Pierre de Coubertini 11. noortefoorum Ülenurme gümnaasiumis

23. aug. 2017 - Kommenteeri artiklit

Teine päev, 20. august

Päev algas külaliste varajase jalutuskäiguga Rehe hotellist Ülenurme gümnaasiumisse. Gümnaasiumi kokad olid andnud oma parima, et rahuldada külaliste tervislikest ja religioossetest põhjustest tingitud erisoove. Vabatahtlikud panid tähele, et külalised ei julgenud võtta musta leiba, aga õunamahl kadus seevastu kiiresti.

Pärast hommikusööki toimus aulas loeng Pierre de Coubertini ja tema põhimõtete kohta, mille viis läbi dr Ines Nikolaus, mille põhjal tehti hiljem mälumäng.

Seejärel mindi Tartu südalinna spordimuuseumisse, kus külalisi võõrustas Siim Randoja. Külalised said seal kõiki eksponaate oma käega katsuda ja proovida. Külalised tegid ka vägeva jalgpallimängu. Teine grupp oli sama ajal südalinnatuuril. Külastati Wilde kohvikut, Toomemäge, tähetorni, Inglisilda, toomkirikut, musumäge, ülikooli peahoonet, vana raekoda koos purkkaevuga „Suudlevad tudengid”. Meie vabatahtlikud Mirella Kriisa, Liisi Soo, Sandra Lisbeth Heinlo, Pilleriin Vesi ja Marian Roggenbaum tegid giididena suurepärast tööd.

Õhtu kulmineerus sümboolse tammepuu istutamisega EOK asepresidendi Jüri Tamme eestvõttel. Avatseremoonia algas kell 17 Eesti hümni ja olümpiahümni esitamisega. Meeldivat vaheldust pakkusid Ülenurme võimlemisrühma tüdrukud. Ülenurme muusikakooli laulustuudio teenisid tormilise aplausi.

Üritus lõppes delegatsioonide tutvustamisega, mida juhtisid Ines Nikolaus ja Ülenurme gümnaasium projekti- ja arendusjuht ning ürituse üks peakorraldajaist Merlin Ponna.

Õpilaste õhtu jätkus tutvumismängudega, mida viis läbi Ragnar Kekkonen. Õhtu lõppedes tundsid kõik ennast juba nagu kodus.

Seejärel pakuti Ülenurme Valges kõrtsis külalistele väikese kandle saatel eri rahvaste laule ja käsitööna valmistatud sooja musta leiba ning soolaube, praetud koha, munavõiet leivakatteks.

Kolmas päev, 21. august

Kolmandal päeval peeti foorumil üheksa töötuba, kus õpiti varjuteatrit tegema, tehti käsitööd ja rühmvõimlemist, rahva-, modern- ja show-tantsu. Rütmi ja kehakeele ning laulude töötoas tehti valmis huvitavad viisijupid. Eestis kõiki nakatav tagasihoidlikkus oli jäägitult kadunud.

Seejärel tegutseti paraolümpia spordialadel. Mängiti nii ratastooli korvpalli, pimedate jalgpalli, kus keegi väga harva pallile pihta sai, istudes võrkpalli. Korvpalliplatsil kohtasime Austraalia tüdrukut, kes tabas korvi uskumatult suure vahemaa tagant. Selgus, et tegu oli Austraalia U17 koondise mängijaga Miela Goodchildiga.

Õhtupoolikul alustati teadmiste kontrolliga, mis on üks aladest Pierre de Coubertini auhinna saamise teel. Auhinna saamiseks peab edukalt läbima kokku viis ala. vabatahtlik töö, mis tuleb eelnevalt sooritada, teadmiste test olümpiaharidusest, sportlikud võistlused, milleks on krossijooks, ujumine, kaugushüpe, 100 m jooks ja istudes pallivise, kaunite kunstide töötubades osalemine ning arutelud olümpia väärtustest.

Pärast väikest puhkust hotellis leidis koolimajas aset põnev Mini-Expo, kui kõigil 24 delegatsioonil oli võimalik tutvustada oma kooli ja kultuuri, lisaks „laadalaudadel” leiduvatele hõrgutistele ja brošüüridele. Nii õpilaste kui ka õpetajate vaimustust jätkus pikaks ajaks.

Merilin Miks, Ergo Kukk ja Kadi Laaneots

Neljas päev, 22. august

Neljanda päeva hommik algas koolisööklas sünnipäevalaulude laulmisega. Päevakangelased kinnitasid, et selline rahvusvaheline sünnipäev jääb pikaks ajaks meelde.

Kuna eesti soojad suveilmad tundusid meid jätnud olevat, siis uuriti nendelt osalejatelt, kes on harjunud kõrgema temperatuuriga, kuidas nad seni eesti ilmaga rahul on olnud. Vastuseks kuulsime ainult head. Vahelduseks on hea mitte higistada hullupööra ehk siis karge õhk on palju nauditavam. Ainult Keenia õpetaja kurtis, et tema ei saa aru, mis kell see päike siin ära kaob. Kui tema koduriigis on kell kuus õhtul juba pime, siis siin tundub päevavalgust liiga palju olevat.

Teisipäevase päevakava järgi on sport domineeriv osa. Pärast töötubasid suundusid osalejad Aura veekeskusesse, et püüda seal ujuda head ajad. Need õpilased, kes ei ole veega harjunud, kuna nende riigis seda kasinalt, said ujuda abivahendite või lausa foorumi isiklike vetelpäästjate turjal. Koolimajja tagasi jõudes jätkusid sportlikud võistlused staadionil, kus oli näha ehtsat olümpiameelsust – oma tulemuste ületamise püüet, rõõmu õnnestumisest ning rahvusvahelist vennastumist kaasaelamise näol. Hea ülevaate sellest emotsioonist annavad samuti eelmisel noortefoorumil osalenud poiste tehtud video.

Õhtu veedeti Eesti põllumajandusmuuseumis, kus pärast eksponaatidega tutvumist panid rahvamuusikud Kadri Laube ja Marju Varblane seltskonna laulma ning eesti tantse tantsima Kogu tegevus toimus ümber suure lõkke, mis nii mõnegi arvates oli suurim, mis ta kunagi näinud oli.

Merilin Miks, Kristen Orin, Kadi Laaneots

Viies päev, 23. august

Noortefoorum on jõudnud kesknädalasse ning selle puhul näitas ilmataat meile oma tõelist palet. Terve päeva jooksul polnud vist ühtegi kuiva minutit. Kuid nagu öeldakse – pole halba ilma, vaid halb riietus. Meie osalejatel ei jäänud muud üle, kui suunduda pärast sporditeemalisi diskusioonigruppe vihma kätte köit vedama. Preemiaks kuulutati välja, et õpilaste omavahelises heitluses võitjaks kroonitud meeskonnad saavad jõudu katsuda õpetajatega, õpetajatest tahavad ju kõik paremad olla. Kohalikel vabatahtlikel oli kohustus teistele pisut ka õpetussõnu jagada, kuna meile tuntud köievedu paistis teiste nägude järgi otsustades üsna tundmatu spordiala. Oli nii naeru kui veidikene ka pisaraid ‒ polnud ka imestada, väsimus võttis juba võimust. Sellest hoolimata on näod veel naerul ja tuju laes.

Kuna kõik osalejad on oma koduriigis harrastajana või tõsise sportlasena mingisuguse spordi taustaga, oli lõpuks võimalus ka oma vabalt valitud alal üksteisega mõõtu võtta. Populaarsemateks osutusid korvpall, jalgpall, lauatennis, aeroobika ning enamusele uudne indiaca. Viimane oli kõikidest eelmainitutest rahvarohkeim.

Kuna koos oli nii palju rahvusi eri toitumisharjumustega, olid Ülenurme gümnaasiumi kokad pikalt eeltööd teinud, et panna kokku valikurohke menüü. Teatavasti on ju eestlased kartulitoidulised ning osalejatele oli harjumatu näha valikutes igapäevaselt kartulit, kuid üldjuhul jätkus neil vaid kiidusõnu. Nii õpilased kui ka õpetajad käisid neid töö ja vaeva eest tänamas. Vabatahtlikel õnnestus tabada ka moment, mil Keenia õpetaja jagas pärast lõunasööki kõikidele kokatädidele tänutäheks hea toidu eest Keeniast pärit käsitsivalmistatud käepaelu ning hiljem küsis veel lõunaks söödud kanakastme retseptigi. Kokkadele oli selline tänu väga südantsoojendav.

Kolmapäeva õhtu tõotas tulla tõeliselt meeleolukas: töötubades higi ja vaevaga tehtud etteastetel oli aeg tulla päevavalgele. Kuid enne suurejoonelisi etteasteid toimus Tõrvandi metsas krossijooks, kus vihmast ja pehmest pinnasest hoolimata pidasid osalejad kenasti vastu. Ette tuli küll palju kukkumisi ja seeläbi ka mõningaid vigastusi, aga leiti, et tõeline krossijooks peabki toimuma vihmas ja mudas. Vähemalt arvas nii peaaegu hingetuna parima ajaga finišisse jõudnud austraallane James Laven. Ka teiste austraallaste tulemuste üle võis neid saatev õpetaja, mitmetel olümpiamängudel osalenud ujuja Belinda Hocking uhkust tunda.

Õhtu saabudes muutusid õpilased koolimaja peal päris ärevaks. Kes ümises vaikselt nurgas päheõpitud laulusalme, kes käis paanitsedes mööda maja ringi ja otsis meeskonnakaaslasi, kellega veel viimast korda proovi teha. Kolme päevaga ja vähem kui kuue tunniga olid valminud uskumatud etteasted, mida kõik saalisolijad kaasa elades nautisid. Lisaks õpilastele, otsustasid ka õpetajad salaja paar etteastet selgeks õppida. Eelnevalt pandi kokku bänd ja koor, kellega õpiti ära kaks üldtuntut lugu. Emotsioonide möll, mis nende etteasteid saatis, on kirjeldamatu.

Merilin Miks, Maria Tamm, Kristen Orin

Kuues päev, 24. august

Mõned päevad algavad kohe eriti hästi. Nimelt otsustasid korraldajad teha noortele mõnusa kingituse ‒ äratus lükati tunni võrra edasi ning tavapärase hommikukõnni asemel toodi kõik bussidega sööma. Vahest ehk veel suuremgi preemia oli paljudele hommikune ostlemistuur Lõunakeskuses. Nii mõnigi ostis omale mälestuseks Kalevi šokolaadi või Eesti sümboolikaga suveniire. Võõrkeelt oli Lõunakeskuses kuulda igal nurgal.

Plaanitud matk Meenikunno rabasse jäi küll vihma tõttu ära, kuid külaskäik Põlvamaal asuvasse Seto talumuuseumisse toimus plaanipäraselt. Juba bussisõit oli omaette elamus: toimus tõeline multikultuurne segunemine. Lauluviis võeti kärmelt üles ning õigepea laulis terve buss. Nii mõnigi ohkas, et bussisõit võinuks kauem kesta.

Muuseumis tutvuti setu talukultuuriga ning söödi lõunaks Eesti traditsioonilisi sööke: mulgiputru ja suitsuliha, musta leiba, samuti kama ja köömneteed. Mulgipudru kohta ütles küll üks prantsuse neiu, et seda ta kunagi enam ei söö, aga kõik muu oli üllataval kombel täitsa hea. Kogemata hakkasid ka moslemi taustaga õpilased sealiha sööma ega olnud üldsegi pahased, kui said teada millega tegu.

Kuna ilmataat kallas ka täna meile suure hunniku vett kaela, oli õnnetu moega nii mõnigi õpilane, kes oli hommikul otsustanud siiski suveriided selga panna. Eriti valmistas vihm raskusi lõunamaalt pärit külalistele. India poiss soovis saada kinnitust oma arusaamale, et Eestis on praegu sügishooaeg, sest nii hirmus külm on. Ta ei suutnud uskuda oma kõrvu, kui sai teada, et praegu on ikka suvi. Kilekeepide rüpes olukorraga harjuti ning seto leelotajate muusikaline etteaste pani nii mõnegi jala tatsuma. Külalised oli esinejatest ja nende lauluhäältest lummatud ning pärastine pildistamisvoor oli lausa kohustuslik.

Õhtu kulmineerus suursündmusega Tartu kesklinnas. Toimus paraad, mille eestvedajateks olid tartlastele tuttavad Puhkpilliansambli Popsid, kes oma autokastis lustakaid lugusid mängides juhatasid noored riigilippudega Raekoja platsi. Seal pakkusid külas olevad delegatsioonid koos meie oma noortega rahvale väga põnevat, pikka ja kirevat kultuuriõhtut, esitades oma riigile omast tantsu. Sündmusest said osa nii kohalikud tartlased kui ka mitmed turistid. Ja nii mõnigi delegatsioon kohtas Raekoja platsis oma rahvuskaaslasi. Indiast pärit turistid tantsisid näiteks isegi India delegatsiooni tantsu kaasa. Pika päeva lõpetas „Waka Waka” saatel ühistants Lõuna-Aafrika noortega.

Merilin Miks, Kadi Laaneots, Ergo Kukk

Seitsmes päev, 25. august

Taas kord vihmane hommik, kuid kedagi see ei heidutanud. Viimasel täispikal päeval oli õpilastel, kellel ei õnnestunud eri spordialadega lävendeid ületada, võimalik pärast hommikusööki taas katsed läbida, kuid seekord hoopis ergomeetrit kasutades. Ülejäänud õpilased osalesid samal ajal kas ERASMUS+ infotunnis või jooksid Ülenurme peal ringi, läbides vabatahtlike kokkupandud fotojahi ülesandeid.

Aktiivsele hommikule järgnes vaba aeg, mil oli võimalus taas kord Tartu linnaga tutvuda.

Kella neljaks olid kõik õpilased tagasi koolimajas ning pidulikult riietatud, kuna just siis leidis aset lõputseremoonia, kus tehti kokkuvõtted õpilaste tegemistest nii foorumi ajal kui ka eelnevalt. Nimelt pidid kõik osalejad ettevalmistusperioodil olema seotud mingi organisatsiooniga, kus sai teha vabatahtlikku tööd. Sellest andis kokkuvõtliku ülevaate võrgustiku eestvedaja Ines Nikolaus. Õpilaste diskusioonigruppide kokkuvõtteid kandsid ette noored ise. Väga huvitav oli kuulata, millised arusaamad on noortel olümpiavaimust, tervislikust eluviisist ning ausa mängu põhimõttest. Lõputseremoonia meelelahutuslikku osa ilmestasid parimad töötubade etteasted. Ning siis jõudis kätte kõige oodatuim osa – kõik delegatsiooni liikmed said tunnistuse sellel foorumil osavõtmise eest ning enamiku kaela riputati ka Pierre de Coubertini näoga medal, mis andis tunnistust sellest, et kõik viis eespool mainitut ala on edukalt läbitud. Viimase osana programmist toodi avalikkuse ette järgmise, 2019. aastal toimuva, 12. rahvusvahelise Pierre de Coubertini noortefoorumi korraldav riik ‒ Prantsusmaa. Teatepulka oli vastu võtma tulnud mitmekordne maailmameister maadluses Patricia Rossignol.

Ärasaatmispidu kujunes õpilaste eestvedamisel väga tantsurohkeks. Ning kui buss neile järele tuli, et kõik hotelli toimetada, siis võivad noortefoorumi korraldajad kinnitada, et nii pisaratest märga aulapõrandat ei ole ka suurpuhastuste aegu seal nähtud. Olgugi et ühiselt liiguti veel hotelli, kust esimesed lahkusid keset ööd lennujaama poole teele asusid, ei suudetud leppida tõsiasjaga, et Ülenurmes veedetud päevad koos on läbi.

Kaheksandal päeval saadeti välisdelegatsioonid teele pealinna poole, kus nad said enne lendu veel natuke vanalinnaga tutvuda.

See oli elumuutev foorum nii korraldajatele, vabatahtlikele kui ka Eesti delegatsioonile. Ülenurme gümnaasium on tänulik selle võimaluse eest ning julgustab ka teisi koole leidma võimalusi noortefoorumite korraldamiseks.

Merilin Miks, Kadi Laaneots


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!