Teadusharidus
TEADUS

Et liikumine pakuks lusti

8. sept. 2017 Maret Pihu TÜ sporditeaduste instituudi kehalise kasvatuse didaktika lektor ja liikumisõpetuse töörühma liige - 1 Kommentaar

Maret Pihu

Kehaliste võimete ja vormisoleku teema on oluline läbi kooliaja. Õppeprotsess peab viima selleni, et ka pärast kooli tahab noor enda kehalisi võimeid parandada. Seda peaks toetama isiklik huvi ning motivaatoritena hea enesetunne, kaitseväes hakkama saamine, võistlustel osalemine või huvitavad väljakutsed.

Liikumisõpetus kujundab teadlikke ja motiveeritud õpilasi, kes arendavad enda kehalisi võimeid.

Kehaliste võimete ja vormisoleku valdkonnal on kogu kooliajal läbivalt kaks järgmist peamist eesmärki.

1. Õpilane arendab teadlikult oma kehalisi võimeid, jälgib ja analüüsib nende arengut. Õpilane mõistab, et kehaliste võimete ja tervise vahel on seos.

2. Õpilane oskab hinnata oma kehalisi võimeid ja analüüsida neid tervise seisukohast. Kehaliste võimete mõõtmise tulemused on õpilastele aluseks individuaalsete eesmärkide seadmisele ning tagasisidele kehaliste võimete ja nende arengu kohta.

Miks on kehalised võimed fookuses?

Kehalised võimed on otseselt seotud inimese tervise ja elukvaliteediga kogu eluea jooksul. Kui inimene on vormis kõige laiemas mõttes – nii sotsiaalselt, emotsionaalselt, intellektuaalselt kui ka kehaliselt – võimaldab see tal hästi toime tulla töö ja vaba aja tegevustega, olla terve ning seista vastu haigustele. Väga hästi on inimese vormisolekut mõjutavad tegurid toonud välja Eesti juurtega spordi- ja kehalise kasvatuse teadlane Reet Ann Howell (sünd Numberg), kes on neid põhimõtteid esitlenud enda ja abikaasa raamatutes juba 1980. aastatel (nt „Foundations of Physical Education”).

Liikumisõpetuse kaudu saab hästi toetada kõigi tegurite arengut, kuid õppeaine eripära on, et fookuses on kehalised võimed ja nende seos tervisega.

Hästi on teada, et kooli kehalise kasvatuse tunnid üksi ei taga kehaliste võimete arengut. Sellepärast on üha olulisem leida viisid, kuidas õppeaine tõstaks õpilaste teadlikkust ja motivatsiooni enda kehalisi võimeid arendada.

Mis toetab teadlikkust?

Howell toob oma kehalise kasvatuse raamatu eessõnas välja olulised küsimused, millele õpilased peaksid õppeaine kaudu vastused saama.

1. Miks me liigutame ja harjutame?

2. Miks peaksime liigutama ja harjutama?

3. Mis juhtub, kui me liigutame ja harjutame?

4. Kuidas on eri elundkonnad kaasatud harjutamise ajal?

Kõik see viitab hästi sellele, et õpilase arengu jaoks ei ole oluline ainult see, et ta saab teada kehaliste võimete mõõtmisest tulemuse, vaid ka see, mida ta selle tulemusega peale hakkab.

• • •

KEHALISED VÕIMED JA VORMISOLEK

I kooliastme läbimiseks õpilane:

  • osaleb aktiivselt kehalisi võimeid arendavates tegevustes;
  • mõõdab õpetaja juhendamisel kehalisi võimeid.

II kooliastme läbimiseks õpilane:

  • nimetab kehalisi võimeid ja seostab neid igapäevaste tegevustega;
  • mõõdab ja arendab juhendamisel kehalisi võimeid ja analüüsib neid tervise seisukohalt;
  • sooritab kehalisi võimeid arendavaid harjutusi ja tegevusi;
  • kasutab kehaliste võimete mõõtmise tulemusi lühiajaliste eesmärkide seadmiseks ja teeb tööd nende täitmiseks.

III kooliastme läbimiseks õpilane:

  • teab oma kehalisi võimeid, kehamassiindeksit ja seostab neid tervisega;
  • püstitab lühi- ja pikaajalisi eesmärke lähtuvalt enda kehaliste võimete tasemest;
  • arendab regulaarselt oma kehalisi võimeid eri keskkondades ja fikseerib arengu;
  • analüüsib eesmärgi täitmist/mittetäitmist.

Gümnaasiumi läbimiseks õpilane:

  • teab enda kehaliste võimete taset tervise ja kaitseväkke astumise seisukohalt;
  • teab treeningplaani koostamise põhimõtteid;
  • teab treeningstiile ja teadvustab nende sobivust vastavalt oma kehale ja KMI-le;
  • arendab regulaarselt enda kehalist võimekust ja analüüsib seda tervise, kaitseväe nõuete ja KMI seisukohalt.

• • •

Mis toetab kahe peamise eesmärgi saavutamist?

Eesmärkide saavutamist toetavad kolm olulist punkti.

1. Kõige olulisem on õppeprotsessi mõtestamine. Kuidas õppeainesse valitud tegevused toetavad õpilaste kehaliste võimete arengut ja õpilaste arusaama sellest, mida ja miks nad teevad? Kuidas õpilane saab ise olla aktiivne ja motiveeritud oma kehaliste võimete arendamisel?

2. Ainekava arendustöö käigus püütakse leida häid lahendusi õpilaste kehaliste võimete digitaalse arengu­kaardi väljatöötamiseks. Seni on õpetajad ise kasutanud enda ja õpilaste jaoks parimaid variante kehaliste võimete mõõtmiste tulemuste fikseerimiseks. Selle puudus on, et õpilane jääb tulemuste fikseerimisel, seostamisel ja analüüsimisel passiivseks. Kehaliste võimete digitaalse arengukaardi eesmärk on kaasata õpilane aktiivselt õppeprotsessi nii, et tal on võimalik

  • tulemusi sisestada;
  • kirjutada nende kohta tagasiside või kommentaar;
  • võimalik näha (nt graafiliselt) enda kehaliste võimete arengut kogu kooliajal;
  • analüüsida enda kehalisi võimeid;
  • lõimida eri üldoskusi (digipädevus) ja õppeaineid (mõõtühikud).

Õpetajale pakub digitaalne arengukaart tuge õpilaste suunamisel ja võimaldab arvestada individuaalsust lähtuvalt õpilaste tulemustest ja kommentaaridest. Eestis on juba koole, mis on koolisiseselt püüdnud leida võimalusi digitaalse arengukaardi loomiseks. Prototüübi on valmis teinud näiteks Kurtna kool Saku vallas sealse koojuhi eestvedamisel. Käesoleval õppeaastal hakatakse seda Kurtna koolis katsetama ja kaasatakse ka teisi koole.

3. Ainekavaga on seotud kindlate kehaliste võimete mõõtmine kord kooliastme jooksul ühtse metoodika alusel. Mõõdetakse neid kehalisi võimeid, mis on otseselt seotud tervisega: aeroobne vastupidavus, jõud ja painduvus. Testid on valitud vastavalt sellele, kui usaldusväärseteks ja hästi kooli tingimustele sobivateks on need teadusmaailmas tunnistatud. Lisaks prooviti kehaliste võimete testide kasutamist eelmisel õppeaastal neljas koolis. Ainekavaga seotud testid on:

  • aeroobne vastupidavus − 20 m piiksujooks;
  • painduvus – selga säästev istest ettepainutus;
  • jõud – paigalt kaugushüpe jalalihaste plahvatusliku jõu mõõtmiseks; ülakeha ja kerelihaste jõu testid on veel otsustamisel.

Testida on plaanis üks kord kooliastme lõpuklassis (õppeaasta esimeses pooles). Mõõtmiste eesmärk on saada ka riiklikult tagasisidet, millised on õpilaste kehalised võimed. Riiklike mõõtmiste juures on oluline, et õpilane saaks aru, mida ja miks ta mõõdab ning mida see tulemus näitab. Riiklikud testid annavad tagasisidet ka selle kohta, kuidas on õpilase kehaline võime seotud tervisega. Riiklikult on ainekavaga seotud kehaliste võimete testid veel Soomes (http://www.edu.fi/move) ja Ungaris (http://www.mdsz.hu/en/tesi/about-tesi/). Soomes on mõõtmiste tulemused õpilase arengvestluse oluline osa. Aastal 2012 vastu võetud haridusseadus Ungaris nägi ette, et kehalise kasvatuse reformi üks eesmärk on leida kooli sobilikud testid kehaliste võimete mõõtmiseks ja töötada nende põhjal välja terviseskaalad. Kehalise kasvatuse reform võeti Ungaris ette, kuna õpilaste kehaline aktiivsus oli madal ja ülekaalus õpilaste osa oli 8–18-aastaste õpilaste hulgas 11,52%.

Õppeprotsessist kehaliste võimete teema juures

Õppeprotsessi juures on oluline arvestada, et

  • see toetab õpilase kehaliste võimete arengut;
  • kehaliste võimete testide tulemused on edasiste eesmärkide alus;
  • tulemused ei ole õpilaste võrdlemiseks ega edetabelite koostamiseks;
  • testide tulemused on mõeldud selleks, et iga õpilane saaks püstitada endale kehaliste võimetega seotud eesmärgid, hinnata enda arengut ja seda analüüsida;
  • kehalise võime tulemus ei ole seotud eristava hindega.

 


Liikumisõpetuse sarjas varem ilmunud:


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Et liikumine pakuks lusti”

  1. päriselt ütleb:

    Suured doktorid võiksid ise ühe aasta aktiivselt kehalise kasvatuse tunde anda, ehk siis saaks aru, et see nende uus liikumine sobib vaid gümnaasiumi, selline ajude ragistamine ei sobi kahjuks küll 1-6 (9) klassi lastele, pigem tapab sportimise lusti!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!