OPL MANG

Kuidas kaitsta lasteaiaõpetajat?

22. sept. 2017 Eda-Mai Tammiste Alavere Mõmmila lasteaia direktor - 7 kommentaari

Foto: Tiina Vapper

 

Lasteaiaõpetaja on valinud ühe vastutusrikkaima ameti: tema vastutada on võõrad lapsed. Kui õpetaja peab töötama hirmu- ja pingeseisundis, pole midagi imestada, et ta kiiresti läbi põleb.

Lasteaeda tuleb üha enam agressiivselt käituvaid lapsi, kes ei suuda kontrollida oma tundeid ega oska teistega arvestada. Nii mõnigi kord on läinud õpetaja pärast tööd koju, kätel küüne- ja hambajäljed ning jalgadel sinikad. Oleme pidanud lapseootel õpetaja paigutama teise rühma, et kaitsta teda agressiivse lapse eest. On juhtunud sedagi, et oleme pidanud vajalikuks kutsuda lasteaeda politsei, sest laps on muutunud talle endale, teistele lastele ja personalile ohtlikuks. Kuna lasteaiatöötajate õigused lapse korrale kutsumisel on piiratud, on mõistlik sellises olukorras kutsuda kohale seaduse esindaja.

Kuhu oleme jõudnud?” võib küsida lugeja, kellel endal lasteaiaga kokkupuuteid ei ole. Paraku oleme jõudnud nii kaugele, et on vaja paika panna reeglid ja võtta vastu seadused, mis kaitseksid lasteaia (ja kooli) töötajaid agressiivsete laste ning ja kiuslike lapsevanemate eest.

Kasvatus algab kodust. Paraku pole paljudel vanematel oma laste jaoks piisavalt aega. Nutiseadmetest, mille mõju lapse arenemisfaasis ajule on veel põhjalikult uurimata, on saanud lihtsad ja odavad lapsehoidjad, mis jätavad lapsed ilma loovast fantaasiaküllasest tegutsemisest, milles eelmised põlvkonnad kasvasid. Lisaks mõjutavad lapse käitumist keemiat ja värvaineid sisaldavad toiduained. Üha suurem laste ebastabiilse käitumise põhjus on katkised pered. Vanemate lahutus võib tekitada lapses agressiivsust, eriti siis, kui pärast seda jääb väike inimene ilma nii ema kui ka isa hoolest, sest suhteprobleemidega tegeldes unustatakse laps sootuks. Laps väljendab lasteaias seda, mida kodus kuuleb ja näeb, ning tema käitumine on kontrollimatu ja tasakaalutu.

Muret teeb, et paljudes kodudes puuduvad kindlad reeglid ja paikapandud väärtused. Lasteaed on lapse jaoks tihti kõige turvalisem koht, kus valitsevad stabiilne keskkond, kindlad piirid ning režiim. Lapsega, kellele on lubatud teha kõike, mis pähe tuleb, on ka vanemad ise hädas. Vabakasvatus (mis tihti võrdub kasvatamatusega) teeb lapsest väikese türanni, kes kamandab oma vanemaid ja saab alati oma tahtmise. Sellisel lapsel on kollektiivis eriti raske hakkama saada, sest siin tuleb tal arvestada teistega ja alluda kokkulepitud reeglitele.

Lapsevanem väidab, et kodus laps nii ei käitu, mis tõenäoliselt nii ongi, sest kodus on lapsel harjumuspärane keskkond, kus ta on ainult oma pere seltsis. Kuna lasteaiarühmas on palju eri soovide ja vajadustega lapsi, samuti keskmisest kõrgem müratase, on konfliktid kerged tekkima. Rühmas on korraga kaks, vahel ka kolm täiskasvanut, kellel peab jätkuma kõigi laste jaoks tähelepanu ja aega.

Üha rohkem on vanemaid, kes seavad lasteaiale väga kõrged ootused. Kui selgub, et lasteaed ei tee imet, vaid toetab seda, mis kodust lapsele kaasa antud, siis selle asemel, et peeglisse vaadata ja mõelda, mida saaks paremini teha, hakkab lapsevanem õpetajate tööd kritiseerima ja vigu otsima, võttes kinni igast pisiasjast. Olen juhina kokku puutunud olukorraga, kus lapsevanem nõuab õpetaja vallandamist selle eest, et lapsel olid püksid tagurpidi jalas või kummikud märjad. Meid on ähvardatud koguni kohtusse kaevata.

Kahjuks leidub lapsevanemaid, kes suhtuvadki lasteaeda klient-on-kuningas-mentaliteediga – mina maksan, teie kasvatage minu last. Lapse kasvamisele saavad pere ja lasteaed kaasa aidata ühiselt, lasteaed ei saa suurt midagi teha, kui vanemad koostööd ei tee ja omavahelisi suhteid korda ei saa.

Tähtis on, et lasteaias oleks nii lastel kui ka õpetajatel hea ja turvaline. Õpetajatelt ootame hoolivust ja heatahtlikkust, lapsevanematelt mõistvat suhtumist ja koostöövalmidust. Ainult koos ühes suunas minnes saame lapsed edasiseks eluks hästi ette valmistada.

 


Kõige rohkem saab lapse heaks teha lapsevanem ise

Eripedagoog-nõustaja Kairi Kilp on ametis Anija vallas ning tegeleb laste, vanemate ja õpetajatega valla kõigis kolmes lasteaias. Ta tunnistab, et juba ühe tööl oldud aasta jooksul on juhtunud paar niisugust lugu, mida ta ei osanud lasteaias oodata.

Mis põhjusel kutsutakse lasteaeda politsei?

Politsei kutsutakse siis, kui lapse seisund on muutunud nii ohtlikuks, et sellesse on vaja sekkuda ja olukord ametlikult fikseerida. Kui vaja, kutsutakse kohale kiirabi. Tänu ekstreemsele sekkumisele võib ka lapsevanemale lõpuks kohale jõuda, et tema laps on tõesti väga hädas. Selliseid olukordi on vähe, kuid neid tuleb meie lasteaedades kahjuks ette.

Mis lapse sellist käitumist põhjustab?

Lapse agressiivse käitumise taga on enamasti alati ebasoodne kasvukeskkond. Paljudes katkistes peredes on vanemate suhted äärmiselt halvad ning esineb nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda nii üksteise kui ka lapse suhtes. Lapsel, kes näeb, kuidas tema kõige lähedasemad inimesed üksteist mustavad, süüdistavad või lausa vihkavad, kaob viimanegi usk, et ta on armastatud ja hoitud. Rääkimata sellest, et tema närvisüsteem saab tõsiselt kahjustada.

Kuidas selliseid lapsi lasteaias aidatakse?

Rühmas on assistent, kes tegeleb nende lastega, kes vajavad teistest rohkem tähelepanu. Enesevalitsuse kaotanud lapse oleme viinud eraldi ruumi rahunema, et ta saaks aru, et lasteaias kehtivad reeglid, ning kui ta on rahunenud, saab ta minna tagasi teistega mängima.

Väga keerulise taustaga lapsi saabki aidata ainult koostöös koduga. Ka selleks, et laps erispetsialistide juurde uuringutele saata, on vaja vanemate otsust. Paraku on lapsevanemaid, kes igasugusest koostööst keelduvad ning kellega on võimalik suhelda ainult lastekaitsetöötaja kaudu.

Miks keeruliste laste hulk aina kasvab?

Maailm on muutunud. Selles, et sünnib üha rohkem erivajadustega ja tundlikke lapsi, on suur osa meid ümbritseval keskkonnal. Peame muutustega kaasas käima ja mõtlema, mida saame teha, mitte otsima põhjendusi, miks me midagi teha ei saa. Esimene reaktsioon on keerulised lapsed endast eemale lükata, aga nende aitamisel on kõige tähtsam armastus ja avatud süda. Ainult nii saab neid aidata. Lapsed tunnevad väga hästi, kuidas me neisse suhtume. Kindlasti on probleem ka selles, et vanematel ei jagu lastele piisavalt aega. Lapsel võib olla toit laual, mänguasjad ja meelelahutused, aga palju tähtsam on tema jaoks päriselt olemas olla.

Mis tööd te täiskasvanutega teete?

Minu tööülesannete hulka kuulub ka lapsevanemate ja õpetajate nõustamine. Osalen rühmakoosolekutel ning jälgin lapsi, et probleeme varakult märgata. Vajadusel kutsume kokku ümarlaua, et lapse käitumise üle arutleda. Lapsevanematele olen pidanud kasvatusteemalisi loenguid ja õpetajatele rääkinud koolitustel sellest, kuidas erivajadusi ära tunda ja last toetada. Töötan õpetajatega ka individuaalselt: jagan tagasisidet, peegeldan olukorda, annan nõu.

Kõige tähtsam on lasteaiatöötajate ja lapsevanemate tahe ja julgus asjadest rääkida. Istuda koos laua taha, rääkida probleemist ning veenduda, et sellest saadakse ühtmoodi aru. Kõige rohkem saab oma lapse heaks teha lapsevanem ise.

Tiina Vapper

 


KÜSIMUS-VASTUS

Milliseid arusaamatusi lapsevanematega on ette tulnud ja kuidas olete need lahendanud?

 

Ülle Mandre, Tallinna Lepistiku lasteaia direktor:

Meie lasteaias nii ekstreemseid lugusid olnud pole. Suhtlen iga lapsevanemaga individuaalselt, sõimerühmades viin aasta alguses koosolekud ise läbi, räägin, millised on lasteaia väärtused, reeglid ja kokkulepped, ning kõigil vanematel on kohustus osaleda lapse arenguvestlustel. Probleemid tekivadki ju enamasti sellest, et räägitakse üksteisest mööda ja saadakse valesti aru, sest igaüks vaatab asju oma vaatevinklist. Kahtlemata on ka neid vanemaid, kellele meeldib esitada nõudmisi, saata kirju ja tuua välja paragrahve, aga kui vaja, tuleme kas või mitu korda arvamuslaua äärde kokku, kus igaüks saab rääkida oma muredest ja ootustest. Meil on suur maja, aga püüan hoida nendel asjadel silma peal. Lasteaiajuht ongi ju sisuliselt kogu personali tugiisik, kes õpetajat motiveerib, suunab, kaitseb ja toetab. Toetus on väga oluline, et õpetaja ei jääks oma probleemidega üksi.

 

Jaanika Raudsepp, Tallinna Vesiroosi lasteaia direktor:

Lasteaias, kus on paarsada last, võib mõni rahulolematu lapsevanem oma pretensioonide ja selgituste nõudmisega halvata nii rühma kui ka maja töö. Õpetajad on riielda saanud kõikvõimalike asjade pärast. Näiteks paneb ema lapsele lasteaeda selga heledad riided, mis on õhtuks määrdunud. Vanem pahandab lapsega, et ta määrib oma riietega auto ära. Õpetajad on siis selgitanud, et kuna lapse töö on mäng ja õues on sügis, oleksid tööriided kohasemad. Rühmades on meil telefonid ning mõni lapsevanem leiab, et õpetaja kohus on igal ajal telefonile vastata. Tegelikult on telefonid eriolukordadeks, mil vaja infot edastada. Sageli ei arvestata ka sellega, et õpetajaga tuleb vestluseks sobiv aeg kokku leppida või et õpetaja ei saa hommikuringist ära tulla teistest hiljem saabunud last vastu võtma. Laps peab lasteaeda jõudma kokkulepitud ajaks, et õppetegevust mitte häirida ja saada ka ise sellest osa.

Lasteaiapere on keerukas kooslus, kus ühiselu sujuvaks toimimiseks peavad kehtima reeglid-kokkulepped, mis on kõigile üheselt mõistetavad. Arusaamatuste ärahoidmiseks vaatasime sel aastal uuesti üle oma kodukorra ja täiendasime seda põhjalikult. Kodukorra punktide loetelu võtab enda alla üheksa lehekülge. Kõike me ette näha ja kokku leppida ei suuda, kuid alati on võimalik kodukord üle vaadata ja seda uuendada. Kodukord on selleks, et meil kõigil oleks Vesiroosis hea olla.

 

Kristina Märks, Tallinna Meelespea lasteaia direktor:

On tõsi, et lapsevanemad on muutunud nõudlikumaks. Pärast viimast lastevanemate üldkoosolekut tuli grupp lapsevanemaid minult küsima, miks nende laste rühmaruum ei ole värskelt remonditud ega näe sama ilus välja nagu äsja remonditud kõrvalrühm. Kuna lapsevanemad ei ole kursis lasteaia töökorralduse ega rahaliste võimalustega, tulebki sellest rääkida.

Mõne lapsevanemaga on olnud tihe kirjavahetus, kus tuleb tekkinud probleeme kannatlikult ja rahulikult selgitada. Kui vaja, arutame tekkinud olukordi lasteaia hoolekogus ja püüame jõuda konsensuseni. Kui lapsevanem on otsustanud pöörduda haridusametisse või veel kuhugi, olen saatnud ametnikule edasi kogu meie kirjavahetuse, kes saab olukorrast ülevaate. Energiat ja aega kulub selle peale muidugi tohutult. Uus lapsevanemate põlvkond teab oma õigusi, kuid unustab tihti kohustused. Kirjutatakse kuhu iganes ja mida iganes, tihti ka anonüümselt. Kui selgub, et probleemi ei ole, ei tulda isegi vabandama.

Üha rohkem on lapsevanemaid, kes on sattunud raskustesse ja vajavad abi. Nad tuleks suunata perekooli loengutesse või mõnda nõustamisprogrammi, mida pakutakse aga pigem raha eest. Meie lasteaias töötab lastevanemate kool, kus räägime paljudel olulistel teemadel, kuid seal osalevad pigem need pered, kes niigi oskavad lahendusi leida. Probleemsete peredega suhtleme pigem individuaalselt ning mõnikord tuleb näha palju vaeva, et lapsevanemaga üldse jutule saada. Vajadusel oleme kutsunud kokku ümarlaua, kus osalevad lapsevanemad, õpetajad, juhtkonna liikmed ja spetsialistid. Vestlused kestavad tunde ja aitavad lapsevanemal aru saada, et lapse huvides on vaja teha koostööd.

Kui olukord on muutunud väga keeruliseks, on võimalik appi kutsuda tugispetsialistid väljastpoolt lasteaeda ja lastekaitsetöötajad.

Arvan, et mida rohkem kaasata lapsevanemaid lasteaia ellu ja mida avatum on lasteaed, seda vähem tekib ka arusaamatusi.


7 kommentaari teemale “Kuidas kaitsta lasteaiaõpetajat?”

  1. Madu ütleb:

    Lasteaias on palju probleeme – palju erinevaid inimesi väikesel alal koos – probleemid ei saagi olematud olla. Minul on vedanud – 31 aastat olen õpetaja olnud ja lapsevanematega probleeme on olnud haruharva ja needki on ajas lahenenud. Enamus lapsevanemate probleeme tulenevad murest ja usaldamatusest.
    Muidugi on ka keerulisi ja probleemidega perekondi – mind on nendega töötades siiani alati aidanud mõistev suhtumine, poolehoid. Kui lapsevanem näeb, et laps usaldab õpetajat, mõistab, et meil on ühine eesmärk- lapse heaolu, turvalisus ja areng, hakkab jää ka vanema ümbert sulama. See ei pruugi juhtuda üleöö ja paugupealt, aga siiani on alati lõpuks juhtunud. Suurimad probleemid lasteaias on hoopiski riiklikul tasandil probleemid – õpetajate suur töömaht, igasugsued lisanõudmised, nende täitmiseks ettenähtud aja puudumine, tugipersonali vähesus või oelmatus, laste suur arv rühmas ja tööpanusele mittevastav töötasu. Inimsuhted on inimlikul tasandil peaaegu alati lahendatavad.

  2. Peep Leppik ütleb:

    Aituma, Eda-Mai TAMMISTE!
    Vahest aitab Teie kirjutatud lugu neid pseudoteadlasi, ametnikke ja muidu targutajaid tulla mõistusele. Töötan praegu ca 50 lasteaedadega seotud inimesega – nende kirjeldused oma töö probleemidest-raskustest langevad täpselt kokku Teie looga… Olukord on JUBE, sest need “lapsed” lähevad ju kooli ja minu kolleegid sealt räägivad sama (tõsine õppetöö on kadunud).

    Sellise olukorra on loonud NEED, kes 20 aastat tagasi kuulutasid meedias lapse ISIKSUSEKS – täiskasvanuga võrdseks (kellega ei tohi ju pahandada!), millest on “haaranud kinni” just lapsevanemad, kes juba enne kooli ei tule seetõttu toime oma võsukestega…

    Koolitusel haaravad aga inimesed lausa lennult minu viimase raamatukese HOMO SAPIENS ON SUREMAS… Nad saavad teada, et on olemas teadus – ARENGUPSÜHHOLOOGIA, mis lükkab ümber “ideoloogiliste põhulõugade” poolt meedias levitatud “teooriad”. Aga see ei päästa neid, sest meedia poolt eksitatud lapsevanemad “ründavad” lasteaedu jätkuvalt – koostööst pole juttugi…

    Soome kolleegid räägivad, kuis nad omal ajal nn vabakasvatust ahvides “kaotasid” ühe põlvkonna. Meie ühe põlvkonnaga enam ei piirdu… kui üldse jõuame tõusta – !?

    • Merike Angerjärv ütleb:

      Lp Peep Leppik!

      Arvan, et Eesti laste kasvatustegelikkus ei ole siiski nii lootusetus seisus nagu kirjeldate. Nn vabakasvatuse aeg on ümber saanud ning pigem otsitakse kompromisse. Püütakse leida kooskõla lapse individuaalsuste arvestamise ja heaks kaaslaseks kasvatamise vahel.
      Isiklikult pean väga oluliseks seda, et lapse oma mina kujunemisel ei purustata tema hinge – alandamiste, mõtetute reeglite, füüsilise vägivalla või tähelepanuta jätmise “vahendusel”.
      Eluterve maailmapildi kujundamiseks vajab laps täiskasvanute poolt armastuse väljendamist käitumises, jagamisprintsiibi rakendamist ja reeglite kehtestamist.
      Kõige suurem väljakutse täna ongi võib-olla kehtestatud reeglitest kinnipidamine ehk lapsevanemate ja õpetajate enesekehtestamine. Lapsed vajavad kindlaid signaale ja käitumise suunamist – mis kehtib ja mis mitte. Kui reeglitest kinnipidamist ei nõuta, saab laps aru, et sõna ei maksa. Tagajärjeks on karistamatuse tunne ja ego vohamine.
      Usun siiralt, et “jõuame tõusta” ja kasvav põlvkond loob parema homse.

      • Peep Leppik ütleb:

        Austatud Merike ANGERJÄRV!

        Mina ei kirjeldanud olukorda vaid VAHENDASIN…

        Teiseks – lapse individuaalsuse arvestamine on juba üle 100-aastane reformpedagoogiline põhimõte, mis tänapäeval PEAKS lähtuma PSÜÜHILISEST isikupärast. See on aga võimatu, sest ped. PSÜHHOLOOGIA on õpetajakoolitusest “välja visatud”…

        Kolmandaks – kodus toimuv on tõesti võtmeküsimus. Lasteaed ei suuda siin muuta sisuliselt midagi – meenutagem, mida meie meedia juba 20 aastat vadistab!

        Neljandaks – “hinge purustamine” pole arengupsühholoogiline (teaduslik!) MÕISTE, see kuulub meedia sõnavarasse…

        Ja LÕPUKS – “VAIM on pudelist välja lastud” – maailma kogemus näitab, et seda tagasi pole võimalik ajada (põhjalikumalt minu viimastest raamatutest).

  3. Anne ütleb:

    Kahjuks paljud vanemad ei saa aru, et nende laps, kes on läinud lasteaeda, peab alluma lasteaia reeglitele. Kui siis laps, kellele on kodus lubatud kõike teha, mida ta tahab, peaasi, et vakka püsiks, tuuakse lasteaeda, kus ta peab arvestama teiste laste ja kindlate nõudmistega, sellele vastu hakkab, hakkavad vanemad kaebama.
    Väike näide. Kuulen pidevalt, kuidas vanemad lubavad oma lastel minna trepist üles kust ja kuidas tahes ja kui laps ütleb, et õpetaja käsib meil alla ja üles tulla sellelt poolt, kus on lastele sobivas kõrguses käepide, siis teatab vanem, et minuga võid minna, kuidas aga tahad. Aga miks siis, kui neid lapsukesi tuleb koos õpetajaga alla vähemalt 20 ja mõni siia-sinna hüpeldes (kuna teda on vanem nii lubanud)trepist alla kukub, kes on siis vanema arvates süüdi?

  4. Merike Angerjärv ütleb:

    Avatud, mõistev ja toetav koostöö lastevanematega ON VÕIMALIK! Olen seda kogenud nii lasteaiaõpetaja kui ka juhina kokku 29 aastat.
    Olen arvamusel, et iga lapsevanem soovib oma lapsele parimat. Paraku ei tea ta sageli – mis see parim on ja kuidas seda teha? Siin ongi koostöökoht – MÕISTA LAPSEVANEMA murseid, PEEGELDADA neile lapse käitumist lasteaias ja PAKKUDA ABI.

    Kui me tõttame eelnevalt usalduslikku suhet loomata kohe vanemat lapse halbadest tegudest informeerima, võime vastuseks saada rünnaku. Kui anname lastele ning vanematele halvustavaid hinnanguid ja laseme vohada oma eelarvamustel, tõukame neid eemale ja tekitame pingeid juurde. Meie lasteaiaõpetajatena enamasti tegelikult ei tea, mis lapse kodus tegelikult toimub.

    Julgustan õpetajaid avatud suhtlemisel lastevanematega. Ärge kartke oma nõudmisi esitada ega ootustest rääkida, lisage vaid alati põhjendus ja teid mõistetakse. Aga enne seda, kui ootate, et teid mõistetakse – PANGE ENNAST LAPSEVANEMA olukorda ning mõistke teda.

    Laps vajab heaks kaaslaseks kasvamisel reegleid ja täiskasvanu selgesõnalist suunamist, lapsevanem aga mõistmist ja professionaalset abi.

  5. Kristina Kütt ütleb:

    Soovitan kõikidel kasvatajatel-õpetajatel ja loomulikult lapsevanematel lugeda läbi raamat “Nutt ja jonnihood” autor Aletha Solter. Tegelikult ka on see geniaalne raamat ja aitab tundeliste sh ka hüsteeriliste lastega hakkama saada ja neid paremini mõista-aidata.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!