OPL MANG

Lasteaed, kus õpitakse nelja keelt

22. sept. 2017 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit

 

Lasteaed Aviv. Õpetaja Liina Norit viib oma rühmas läbi hommikust eestikeelset vestlusringi.

 

18.–24. septembrini tähistatakse Eesti rahvuste nädalat.

Kogu see nädal on olnud täis meie rahvusvähemusi tutvustavaid üritusi, alates Narvast ja Jõhvist ning lõpetades Tallinnaga. Kokku on inimesed saanud külastada ligi 30 rahvusvähemuste üritust.*

Eesti rahvuste nädalasse langes ka üks aastavahetus – 20. septembril algas juudi kalendri järgi uus aasta ehk rosh hashanah (ראש השנה). Uus aasta algab juutidel nende kalendri seitsmenda kuu (tishrei) esimese päeva päikeseloojangul. Siis tööd ei tehta, süüakse mee sisse kastetud leiva- ja õunatükke ning puhutakse vähemalt 30 korda jäärasarve (shofar), kutsudes nii inimesi pattu kahetsema.

Umbes nii nägi uue aasta vastuvõtt välja ka Tallinna juudi lasteaias Aviv (Kevad), kus korraga tähistati nii uue aasta algust kui ka lasteaia avamise neljandat aastapäeva. Pidulaual oli juutide traditsiooniline aastavahetuse maiuspala – õunaviilud meega. Lastele toodi väikesed plastikust sarvepillid, mida nad meelsasti täiest jõust üle 30 korra puhusid. Juudi kalendri järgi algas 20. septembril juba 5778. aasta. Nende ajaarvamine algab maailma loomise seitsmendast päevast, mil jumal lõi Aadama ja Eeva. Huvitav on, et juudi kalendris on ka puudel uus aasta.

Aviv on eralasteaed, mille asutas neli aastat tagasi Eesti juudi kogukond. Kogukond ostis lasteaiale ka maja, kus on ruumid neljale rühmale, väike saal, õpetajate tuba jms.

Juudi lasteaia peamine eripära on, et lapsed tegelevad siin nelja keelega. Enamik lastest on vene kodukeelega ja õpib lasteaias keelekümbluse meetodil eesti keelt. Samal ajal õpivad üksikud eesti kodukeelega lapsed paari aasta jooksul oma rühmakaaslastelt nagu möödaminnes ära vene keele. Sel sügisel läks kolm last siit Tallinna avatud kooli, kus õpe toimub niisamuti eesti ja vene keeles. Mõned tänaste kuueaastaste laste vanemad on lubanud ka oma lapsed avatud kooli panna. Kuid Avivist läheb lapsi alati ka tavalisse eesti ja vene kooli. Populaarne on muidugi Tallinna juudi kool. Lasteaia ümbruses elavad eesti vanemad on käinud küsimas, kas nende lapsed ei saaks Avivi lasteaias vene keelt õppida, näiteks vene keele ringis. Lasteaias mõeldakse parajasti, kuidas seda korraldada.

Lisaks eesti ja vene keelele on Avivi lastel kaks korda nädalas inglise ja heebrea keele tunnid. Inglise keelt õpetab neile ringitunnis inglise keelt emakeelena rääkiv noormees, kes on laste hulgas väga populaarne, sest ta on ainus meesõpetaja. Heebrea keele tund on eelkõige heebrea keele ja juudi pärimuskultuuriga tutvumine, kuid õpitakse ka heebreakeelseid laule, oma nime heebrea tähtedega kirjutama jms. Kes läheb edasi juudi kooli, saab heebrea keelde põhjalikumalt süveneda.

Svetlana Belova.

Direktor Svetlana Belova märgib, et lapsevanemad ise oskavad enamasti nii eesti kui ka vene keelt, kuid on perekondi, kus ema räägib eesti ja isa vene keelt ning omavahel räägivad nad inglise keeles. Lapsel on kodus kolm keelt korraga. Israelis elanud vanemad räägivad ka heebrea keelt. Juudi kogukonna liikmed peavad täiesti loomulikuks, et nende lapsed õpivad juba lasteaias nelja keelt.

Lisaks keeltele on Avivis laulu-, tantsu-, kunsti- ja spordiring, tegutsema hakkab plokkflöödi orkester. Sellel aastal pööratakse varasemast rohkem tähelepanu robootikale.

Svetlana Belova toonitab, et nende lasteaias on hästi kodune ja vaba õhkkond. Kui on pidu, istuvad paljud vanemad lihtsalt laste sekka põrandale ja on sellega väga rahul. Oma mõju on siin sellel, et lapsevanemad tunnevad üksteist ja üksteise lapsi juba ammu. Neile on iseloomulik ka see, et nad keelavad lapsi vähe, seavad neile ainult teatud piire, millest ei tohi üle minna. Belova lisab, et iga laps on siin lasteaias kõige parem, kellegi kohta ei öelda ühtki halba sõna ja kellessegi ei suhtuta halvasti.

Ent kui palju eestlased heebrea keelt oskavad?
Professor Paul Ariste väitis omal ajal, et „jaanalind” on heebreakeelses piiblis jaana ja Anton Thor Helle tõi selle sõna oma piiblitõlkega (1739) eesti keelde. Soomlased nimetavad jaanalindu strutsi’ks, nendeni võib selle linnu nimi olla jõudnud ladinakeelse piibli kaudu, kus jaanalind on struthio.

„Juubel” on heebreakeelses piiblis jobel ja tähendab 7 x 7 aasta möödumist ehk 50. aastat. Sel juubeliaastal aastal tuli kõik võlad kustutada ja orjad vabastada.

„Tohuvabohu” pärineb heebreakeelsest sõnaühendist tohu va bohu, mis tähendab kaost ja tühjust. Hea otsimise korral leiab heebreakeelseid sõnu eesti keelest rohkemgi.

*https://www.integratsioon.ee/uudised?news_id=1033

 

Vaata ka videot:


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!