OPL MANG

Pärnu ühisgümnaasiumil lõppes kolmeaastane projekt

7. sept. 2017 Liis Raal-Virks Pärnu ühisgümnaasiumi projektijuht - Kommenteeri artiklit

Europarlamendis.

Pärnu ühisgümnaasiumil jõudis koos partnerkooliga Lätist, Prantsusmaalt, Sloveeniast ja Türgist 31. augustil eduka lõpuni 2014. aastal alanud Erasmus+ projekt „EL: vaba kultuuriruum kogemuste vahetamiseks”.

Projekti peamised eesmärgid olid õppemeetodite kohandamine tänapäeva maailma vajadustele vastavaks, enda kultuuri ja teiste kultuuride parem teadvustamine, negatiivsetest stereotüüpidest ja eelarvamustest loobumine Euroopas elavate kultuuride ja rahvuste suhtes; interkultuuriliste pädevuste arendamine õpetajas- ja õpilaskonnas ning noorte osaluse ja sotsiaalse sidususe soodustamine demokraatlikus ühiskonnas.

Eesmärkide elluviimiseks viidi kolme aasta jooksul läbi tegevusi, mis päädisid silmaga nähtavate ja käega katsutavate projektiviljade küpsemisega.

Esimesel projektiaastal keskenduti enesekuvandile ja eneseväärtustamisele.

Õppeaasta alguses pidid õpilased lisaks projekti logo loomisele otsima infot projektis osalevate koolide riikide kohta. Tuginedes kogutud infole ja tekkinud arvamusele, tuli õpilastel koostada lühike kirjeldus sellest, millisena nähakse nende riigis teisi projektis osalevaid riike ja nende elanikke. Kirjalikule tekstile lisaks tuli valmistada enda arvamust illustreeriv ja kokkuvõttev plakat.

Eesti puhul toodi välja külma kliimat, blonde juukseid ja sinisilmi, kauneid naisi, Skype’i, Tallinna vanalinna, hariduse ja majandusarengu kõrget taset ja kahjuks ka eestlaste silmapaistvat alkoholilembust.

Kirjeldused ja illustratsioonid koondati raamatuks, millega saab tutvuda siin.

Seejärel tuli igal riigil tutvuda enda kohta käivate setereotüüpide ja arvamustega ning panna nähtu-loetu põhjal kokku lühifilm, mis võis olla ka eneseirooniline või koomiline. Kõigi viie partnerriigi lühifilmid koondati üheks pikemaks filmiks, mida saab näha siin.

Esimesel projektiaastal alustati ka projekti hümni loomisega. Projekti meloodiaks tuli igal partnerriigil pakkuda välja mõni oma riigis tuntud laul ja valituks osutus Curly Stringsi pala „Kaugel külas”, mis võitis oma lihtsa, kuid köitva meloodiaga kõigi osalejate südamed. Ansambel andis loa kasutada oma laulu projektis hariduse eesmärkidel.

Projekti hümni algatamisest saab lugeda siit.

Esimesel projektiaastal tehti ka rahvusvahelist koostööd õpilasuurimuste raames. Eesti õpilased osalesid Prantsuse kooli õpilaste juhitud uurimuses taskuraha suuruse ja kulutamise kohta eri riikides ning tollane ühisgümnaasiumi õpilane Renate-Anett Niinemets kirjutas õpetaja Peedu Sula juhendamisel aastatöö teemal „Kultuurikonflikt burkade kandmise keelu näitel Prantsusmaal ja Belgias”, mille raames tehti koostööd Prantsusmaa partnerkooli ühiskonna õpetuse õpetaja Sylvain Montanoga.

Teine projektiaasta keskendus interkultuursusele.

Sellel aastal keskenduti oma kultuuri eripärade esiletõstmisele ja väärtustamisele, nende võrdlemisele partnerriikide kultuuriga ning neis ühisosade leidmisele. Esmalt tuli igal koolil kirja panna enda riigi köögikultuurile omased komponendid, mis kanti tabelisse. Seejärel tuli igal koolil välja mõelda autentsed retseptid, kusjuures iga retsept pidi sisaldama vähemalt ühte igale partnerriigile omast traditsioonilist toiduainet. Valminud retseptid koondati „Euroopa retseptide” nime kandvasse kokaraamatusse, millega saab tutvuda siin.

Raamatu kokkupanekule järgnes ühine retseptide läbitegemine ja roogade degusteerimine Sloveenias toimunud projektilähetuse raames ühe restorani professionaalses köögis elukutselise koka abistavate nõuannete saatel. Degusteerimisele ning pisikesele eesti-läti-sloveeni-prantsuse-türgi kultuuriõhtule olid tol päeval oodatud ka kohalikud, eeskätt partnerkooli õpetajad, õpilased ja nende vanemad.

Teise projektiaasta lõpuks valmis veel üks video, mis kujutas väljamõeldud eesti-läti-prantsuse-sloveeni-türgi õpilaste ühiskorterit, kus iga rahvuse esindajal on oma tuba, mis väljendab tema kultuurilist eripära, kuid korteri köök on ühine – see on koht, kus saame kõik oma eripära teistega jagada ja erinevusi nautida. Filmi saab näha siin.

Kolmas projektiaasta keskendus Euroopa ühiskonda kuuluvuse ideele.

Õpilased vahetasid ideid „Euroopa kodanikuks olemise” väärtuste ja põhimõtete üle, lõid oma harta, illustreerisid selle plakatitega, mis väljendasid nende mõtteid ühtsest ja rahulikust Euroopast ning käisid delegatsioonina Strasbourgis Euroopa Nõukogus ja Euroopa Parlamendis oma projekti tulemusi tutvustamas. Eesti-läti-prantsuse-sloveeni-türgi õpetajaid ja õpilasi võttis Euroopa Parlamendis vastu Prantsusmaa parlamendisaadik Robert Rochefort, kes oli hämmeldunud õpilaste panusest ning projektitulemuste sisukusest. Saadik kajastas kohtumist ka oma isiklikul veebilehel.

Euroopa Parlamendis tuli esmaettekandele ka „Kauges külas” meloodiale loodud projekti hümn, mis räägib sellest, et võime küll kõik olla erinevad ja kohati üksteise suhtes umbusklikud stereotüüpide pärast, kuid meil tuleks isiklikult kohtuda. Siis näeme, et tegelikult oleme kõik sarnasemad, kui oleksime osanud arvata, ja meist võivad saada head sõbrad, kes seisavad ühiselt meile kõigile oluliste väärtuste eest Euroopas, milleks on sallivus, vabadus ja rahu.

Projekti hümni saab vaadata-kuulata siit.
Projekti veebileht on nähtav siit.

Projektis osalenud õpetajad ja õpilased peavad projektikogemust rikastavaks ja väärtuslikuks kogemuseks.

Pärnu ühisgümnaasiumi filosoofia- ja ühiskonna õpetuse õpetaja Peedu Sula veendus projektilähetuste käigus, et eestlasi võib õigustatult kutsuda kultuurrahvaks. „Kinnitust leidis asjaolu, et oleme mitmete teiste Euroopa Liidu kodanikega sarnase ellusuhtumisega, ent teatud küsimustes siiski piisavalt erinevad, et üksteiselt õppida,” sõnas Sula.

Muusikaõpetaja Kadri Keskküla arvab: „Väga valgustav on näha kolleege teistest riikidest ja rahvustest. See aitab meie haridussüsteemi ja kooli näha täiesti uutest perspektiividest.” Keskküla tõi positiivse küljena välja ka keelepraktika võimaluse lähetustel. Ta lisab, et turismireisil ei oleks mitte kuidagi võimalik näha Euroopa kolleegide elu nii lähedalt.

Eesti keele ja kirjanduse ning hispaania keele õpetaja Kersti Jürgenson tõi kasutegurina samuti välja keelepraktika võimaluse. Jürgenson lisas: „Mulle meeldis projektis osaleda, sest sain selle käigus arendada eri kultuuridest pärit inimestega koos töötamise oskust, õppida eri kultuuride kohta, tutvuda teiste maade haridussüsteemiga ‒ see kõik aitab vähendada eelarvamusi ja kinnitab tõdemust, et oleme sarnasemad, kui arvata oskame.

Oma riigi kohta õppisin, et meil on samasugused väljakutsed nagu näiteks Sloveenial, sh sarnane ajalugu, väärtused ja huumorimeel. Türgi kohta olen õppinud, et see pole homogeenne riik: sõltuvalt soost, piirkonnast, kus inimene on pärit, tema positsioonist ühiskonnas ja võõrkeeleoskusest on suhtumine väga erinev. Erinev on ka suhtumine teisest rahvusest inimesse: esmalt soovitakse teada inimese sotsiaalset positsiooni, sellest lähtudes kujundatakse oma hoiak. Meid ühendab nii sloveenide, lätlaste kui türklastega see, et meile meeldib külla minnes viia külakosti. Prantslastelt õppisin eri rahvusest seltskonna juhtimist, kõikide ärakuulamist, öeldu tagasipeegeldust, probleemide lahendamist.

Projektides osalemine on andnud võimaluse mõtestada oma tööd, kultuurieripära, õppida oma ja võõrast kultuuri paremini tundma. Huvitav on olnud teiste maade õpilastega koostööd teha, näha, et didaktika ja metoodika ulatuvad üle rahvuspiiride. On olnud võimalus näidata teiste maade õpetajatele, kuidas toimib meie haridussüsteem, teha neile inglisekeelseid õppekäike.”

Projektis osalenud õpilased pidasid kõige olulisemaks projektikogemuseks keelepraktikat, meeskonnatöö praktiseerimist ja silmaringi laiendamise võimalust. G1 õpilasena projektigrupiga liitunud Brita Tõnisson ütles, et projektis osalemine tõstis ta enesekindlust, ning lisas: „Samuti tõstis projekt õpimotivatsiooni. Tahe toimetada ja koolis aktiivne olla oli pärast projektis osalemist veel suurem!” Tänase vilistlase Jana Liivrandi sõnutsi andis projekt talle juurde julgust suhelda võõraste inimestega ja toimetada võõras keskkonnas. Samuti õpetasid projektilähetused, kuidas saada hakkama hilinevate ja ärajäävate lendude ning kadunud pagasiga. Romet Põhako, praegune vilistlane, tõi välja projektilähetuste ja turismireiside suure erinevuse: turisti ei näe ega koge kohalikku eluolu eales nii vahetult kui projektilähetustel. Tihti elatakse kohapeal ju peredes, saab osaleda partnerkooli tundides ja tutvuda tööga sellistes organisatsioonides (näiteks Euroopa Nõukogu), mida turistid tavaliselt ei külasta.

Abiturient Harold Kiisler täiendas: „Projektilähetused on alati hästi läbi mõeldud, külastatakse riigi või linna kõige huvitavamaid kohti, kuhu lihtsa turistina võib-olla ei oskakski minnagi.” Värske vilistlane Karoliine Aus võttis projektikogemuse kokku tõdemusega, et projekt näitas talle, kui väga ja mil määral on oluline, et tänased noored Euroopa tulevikku panustaksid. Teda ja teisigi õpilasi häirisid rohkem kui pooltühjad read Euroopa Parlamendi istungil. Aus leides, et aktiivne osalus võiks olla iga parlamendisaadiku peamine ülesanne. Abiturient Eerik Hannus ütles, et projekt tõestas talle, et eestlased on tõesti üks vägev rahvus oma unikaalsete traditsioonide ja kommetega ning peaksime uhked olema selle üle, kes me oleme.

Värske vilistlane Pille-Riina Makilla tõi välja veel ühe positiivse aspekti: „Projektilähetuste suur pluss oli, et kuna veetsime palju aega koos oma õpetajatega, sai selgeks, et tegu on väga huvitavate ja lahedate inimestega. Koolitunnis seda just alati ei märka …” Sama mõtet kordas vilistlane Hanna Sults: „Rahvusvahelistes projektides osalemine lähendab väga palju õpilasi õpetajatega. Lähetuse ajal näeb inimest väljaspool töökeskkonda, mis võib välja tuua teises inimeses uusi külgi, mida igapäevaelus tähelegi ei pane.”

Projektijuht Liis Raal-Virks peab projekti väga õnnestunuks, eelkõige väärtustab ta selle head mõju kooli sisekliimale ning õppekava formaalse ja mitteformaalse õppe lõimimisele. Loodetavasti õnnestub lõppevast projektist ja selle tulemustest arendada uus projekt, milles saaks jätkata juba alustatud koostööd mõne partnerkooliga Euroopa kodanikuks olemise teemal.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!