Ugala missioon on äratada noortes teatriarmastus
Ugala uuslavastuses „Primavera Paunveres” sekkuvad näitlejad filmi „Kevade” tegevustikku. Foto: Heigo Teder
Ugala teater avas hooaja 16. septembril Saša Pepeljajevi nooruslikku energiat täis visuaalteatri lavastusega „Primavera Paunveres”. Lavastuse aluseks on Oskar Lutsu noorsooromaan „Kevade”, Igor Stravinski muusika balletile „Kevadpühitsus” ja Sandro Botticelli maal „Primavera. Kevade allegooria”.
Pepeljajev on öelnud: „Kui rääkida väga üldiselt, näib teatris mulle kõige huvitavam ja sisukam mitte see, mida öeldakse, vaid see, mida näidatakse. Selle teadasaamiseks, et Toots ja Kiir ristsetel Lati Pacile päkad silma ajasid, ei ole vaja minna teatrisse.” Pepeljajevi lavastuste nautimise eeltingimus ongi vaataja enda kujutlusvõime. Pepeljajev on lavastanud palju klassikat, mis on teadlik valik, sest klassika puhul – mille hulka kahtlemata kuulub ka Lutsu „Kevade” – on algmaterjal vaatajale üldiselt tuttav. Kuigi Pepeljajev mängib oma tempokas uuslavastuses erinevate ja kohati väga humoorikate kujunditega, jääb vaataja jaoks kõlama ikkagi Lutsu tekst ning saalist lahkudes tekib kange tahtmine romaan uuesti üle lugeda.
Ugala uuenenud väikeses saalis ongi sel sügisel rõhk noortele vaatajatele loodud lavastustel. Lisaks „Kevade” uusversioonile mängib teater noore humoristi Mehis Pihla kuulsusjanu ja meediakultust pilavat komöödiat „Tasujad”, mille tekst tõukub Eduard Bornhöhe „Kuulsuse narridest”.
Endiselt naudib publikumenu kahe aastaga kultuslavastuse seisusesse jõudnud taskumuusikal „Moraal”. Kuigi lavastaja Marika Palm teenis „Moraali” eest möödunud kevadel Salme Reegi nimelise teatripreemia, ei tähenda see sugugi, et lavastus oleks hillitsetumaks muutunud. Pigem vastupidi. Riiklik tunnustus on „Moraali” triole ainult julgust juurde andnud ning noore publiku pihta tulistatud moraalijutlus on endiselt tabav ja terav.
Viljandi gümnaasiumi auditooriumist suundub sel sügisel ringreisile nüüdisaegse hariduse olemust ning õpilaste ja õpetajate vahelisi võimusuhteid lahkav lavastus „Oleanna”. David Mameti teatritekst on terav ja pööreterohke ning sunnib peeglisse vaatama nii täiskasvanuid, õpilasi kui ka haridusametnikke. Lavastus jõuab lisaks Viljandile ka Tartusse, Tallinnasse, Pärnusse, Põlvasse ja Jõgevale.
