Värskes õppefilmide seerias „Ah soo!” näeb soode mitut nägu

15. sept. 2017 Piret Pungas-Kohv Eestimaa looduse fondi keskkonnateadlikkuse spetsialist - 1 Kommentaar

 

Küllap on pea igal eestimaalasel kas värske või pisut tuhmunud mälestus soost marjade, laudtee, mõne raamatukatke, klassiekskursiooni või koolitunni kaudu. Veel sada aastat tagasi oli soo põlatud maa, kust saaki ei saa ja kus kari ei edene. Nõukogudeaegne retoorika kasutas soode kuivendamist tõhusa sihtalana oma mõjuvõimu näitamiseks. Samas on sohu aastasadade jooksul mindud peitu küll taudide, sõdade, kurjade mõisnike kui tänapäeval ka linnakära eest. Võib vast öelda, et sood on ühe vastandlikuma tähendusväljaga kooslused.

Viimaste aastakümnete jooksul on üha enam ilmsiks tulnud soode erilisus ja väärtus just sellistena, nagu nad on – rikkumata ja elusal kujul –, küll puhta ja mageda vee allikana, veetaseme ühtlustajana, iseäraliku taimestiku ja haruldaste loomade elupaigana; soo on eriliselt väärtuslik süsiniku sidujana. Nende väärtuste ajel on hakatud varasemalt kuivendatud kaitsealuseid soid taastama nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Et tuua esile soode erilisust ja mitmekesisust, on Eestimaa looduse fondi eestvedamisel valminud üheksast õppefilmist koosnev seeria „Ah soo!”, mis annab lühikeste kinopiltide kaudu võimaluse tutvuda väga erinevate vaatenurkadega, mis on soodega seotud. Koos soosõbra Siimuga käiakse mitmes Eesti soos, uuritakse koos turvast nii geoloogi kui arheoloogi abiga; selgitatakse, miks on soos olev vesi just selline tume, ja loomulikult ei puudu arutluse alt ka sookollid ning see, kuidas inimesed on üldse soodesse suhtunud ja seal toimetanud.

Filmide loomisel on peetud silmas, et tegemist on õppetööd täiendava materjaliga, mis mitmekesistab kooliõpikutes käsitletavat teavet ning võimaldab õpetajatel anda lastele valiku tutvuda soodega kas nt õpikutekstide või filmide toel. Filmide ülesehitus on õpetlik/arutlev. Osa pikematest filmidest on dialoogi ning lühemad monoloogi vormis. Esitatavat teksti täiendavad katteplaanid, mitmed skeemid ja fotomaterjal. Raskusastmelt sobivad õppefilmid vaatamiseks ja arutamiseks alates kuuendast klassist, just siis on soo teema esitatud õppekavas kõige põhjalikumalt. Vaatamist jagub kindlasti aga ka vanematele soohuvilistele. Filmide pikkus jääb nelja kuni 15 minuti vahele ja kõik filmid lõppevad mõne kinnistava lausega, mida filmidest jätta meelde.

 


Kuidas ja kus saab neid filme vaadata?

Kõik õppefilmid on kasutamiseks-vaatamiseks üleval nii Eestimaa looduse fondi soode kodulehel soo.elfond.ee/filmid/.

Õppefilmide seeria „Ah soo!”

  1. Mis on soo ja kuidas ta tekib? (5 min 59 sek)
  2. Käime läbi sootüübid (14.01)
  3. Turvas (8.17)
  4. Soode taastamine ja taastumine (5.22)
  5. Vesi ja veekogud soos (7.12)
  6. Sooarheoloogia (8.39)
  7. Soohirmud soolugudes (5.23)
  8. Inimeste jäljed soos (9.18 min)
  9. Kuidas hoida ja kaitsta soid? (3.58)

Eestimaa looduse fond tänab kõiki, kes filmi­seeria valmimisse on panustanud.

Õppefilmid on valminud projekti „Soode kaitse ja taastamine” käigus, mida toetavad EL-i LIFE-programm ja keskkonnainvesteeringute keskus. Projekti partnerid on Tartu ülikool ja MTÜ Arheovision.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Värskes õppefilmide seerias „Ah soo!” näeb soode mitut nägu”

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!