Muudame hulgakesi ettevõtlusõppe praktilisemaks

25. aug. 2017 Sirje Pärismaa toimetaja - 1 Kommentaar

Tänavu maikuus võtsid Rõuge noored Erasmus+ projekti GRECO raames vastu Leedu ja Itaalia õpilasi ja korraldasid õpilasfirmade laada Võru Kagukeskuses. Kolm aastat kestnud projektis õppisid noored, kuidas luua tooteid, mis oleksid loodussäästlikud või põhineksid kohalikel eripäradel. Projekt ongi andnud suuna kogukonna ettevõtlusmudeli ideele. Foto: Rõuge vallavalitsus

 

17 projekti üle Eesti saab uuel õppeaastal kokku ligi 150 500 eurot toetust, et toetada koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostööd ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmisel.

Huvi haridus- ja teadusministeeriumi ning SA Innove elukestva õppe keskuse korraldatud avatud taotlusvooru „Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks” vastu oli väga suur. Taotluste kogusumma ületas planeeritud eelarve mitu korda. Projektide läbiviimist toetab Euroopa sotsiaalfond. Ühele projektile antakse toetust 1000 kuni 25 000 eurot.

Enamik projektidest viiakse ellu kohalikul tasandil, üks oma regioonis ning kahe projekti tegevused on üle-eestilised. Toetusi said nii üldharidus- kui ka kutsekoolid.

Ettevõtlusõppe programmijuhi Kristi Ploomi sõnul hindas komisjon kõrgemalt taotlusi, milles olid põhjalikult läbi mõeldud ja selgelt kirjeldatud jätkutegevused ning näha plaanitav pikaajaline mõju. „Eelistatud olid projektid, millega luuakse ettevõtlusõppe praktiliseks muutmisele alus edaspidiseks,” rääkis Ploom. „Sooviti toetada baasi loomist, mille pealt saavad koolid ise edasi minna.”

Enim küsiti toetust koolituste, õppekäikude ja mitmesuguste ürituste, huviringide jaoks, samuti oli populaarne CashFlow’ rahamäng, mis on ka komisjoni hinnangul hea investeering, sest jääb õpilastele edaspidigi kasutamiseks ega nõua lisaressurssi. Projektide elluviimisaeg on mõnest kuust paari aastani, olulisim on jätkusuutlikkus.

Lapsed klassist välja

„Kõrgema hinde said projektid, millest tekib materjal või teadmine, mida edaspidi ettevõtlusõppes kasutada,” märkis Ploom. Olgu selleks kontaktide võrgustik, koostöötegevusest ülevaate loomine, konkreetne tegevuskava ettevõtlusõppe praktiliseks muutmisel iga-aastase koostöö kaudu. Tegevuste mõte oli pakkuda ettevõtlusõppele praktilist lisaväärtust ehk viia lapsed klassist välja, kaasata oma ala spetsialiste, kes aitavad selgitada spetsiifilisi teemasid, milles ka õpetajatel puudub piisav kogemus.

„Projektide koostööpartnerite ring oli mitmekesine, kaasati kohalikke ettevõtteid, vallavalitsusi, lapsevanemaid, kogukonda ja ka teisi koole,” lausus Kristi Ploom. Üks suur koostööprojekt hõlmab näiteks üheksat Ida-Virumaa kooli ja kohalikke ettevõtteid. Projektide tegevusedki ei piirdunud alati ettevõtte külastuse või loenguga, vaid toredad olid näiteks ettevõtjate ja õpilaste ühised tegevused, mille käigus saavad kasu mõlemad. Õpilased õpivad ettevõtte andmete põhjal või teevad midagi, näiteks turundusmaterjale, pakuvad tootearenduse ideid.

Õpilaste ettevõtlikkust saab arendada süsteemse lähenemise ja aktiivõppe meetodite kaudu, kus õppur saab katsetada ja eksida, panna proovile oma loovuse, vastutusvõime, julguse ja muud omadused,” rääkis Ploom. „Need on oskused, mis hilisemas elus igal alal edasi aitavad. Spetsialistide kaasamine õppetöösse ja nendega ühisprojektide läbiviimine, eluliste tegevuste abil õppuritele kogemuste ja teadmiste pakkumine on iga kooli võimalus ning võiks olla õppetöö oluline osa.
Ploomi sõnul võimaldab just kooliväliste partnerite kaasamine muuta ettevõtlusõpet koolis oluliselt elulisemaks. Õpet seostatakse enam igapäevaelu probleemidega ning võetakse kasutusele „Edu ja tegu” programmis välja töötatav ettevõtlusõppe moodul. Viimane oli ka toetuse saamise eeltingimus.

„Hea meel on näha, et paljud ettevõtjad ja kohalikud omavalitsused soovivad koolidega koostööd teha,” sõnas Ploom. „Neid ei motiveeri mitte tasu, vaid soov ja võimalus panustada Eesti elu jätkusuutlikkusse, tulevastesse töötajatesse ja ettevõtjatesse. Koole motiveerib projektide elluviimisel teadmine, et noored on ettevõtlikud ja agarad ning tahavad maailma paremaks muuta. Noortele on oluline mõista, milleks miski vajalik on, siis löövad nad hea meelega kaasa. Selline lähenemine aitab paremini õpetada kõiki õppeaineid, mitte ainult ettevõtlust.” Ettevõtlusõpe ongi noorte seas üha populaarsem. PISA testi tulemused näitavad, et 15-aastased eesti noored näevad end tulevikus kõige sagedamini just ettevõtte juhi rollis.

Pakume ideid

„Ettevõtlusõppe programmi seminaril tegime töötoa, kus püüdsime ka ise välja mõelda projekte, mida koolid koostöös teiste partneritega avatud taotlusvoorust võiksid ellu viia,” meenutas Ploom. See on oluline, sest avatud taotlusvooru eelarves on veel ligi 400 000 eurot taoliste projektide jaoks. Näiteks võiks viia läbi projekti, kus õpilased ise mõtlevad välja, mida kasulikku saavad nad kohalikule kogukonnale teha, ja see viiakse ellu võistluse või väljakutsena. Olgu see kas või aia värvimine. Õpilased töötavad välja projekti, eelarve, leiavad rahastusallika ja räägivad läbi võimalike asjaosalistega. Pärast võistlevad meeskonnad selles, mida kasulikku õpiti ja kes probleemile kõige põnevama lahenduse leidis.

„Samuti võiks näiteks koolis välja töötada süsteemi, kus iga klass on nagu ettevõte, millel on omad eesmärgid, ja ainetundides on võimalik „teenida tulu” kas siis hinnete või muude boonustena, mis toetavad kooli eesmärke ja väärtusi,” pakkus Ploom. „Lisa saab teenida näiteks nooremate õpetamise abistamisega. Nii muutuks kogu koolielu põnevamaks, tiheneks koostöö ja suureneks motivatsioon hästi õppida ning üksteist toetada. Põnev idee on ka taoliste lahenduste kogumiku koostamine koostöös õpetajatega. Lahendused töötatakse välja, katsetatakse valitud koolides ning kirjeldatakse ära selliselt, et ka teised koolid neid kasutada saaksid.”
Et sama määruse alusel on planeeritud taotlusvoor läbi viia ka käesoleva aasta lõpus, jagab Kristi Ploom mõned soovitused.

 


KÜSIMUS JA VASTUS

Mida teete toetust pälvinud projektis?

 

Kerli Kõiv, Rõuge vallavalitsuse noorsootöö spetsialist;

Inge Mälzer, Rõuge põhikooli huvijuht:

„Vallavalitsus viib koos koolidega ellu ettevõtlusõpet toetavat projekti, mille eesmärk on töötada välja just meie paikkonnale sobiv kogukonnaettevõtlusmudel. Toimivat mudelit saame luua vaid praktilise kogemuse kaudu. Parima tulemuse saame ikka koos tegutsedes, protsessi jooksvalt analüüsides ja tehtut õppetöösse integreerides. Mudelis on roll ja tõhusaim tegevusviis igal osalisel: omavalitsusel, õppe- ja noorsootööasutustel, lastel ja peredel, ettevõtjail ja ühendustel.

Kogukonna tegevuste integreerimine ettevõtlusõppesse on piiriäärse piirkonna jaoks oluline, silmas pidades tulevikku. Mudeli põhjal toimuks ettevõtlusõpe tihedas koostöös ettevõtjatega, kes osalevad õppeprotsessis ning pakuvad koolivälist praktikat ettevõtetes. Külastame messe, loome tooteid ja teenuseid, mis on seotud kohalike ressurssidega. Noored tutvuvad ettevõtetega, ettevõtted kooli tegevusega. Üksteise tegevusmaastiku tundmine on teineteist mõistva koostöö alus.

Oluline partner on ka noortekeskus. Noorsootöötajad saavad pakkuda täiendavat tuge praktiliste tegevuste elluviimisel.

Oleme plaaninud kaasata vähemalt viis ettevõtet, kuid usume, et neid koguneb rohkem. Koostööks on väga hea baas loodud Rõuge koolis aasta kestnud kogukonnakooli projektiga. Kogukonnast tuli üle 30 koostööpakkumise ettevõtlikelt inimestelt. Usume, et isiklike kontaktide põhjal on koostöö tulemuslik.

Piirkonnast, kus on põhikoolid, minnakse ikka linna edasi õppima. Aga tullakse ka tagasi. Tugev kogukonnatöö noortega aitab ära tunda oma kodukoha väärtuse, luua toetavad suhted. See on tugevus ja turvalisus ka oma idee elluviimiseks. Seepärast tullakse tagasi.

Kui ettevõtlusõpe viia veel rohkem kogukonnapõhiseks, kasvab noorte teadlikkus oma eluunistuse elluviimiseks ka kodukohas. Igakülgne koostöö juba põhikoolis võimaldab teha ametialaselt paremaid valikuid, vähendades riski, et paljud lähevad ennast teostama suurlinna, mõtlemata, et ka kodukohas võib olla põnevaid lahendusi.”

 

Kerda Eiert, OÜ Algus projektijuht:

„Ida-Viru üheksa üldhariduskooli 4.–9. klassi õpilastel avaneb võimalus tegutseda üks päev ettevõtjana. Projektis osalevad Jõhvi põhikool, Kohtla-Järve Maleva põhikool, Kiviõli 1. keskkool, Iisaku gümnaasium, Kohtla-Järve Järve gümnaasium, Sillamäe Vanalinna kool, Jõhvi vene põhikool, Kohtla-Järve Ahtme gümnaasium, Kohtla-Järve Tammiku põhikool. Lisaks on tegevustest kutsutud osa võtma ettevõtliku kooli võrgustikku kuuluvaid koole väljastpoolt Ida-Virumaad.

Õpilased annavad oma osalemissoovist ise teada. Meie eesmärk on, et tegevustest saaks osa võimalikult palju õpilasi. Võimalusel on need seotud õppetööga.

Üks eesmärk on, et kooli ja ettevõtete koostöö muutuks sisukamaks ja süsteemsemaks, seetõttu on projekti tegevused esimene suuremahulisem samm, mis hõlmab Virumaa koole. Ettevõtted leiame koolide kontaktvõrgustike kaudu, kuhu kuuluvad lapsevanemad.

Meie eesmärk on kaasata eelkõige kohalikke ettevõtteid, et suurendada nii õpilaste kui ka õpetajate teadlikkust nende olemasolust ja tegevusest. Kindlasti tasub mainimist, et valmivad ettevõtete külastamise tegevuskaardid, mis jäävad ettevõtetele ja millest saavad hiljem kasu ka teised koolid. Kaardid annavad koolidele hea sisendi konkreetse ettevõtte külastamise planeerimiseks.

Oleme arvestanud, et igas koolis on esindatud vähemalt viis ettevõtet.

Tegelikult hõlmab projekt palju rohkem tegevusi ja võimalusi, kui seda on üks päev. Ühel konkreetsel päeval saavad õpilaste meeskonnad esindada ühte ettevõtet oma koolis toimuval ettevõtete messil. Sellele eelneb aga meediakoolitus videoreklaamklipi loomiseks, samuti messil osalemise koolitus. Veel käib iga meeskond töövarjuks ettevõttes, keda ta kohalike ettevõtete messil esindama hakkab.”

 

Kaja Sander, Luua metsanduskooli ettevõtluse õpetaja:

„Õpetan metsanduskoolis ettevõtlust kõikidele kursustele juba palju aastaid – ettevõtluse aluseid, turundust, raamatupidamist, hinnakujundamist. Innove projekti abil lisandub mitmeid tegevusi.

Ostame ettevõtlusmängu JA-st. Mäng kestab kaheksa tundi ning annab õpilastele hea koostöö, suhtlemise, taiplikkuse kogemuse. Loome ka õpilasfirma. Eelmisel õppeaastal tegutses meil aktiivselt üks õpilasfirma ning suur soov on ka sel aastal firma tegutsema saada.

Saadame metsanduse ja metsamasina eriala poisid RMK-sse töövarjudeks, et nad saaks pildi, miks õpitavaid aineid edaspidi vaja läheb.

Külastame metsandusettevõtteid. Kaasasime partneriks Imavere saeveski, kus oleme õpilastega ekskursioonidel käinud.

Ettevõtlusõpet on kõigile vaja, et teada, mis ettevõtlusmaailmas toimub, kuidas käib töötasu arvestamine, millised on maksud, millist ettevõtlusvormi valida, kuidas toimida, kui ettevõttel on rahalised raskused, jne. Ootame õppima aktiivseid ja ettevõtlikke õpilasi ning loodame, et meie soovid rea­liseeruvad.”

 



Programmi „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlus­õppe süsteemne arendamine kõigil haridus­tasemetel” toetatakse Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfondist.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Muudame hulgakesi ettevõtlusõppe praktilisemaks”

  1. […] Muudame hulgakesi ettevõtlusõppe praktilisemaks […]

Leave a Reply to 10 Ida-Viru kooli alustavad projektiga “Üks päev ettevõtjana” – ALGUSKESKUS

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!