate palga alammäär vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast.

Et miinimumpalk tõuseb 1. septembrist kõigil õpetajatel haridusest sõltumata vähemalt 840 euroni, on tekitanud vastakaid arvamusi ja küsimusi. Laste seisukohast on õige, et kui direktor on hinnanud töötaja pedagoogilise kompetentsuse piisavaks, peab talle olema garanteeritud vähemalt määruses kehtestatud töötasu. Ootame ju temalt samal tasemel tööd ja suhtumist kui kvalifikatsioonile vastavatelt õpetajatelt. Minu seisukoht on, et kvalifikatsiooni (kõrghariduse nõuet) tuleb arvestada, muidu me devalveerime hariduse – milleks siis üldse juurde õppida, kui riik, omavalitsus ja asutus inimese motivatsiooni ei tunnusta. Mõttekas on siiski ka edaspidi palku mõnevõrra diferentseerida ja usun, et selleks leitakse hea tahtmise korral võimalused. Et tasandustoetus omavalitsustele tuleb kahes osas – tööjõukulude toetusena õpetajate ametikohtade järgi (neile, kus palgad olid 840 eurost madalamad) ja lapsepõhise toetusena laste arvu järgi – ning seda saavad kõik omavalitsused, siis loodetavasti leitakse võimalus kvalifikatsiooni järgi palkasid diferentseerida. Keerukam olukord on omavalitsustel, kus palk on seni olnud väga madal ja selle tõstmisel nõutud eesmärgini tuleb omaosaluse protsent suur. Neil ei tarvitse selleks raha jätkuda. Keerukamas olukorras on ka need asutused, kus õpetajate arvu vähendati ja tööle palgati assistendid. Tasandustoetust arvestatakse õpetajate ametikohtade järgi.

Probleem on seegi, et praegu ei ole kogu palgasüsteem tervikuna lahendatud, kõik lasteaia meeskonna ametikohad, kaasa arvatud õpetaja abi omad, tuleks selles süsteemis selgeks rääkida.

Jätkuvalt suur probleem on, et kvalifikatsioonile vastavaid lasteaiaõpetajaid ei jätku. Kuigi eriala on populaarne, on kummalisel kombel vastuvõttu ülikoolides vähendatud, mis olukorda kuidagi ei lahenda. Kui palju saame loota sellele, et lasteaeda tulevad tagasi õpetajad, kes on teistele erialadele läinud? Kavandatud palgameetmed on küll tuntavad, kuid kas ka motiveerivad mujale läinud õpetajaid tagasi tulema?

Kindlasti tuleb üle vaadata, kui palju õpetajat praegu palgaläbirääkimistesse kaasatakse, kuidas omavalitsused täidavad seadusesätet, mis nõuab, et läbirääkimistel osaleksid ka õpetajate esindajad. Mida mõiste „õpetajate esindajad” üldse tähendab: kas registreeritud õpetajate ühendusi või asutuse direktorit õpetajate esindajana? Lasteaednikega kohtudes tuli paljudes kohtades välja, et palgaläbirääkimine tähendab seda, et omavalitsused pakuvad omalt poolt palgaskeemi välja, see edastatakse direktoritele ja nemad kas nõustuvad või mitte. Palgaläbirääkimistel peaksid kindlasti osalema õpetajad registreeritud ühenduste kaudu.

Lasteaednike liit kavatseb kõigi nende küsimustega edasi tegelda, et toetada igakülgselt lasteaiaõpetajat ning tema kaudu laste arengut ja heaolu.

 

Merit Kvatš

Merit Kvatš, Eesti lasteaednike liidu juhatuse liige, Pärnu Päikesejänku lasteaia vanemõpetaja:

Arvan, et on tehtud väga suur samm edasi, saavutamaks lasteaiaõpetajatele õpetaja palk. Meil on laual kokkulepe, et 2019. aastaks tõuseb bakalaureusekraadiga õpetaja palk 90%-ni kooliõpetaja alampalgast ning magistrikraadiga õpetajal sellega võrdseks. Jah, meie soov oli, et lasteaiaõpetaja palga alammäära kehtestaks riik, ja asi hakkabki vaikselt sinnapoole minema. Riik pakub praegu väga suurt tuge. Me ei saa tahta, et korraldame ühe aktsiooni ja kohe muudetakse seadust, see on pikaajaline protsess. Omavalitsustel pole see alati lihtne ja sõltub paljudest asjaoludest. Praegu on nii, et palgatõusuga liituvad omavalitsused saavad riigilt toetust. Kes ei ühine, peavad seda tegema omal jõul või leidma teise tee. Paar päeva on veel aega otsustada ning sellest teada anda, ja ma loodan, et liitujaid tuleb veel juurde.

Väga hea meel on, et need numbrid, mis me ministri juures kevadel kokku leppisime – kohal olid nii lasteaednike liidu kui ka alushariduse juhtide ühenduse esindajad – ongi käiku läinud. See, kuidas ettevõtmine end kokkuvõttes õigustab ja kui jätkusuutlik see on, näitab aeg. Praegu on palgakokkulepe vormistatud määrusena ega ole omavalitsustele kohustuslik, aga siin tuleb mängu konkurents. Kui palk on ikka nii madal, et õpetajad hakkavad lahkuma, peab midagi ette võtma. Nii et kuigi omavalitsusi see määrus ei kohusta, siis mõtlema paneb kindlasti. Kui need palgapõhimõtted läheksid sisse ka koolieelse lasteasutuse seadusesse, tunneksime end veel kindlamalt.

Õpetajad ise on olukorraga väga rahul. Olen saanud palju head tagasisidet: saitegi hakkama, uskumatu, naised, mis te tegite, tublid! Väga hea meel on mul vanemate kogenud pedagoogide üle, kes on superõpetajad ja teevad suurepärast tööd, kuid kelle palk oli senini isegi praegusest tasemest tükk maad väiksem. Nüüd tõuseb see oluliselt.

Muidugi, ega kõrgharidusega õpetaja 840-eurone palk veel päris konkurentsivõimeline ole, aga liigume sinnapoole. Usun, et osa õpetajaid tuleb tagasi oma õpitud ameti juurde. Tähtis on, et noored ära ei kaoks. Ülikoolid valmistavad kõrgharidusega lasteaiaõpetajaid ette, on oluline, et nad jõuaksid lasteaeda ega läheks mujale. Mõistagi ootavad palgatõusu ka õpetaja abid, see on üks murekoht. Aga võtame samm-sammult, kõike korraga ei saa. Peamine, et oleme teel ja meil on siht, kuhu minna. Edasi tuleb tegutseda selle nimel, et see, mida teeme, oleks jätkusuutlik.


2 kommentaari teemale “Lasteaiaõpetaja palk tõuseb 1. septembrist enamikus omavalitsustes”

  1. Ülle ütleb:

    Lõpuks ometi on see ära tehtud.Tublid Lasteaednike Liidu inimesed!

  2. Malle ütleb:

    Kahjuks on õpetajaabide palk alla igasuguse arvestuse ja paljud ametikohad täitmata või täidetud vanaduspensionäridega. Ka see amet on väga vajalik ja nõuab kohest palgatõusu.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!