Teadusharidus
TEADUS

OECD: Eesti haridussüsteemis on võrdsed võimalused ja enim IT-valdkonda õppima asunuid

12. sept. 2017 HTM - Kommenteeri artiklit

Täna tutvustatud OECD haridusstatistika kogumikust „Education at a Glance” selgus, et Eestis asub IKT-d õppima 9% kõrgkoolidesse sisseastujatest, mis on kõrgeim näitaja kõigist OECD riikidest.

Samas näitab ülevaade, et hoolimata väikestest klassidest ja õpetajate palgataseme lähenemisest kõrgharidusega spetsialistide tasemele ei ole õpetajaamet Eesti noorte seas populaarne. Vaid 6% üliõpilastest asub õppima hariduse valdkonda, mis on väiksem 9%-st OECD keskmisest. Eesti õpetajaskond vananeb, kuna ligi pooled algklassi-, põhikooli- ja keskkooliõpetajatest on üle 50-aastased, millega oleme Itaalia järel teisel kohal OECD riikide seas.

Minister Mailis Reps tõi välja, et kui üldhariduskoolide õpetajate töötasu on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud, siis lasteaiaõpetajate palk on jäänud vaeslapse rolli. „Et õpetajaamet muutuks andekatele noortele arvestatavaks karjäärivalikuks, on kahtlemata oluline muude meetmete seas ka õpetajate palgatõusuga jätkata,” sõnas Reps. „Lisaks aitame jõuliselt järele lasteaiaõpetajate palkasid, et viia need samale tasemele kooliõpetajate töötasuga,” lisas Reps.

Võrdsed võimalused kõigil haridustasemetel

OECD hinnangul on Eesti haridussüsteemi üks tugevus võrdsete võimaluste tagamine kõigil haridustasemetel. Sarnaselt Põhjamaadega on meil palgaerinevused kõrg- ja keskharidusega täiskasvanute vahel rahvusvahelises võrdluses väikesed – kõrgharitud teenivad 24% enam keskharidusega töötajatest, mis on Rootsi järel madalaim palgaerinevus. Samuti ilmnes, et Eesti inimeste hõivatus tööturul on haridustasemete lõikes sarnane. „See kinnitab, et tööturul on hinnatud nii kutse- kui ka kõrgharidusega inimesed. Analüüsid näitavad ka, et iga järgmine haridustase ja koolis õpitud aasta suurendab inimeste sissetulekuid – õppimine tasub end ära,” sõnas minister Reps.

Ülevaatest selgus, et Eestis ei ole kutsekeskharidus populaarne ning madal on ka nominaalajaga lõpetanute määr, kuigi lõpetanutel on head väljavaated tööturul. „Kõik põhikoolilõpetajad peaksid olema võimelised õpinguid jätkama kas kutse- või üldkeskhariduse tasemel,” rõhutas Mailis Reps. Ministri sõnul tuleb vähendada katkestajate hulka nii gümnaasiumides kui kutsekeskhariduses, mistõttu on ka algatatud diskussioon kohustusliku kooliea tõstmise ja gümnaasiumilävendi üle. „Tahame, et iga noor jõuaks eriala omandamiseni kas kutseõppeasutuses või gümnaasiumi lõpetamise järel kõrgkoolis, sest kõige nõrgemal positsioonil on tööturul just erialase ettevalmistuseta inimesed,” ütles Reps.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!