SEIKLUS OPL
KULTUURISUVI

Tuul purjedesse, droonid taevasse

15. sept. 2017 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Veriora vallas luuakse vibulaskmise ring ja hakatakse korraldama õpitube. Piirkonnas uudset spordiala testiti pereüritusel, kus osalesid noored koos vanematega. Foto: Veriora vald

 

Et kohalikud omavalitsused saaksid kasutada täiendavat toetust huvihariduse edendamiseks, tuli 1. septembriks esitada Eesti noorsootöö keskusele põhjalik tegevuskava. Riigi toel hakkavad noored droone lennutama, purjetama, džässmuusika, mõttespordi ja muu põnevaga tegelema.

Ühtekokku esitas noorsootöökeskusele oma tegevuskava 188 omavalitsust, et ligi 6 miljonist eurost lisaressursist osa saada. Raha on vaja nii uute ringide loomiseks, juhendajate leidmiseks, vahendite soetamiseks kui ka seni vähem kaasatud noortele tegevuse pakkumiseks.

Tegevuskava tehes pidid omavalitsused oma probleeme analüüsima ning küsima noortelt, mis vajab parandamist,” lausus noorsootöö keskuse direktor Edgar Schlümmer. Kuna omavalitsuste võimalused on äärmiselt erinevad, sõltub kavandatav tegevus suuresti piirkonna olukorrast. Näiteks mõnes paigas on hobused ja ratsutamine igapäevane asi, aga teises kohas midagi uudset.

Veriora valla noortekeskus on koos Kagu vibuklubiga alustanud vibulaskmise treeninguid Viluste põhikooli spordisaalis ja sobiva ilmaga ka õues. Vibusport pole piirkonnas kuigi levinud ja ringi käivitamine peaks aitama seda populariseerida.

Tegemist on individuaalse spordialaga, kus saavad osaleda ka need, kellele kontaktsed spordialad mingil põhjusel ei sobi,” märkis valla noorsootöötaja Mirjam Ojasaar. „Vibusport õpetab püsivust, distsipliini ja muud vajalikku.”

Kord nädalas tehakse soovijatele õpitube, mis annavad vibulaskmisest aimu. Esimene õpituba toimus juba eelmisel nädalal. Veriora noortekeskus korraldab ühisüritusi ka Räpina, Ahja ja Veriora keskusega.

Optimistid Narva-Jõesuus

Narva-Jõesuus avatakse purjespordikool.

Purjesport on meie linnas täiesti uus tegevus,” lausus linnavolikogu haridus-, kultuuri- ja spordikomisjoni esimees Natalja Mjatšina. „Järgmisel aastal rekonstrueeritakse sadam ja luuakse laevaühendus. Sadama hoonesse on mõistlik luua purjespordikool. Sel aastal alustame tegevust Narva-Jõesuu kooli baasil ja jõel, aga pärast sadamahoone ehitamist kolime sinna.” 

Tänavu alustatakse kümne õpilasega. Riigi toetuse abil palgatakse juhendaja, kandidaat on olemas, ja soetatakse treenimiseks vajalikku inventari. Peamine õppevahend on Optimisti klassi paat.

Õppetegevus eeldab väljasõitusid ja osalemist võistlustel üle Eesti, mis aitab lastel oma teadmisi ja oskusi rakendada,” lisas Mjatšina.

Kasepää vallas on sajandeid kõrvuti elanud kaks rahvust. Venelastest moodustab suure enamuse vanausuliste kogukond, eestlaste juured on Kodavere ja Torma kihelkonnas. Kuigi omavahelised suhted on väga head, on kultuurid erinevad ja väikesel territooriumil seega kaks kultuuriasutust: Kasepää rahvamaja eesti kogukonna ja Raja vabaajakeskus vene kogukonna keskusena. Ka noorte huvitegevus jaguneb kahe maja vahel.

Et Kasepää lapsed käivad koolis Mustvees, on väga oluline pakkuda kodukohas huviharidusringe,” lausus Kasepää rahvamaja juhataja Terje Lill. „Teine oluline eesmärk on võimaldada ringe tasuta, sest elatustase ei ole meil kõrge ning paljudel võib jääda huviharidus vanemate rahanappuse taha.”

Kasepää rahvamaja on väike ja hubane, mis sobib eriti just käelise ja vaimse arenguga seotud huviringide korraldamiseks. Lille sõnul on sihiks moodustada ringe, mida Mustvees ei ole. Oluline on ka juhendajate olemasolu, paljud ringid ongi alguse saanud juhendajate huvidest ja oskustest.

Et tänavu saadi kinotehnika, liituti üle-eestilise filmifestivaliga „Kino maale” ja soovitakse käivitada filmiring. Kooliaasta lõpuks peaks valmima päris oma film. Juhendajaks on Mustvee kunstikooli õpetaja, kes juhendab ka rahvamaja maalimisringi.

Lootust on pakkuda ka kaasaegseid tantsustiile õpetavaid ringe, kuna noorte huvi tantsimise vastu on suur. JJ Stree­ti tantsukooli õpetajad on valmis käima Kasepääl.

Ring seob kodukohaga

Õpetajal peab jääma aega tegeleda iga lapsega eraldi,” rääkis Lill. „Toetust plaanimegi kasutada õpetajate tasustamiseks ja väljasõitude transpordikulude katmiseks. Just õpetajate puudus takistab sageli noori huvitava ringi organiseerimist. Meil on hea meel, et piirkonda on asunud elama noori andekaid kõrgharidusega õpetajaid.”

Kasepää rahvamajal on kogemusi, et kui pakkuda noortele õpetajatele võimalust teenida lisatasu ja tegeleda oma huvialadega, kinnistuvad nad kogukonda.

Nii on meie väga hinnatud lauluringide õpetaja loonud oma pere ja kodu just siia, kuigi kuus aastat tagasi oli tal plaanis lahkuda. Seega pean huvihariduse korraldamist väikeses maakultuurimajas oluliseks nii laste kui ka õpetajate kodukohaga sidumisel ja arendamisel,” arvab Lill.

Raja vabaajakeskus on võtnud sihiks kultuuritraditsioonide järjepidevuse tagamise ja pärimuskultuuri arendamise. Rahvapilliansamblis õpivad vene noored garmoškat mängima, tegutsema hakkab rahvatantsuring ja noortekohvik, kus toimuvad vanausuliste pärimuskultuuri tunnid, õpitakse toidukultuuri, käsitööd, kombeid. Tehnikaringis avastatakse aga droonimaailma. Eesmärk on tagada huvitegevuse kättesaadavus kõigile piirkonna noortele.

Drooniringi loomine on järgmisel aastal kavas ka Tartu vallas.

Droonid ja IT on moevärk ja noortele südamelähedane,” lausus valla sotsiaalnõunik Puur. „Muidugi muutub mood ajas. Varem tahtsid kõik fotografeerimist õppida. Droonilennutamine ei käi niisama, seal on hulk ettekirjutusi ja kaasusi, seda saabki ringis õppida.”

Plaanis on laiendada robootikaringi Kõrveküla põhikoolist Lähte ühisgümnaasiumi. Senimaani pole selleks olnud juhendajat ega raha, samuti materjale, mida ringi elluviimiseks vaja.

Noorsoorprojektides teeb Tartu vald koostööd teiste omavalitsustega. Heaks partneriks ja suureks toeks nõu ja jõuga on MTÜ Noored Toredate Mõtetega.

Luunja vald on meist drooniringiga sammu ees, nad teevad koostööd lennukolledžiga. Sedasama saame teha ka meie,” täheldas Puur.

Noortele õng

Otepää vald tahab oma järverohkust ära kasutada ka noorte huvitegevuse arendamisel.

Siin on kalastamine väga populaarne,” rääkis valla haridus-, kultuuri- ja spordinõunik Janika Laur. „Noori ja huvilisi, kes tahavad midagi teha, ongi palju, kuid puudu on vahenditest.”

Kalastusring hakkab tegutsema piirkonna järvede ääres. Otepääl on tehtud mitu aastat koostööd naabervaldadega, nii nendega, kellega ühinetakse, kui teistega. Ka ringidesse on oodatud lapsed teistest valdadest, kuna on võetud suund, et kui midagi huvitavat toimub, saavad naabervallad sellest osa. Olemas on juhendajad – enne ei pandudki ühtegi tegevust huvihariduse tegevuskavasse kirja, kui oli selge, et juhendaja on leitud.

Uusi huviringe on tulekul päris palju: laste jooga-, meedia- ja fotograafiaring, pop-džässi osakond muusikakoolis,” loetles Janika Laur. „Eeltööd käivad, lauluõpe on osaliselt käivitunud, tuleb veel kitarri-, klaveri-, kompositsiooniõpe. Tuleb ajaga kaasas käia ja uurida, mis noori huvitab. Pop-džässi vastu tuntakse huvi, see annab võimaluse ansambleid teha.”

Riigilt tulev täiendav toetus kulub ära nii instrumentide ostuks kui ka õpetajate töötasu osaliseks katmiseks.

Väljakutse taibudele

Saarde vald tahab arendada mõttesporti. Kilingi-Nõmme gümnaasiumi direktori Erli Aasametsa sõnul on maleringil pikk traditsioon, õpilased toovad malevõistlustelt koju eri karva medaleid. Paul Kerese 100. sünniaastapäevale pühendatud turniiril osalesid pea kõigi klasside võistkonnad. Lisaks on kool pranglimise ehk peastarvutamise võistlusel järjepidevalt tegijate hulgas. Eestis korraldatakse vint.ee keskkonnas juba mitmeid aastaid mõttespordi olümpiaadi.

Kogu seda tausta arvestades ning pisut kaugemale vaadates tulebki naksakatele taibudele leida koolis uusi tegevusi ja väljakutseid, seepärast laiendame tegevust ka teiste mõttespordi aladega – kabe, sudoku, gomoku,” sõnas Aasamets. „Arendame loogilist mõtlemist, analüüsimist, püsivust, keskendumist.”

Mõttespordiring alustab uuel aastal, läbirääkimised juhendajatega on peetud.

Kilingi-Nõmmel on kavas avada ka vokaaltehnikastuudio.

Laste vokaalandekuse toetamisega ei jõua õpetaja tegeleda muusikatunnis,” täheldas Aasamets. „Oleme aeg-ajalt saanud pakkuda vokaaliseadet. Huvi on suur. Lapsi, kes soovivad panna end proovile solistina, jätkub. Digivahendid võimaldavad tegelda heliloominguga igal soovijal.”

Näiteks pälvis 8. klassi õpilase muusikateos loovtööna riiklikul konkursil 2. koha. Mõni aasta tagasi laululaste sisse lauldud lugudega on juhendaja välja andnud kaks CD-d. Selle pagasi baasilt on vaja liikuda edasi. Loomingulisuse toetamiseks muusika loomisel on vaja professionaalset juhendamist. Vahendeid muusika loomiseks on palju – digitaalvahendite kasutamisele ei jõua ainetunnis keskenduda, ringitunnis aga küll.

Toetus annab võimaluse seni riiulil olnud ideede rakendamiseks ja toetamiseks,” lausus Erli Aasamets. „On ennustamatu, kuidas need tööle lähevad, kuid oleme kindlad, et huvigrupid on olemas. Võimalus mõne alaga süvitsi tegelda on oluline. Huvitegevused toetavad pädevusi. Muusikat loov noor oskab ka teiste loomingut austada, mõttespordi alad arendavad matemaatilist mõtlemist, seoste loomist. Mõlemal juhul annavad need tegevused juurde kvaliteetse sammu huvitegevuses. Küsimus on noortes, kes leiavad just neis tegevustes oma huviala, mis toetab arengut ja isiksuse kujunemist.”

 


2017. aastal on huvihariduse ja -tegevuse täiendavaks toetamiseks ette nähtud ligi 6 miljonit eurot ja alates 2018. aastast ligi 15 miljonit eurot aastas (kuni 2020. aastani). Eesmärk on teha huviharidus ja -tegevus vähemalt 7–19-aastastele noortele paremini kättesaadavaks, pakkuda senisest mitmekesisemaid osalusvõimalusi Eesti igas piirkonnas. Toetussüsteem suurendab tasuta noorsootöö kättesaadavust, mis tähendab, et majanduslikel põhjustel huviharidusest ja -tegevusest kõrvale jäänud noorte arv väheneb.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!