OPL MANG

Archimedese maailm on kogu Euroopa ja veel enamgi

27. okt. 2017 - Kommenteeri artiklit

Euroopa päeva 2017 juht, näitleja Kertu Moppel (Erasmuse programmiga Inglismaal) intervjueerib Rait Toomperet. Rait Toompere on Archimedese juhatuse esimees ning töötab sihtasutuses selle loomisest peale ehk 1997. aastast. Fotod: SA Archimedes

 

Meie roll on kasvatada usaldust ning anda võimalikult paljudele võimalus teha koostööd ja leida häid partnereid,” ütleb SA Archimedese juhatuse esimees Rait Toompere. „Euroopa tuleviku otsustavad ju lihtsad inimesed oma kogemuste pinnalt. Kui nad tajuvad, et Euroopa on neist kaugel, võivad nad kahelda, kas seda ongi vaja. Kui aga oled näinud, et teisteski riikides on nutikad inimesed, tekib teistsugune pilt.”

Archimedese esimeses aastaraamatus kirjeldatakse sihtasutuse algust: 1997. aastal asuti tühjale kohale, Eestis polnud haridus- ja teaduskoostöö programmide juhtimise kogemust. Kuidas seda kogemust ammutama asuti?

Toona pakkusid rahvusvahelisi koostöö võimalusi vaid saatkonnad ja rahvusvahelised organisatsioonid, aga need olid ikka vaid väga üksikud pakkumised. Kuskile minna polnud eriti võimalik, valitses viisarežiim, olime ikka üsna isoleeritud ja Euroopa Liidust võis vaid unistada.

Kui Archimedes alustas tööd ja hakkasime Euroopa vahet käima ning programme üles ehitama, luges Soome piirivalvur hoolikalt kokku päevi, mis ma olen välismaal käinud.

Euroopa Liit oli pannud ette, et Eesti liituks koostööprogrammidega. Ettevalmistavate tegevuste leping oli alla kirjutatud, aga polnud kedagi, kes selle ellu viiks. Selleks asutatigi Archimedes. Kvaliteediagentuur ja teisedki tegevused leidsid varsti koha meie asutuses.

Kandideerisin Sokratese programmi juhatajaks, pagasina kaasas rahvusvahelise töö kogemus Tartu abilinnapeana.

Tänapäeval võib ju küsida, milleks neid programme üldse vaja on, kui tudeng võib osta pileti ja minna iseseisvalt välismaale õppima. Aga kas see on ikka nii lihtne? Enamik ülikoole võtab välisüliõpilaste õpetamise eest raha. Tuntud ülikooli puhul võid olla kindel, et see, mida õpid, on ka tunnustatud. Aga kui sa ei saa sinna ülikooli sisse? Eriti raske oli 1990. aastatel: kust võtta raha õppemaksuks? Ja mida teha, kui sa pole kindel õpiväljundite ega diplomite tunnustamises? Metsik üliõpilane ühegi garantiita!

Välismaal õppimiseks on vaja usalduse garanteeritud süsteemi. Ka üheks aastaks õppima minnes on vaja teada, kas õpingud lähevad Eestis arvesse, et aeg poleks mahavisatud. Siin ongi lähtekoht, miks Euroopa Liit hakkas üles ehitama rahvusvahelise usalduse süsteemi hariduses.

Millal jõudis kätte hetk, mil võis Archimedese kombel hõisata „Heureka!”?

Protsess on olnud pikk. Ka Euroopas. Heurekani on veel ikka minna, nii tehniliselt kui ka seetõttu, et haridussüsteemid muutuvad pidevalt. Erasmuse programm, mis on alguse saanud üksikutest tudengivahetustest, tähistab tänavu 30. aastapäeva. Kuid rahvusvahelistumine ei puuduta ainult kõrgharidust, vaid tervet haridussüsteemi.

Rait Toompere on Archimedese juhatuse esimees ning töötab sihtasutuses selle loomisest peale ehk 1997. aastast. 2003. aastal tehtud fotol on ta vahetult enne EL-iga liitumist tutvustamas rahvusvahelisi haridusprogramme.

Oleme saavutanud eelkõige selle, et Eesti õppuril on õigus minna tasuta välismaale õppima ja praktikale ning ta saab ka stipendiumi. 5200 ülikooli on võtnud Erasmuse hartaga kohustuse pakkuda rahvusvaheliselt tasuta haridust ja tunnustada õpiväljundeid (programmi raames). On tekkinud suured võrgustikud.

Üliõpilasele tundub see praegu ühe põhilise õiguse ja Euroopa väärtusena. Toon ühe näite. Eesti üliõpilane õppis Saksamaal, kuid tema õppejõud läks USA-sse tööle. Üliõpilane tahtis minna õppejõuga kaasa ja küsis meilt õppemaksu tasumise kohta, mis oleks 72 000 dollarit aastas. Sama õppejõud ja sama haridus oleks Erasmus+ raames tasuta, lisaks saaks stipendiumi. Tudeng arvas, et meie riik võiks tema õpingutele õla alla panna.

Rahvusvaheline koostöö on meie töös vaid jäämäe veepealne osa. Kogu süsteem on ehitatud üles niimoodi, et ühel pool on usaldusväärsuse tagamine. Archimedese all tegutseb kvaliteediagentuur, mis tegeleb kõrg- ja kutsehariduse kvaliteedi hindamisega. Kuulume rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja võime seega rahvusvahelisi hindamisi ka ise läbi viia. Õppeasutus muutub usaldusväärseks, kui ta on akrediteeritud.

Tagame ka, et Eesti diplomid ja kvalifikatsioonid on tunnustatud üle ilma, ja hindame teiste riikide omi. See on rahvusvahelise koostöö väga oluline alus.

Teine tasand on õpiväljundite tunnustamine. Selles peavad koolid omavahel kokku leppima. See on Erasmus+ kontekstis igasuguse mobiilsuse eeldus ja samuti usaldusväärsuse osa. Paraku on Eesti poolt vaadatuna tunnustamine üks rahvusvahelise koostöö põhilisi takistusi. Meie koolid on visad tunnustama seda, mida nende õpilased välismaal omandavad. Siin peame pakkuma igakülgset metoodilist abi.

Iga riik peab ise tagama õpikeskkonna. Õppekavad võivad ju tunnustatud olla, aga millised on auditooriumid, laborid, ühiselamu – need on olulised mõõdikud, et välistudeng tahaks siia tulla. Alates 2007. aastast rakendame tõuketoetusi teadus- ja kõrghariduskeskkonna arendamiseks. Selle aja jooksul on kogu õpi- ja teaduskeskkond põhjalikult uuenenud. Kogume ka andmeid, kuidas välistudeng hindab siin õppimist. Meie õppekeskkonda on erakordselt kõrgeks hinnatud. Siin ongi põhjus, miks meile tuleb välismaalt praegu rohkem vahetusüliõpilasi, kui siit välja läheb.

Seega heureka ei teki üleöö, see on pidev areng, pead jälgima, mis maailmas toimub, ja olema esirinnas.

Viit agentuuri hõlmav Archimedes sarnaneb meekärjega, mis ühendab eri üksusi. Kui palju on töötajaid ja kui suurt raha liigutate?

See on struktureeritud kärg, mis kannab hoolt meie hariduse rahvusvahelise võimekuse eest. Meid on umbes 120. Aastaeelarve kõigub sõltuvalt investeeringutest ja kõrghariduse suutlikkusest neid kasutada. Kõik üksused ei tegele investeeringutega. Naljaga pooleks öeldes on eelarve ühe inimese kohta üks miljon, seega 100 miljoni ümber.

Aga me jõuame oma tegevusega väga paljude üksikisikuteni, see arv võiks olla aastas üle 10 000, siinkohal pean silmas Eesti inimesi. Inimesi, kes on Eesti partneritega rahvusvaheliselt seotud, on veel palju rohkem, ning unustada ei tohi meie eksperte, kelle töö tagab Archimedese sisulise töö kvaliteedi. Seega aitavad Archimedese eesmärkide saavutamisele kaasa sajad inimesed – alates toetuse saajatest, lõpetades ekspertide ja koostööpartneritega.

Millist kasu saavad Archimedesest üldharidus- ja kutsekoolid?

Kutsehariduses on eelkõige rahvusvahelised praktikavõimalused meie kaudu. Aastas käib üle 700 õpilase välismaal praktikal, kõige rohkem Saksamaal. Alati võiksime olla veel aktiivsemad. Näiteks pakuti ühe ametikooli kondiitritele nelja praktikakohta Prantsusmaal (unelm tulevasele spetsialistile), aga nad suutsid ainult kaks täita. Põnevaid kohti on tihti rohkem kui huvi. Kui võimalus muutub õiguseks, siis huvi kahaneb. Pikas plaanis aga takistab see Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Väga paljud üldhariduskoolid teevad koostööd välismaiste koolidega. Kas on üldse kooli, kes seda ei teeks?! Kuid jätkuvalt on õhus õpilasvahetuse küsimus.

See on juriidiliselt keeruline küsimus, ei saa saata alaealist välismaale, ilma et me poleks kindlad, et tema eest on 100% hoolitsetud ja ta on turvalises keskkonnas. Küsimus on ka õpiväljundite tunnustamises, meie koolid ei tunnusta üldiselt välismaal omandatut ja seetõttu kestab üldhariduses õpilasvahetus tavaliselt paar nädalat. Kui koolid muutuksid paindlikumaks, võiksime meie neid rahaga tunduvalt enam toetada.

Rahvusvaheline koostöö hõlmab ka haridusinnovatsiooniga tegelemist, õppekava arendust jne.

Euroopa tuleviku otsustavad lihtsad inimesed, mitte institutsioonid, puhtalt oma väärtushinnangute ja kogemuste pinnalt. Kui nad tajuvad, et Euroopa on neist kaugel, võivad nad arvata, kas meil ongi seda vaja. Kui aga oled näinud, et teisteski riikides on normaalsed inimesed, mõnes asjas meist nutikamad ja mõnes asjas oleme meie nutikamad, tekib ka teistsugune pilt. Meie roll ongi kasvatada usaldust ja anda võimalikult paljudele inimestele võimalus teha vabatahtlikku koostööd, et nad leiaksid häid partnereid ja näeksid: elame ühtses kultuuri- ja väärtusruumis.

Paljudele seostuvad europrogrammid bürokraatiaga. Kas Archimedesel õnnestub keerulisi bürokraatianõudeid ka inimsõbralikult rakendada?

Avaliku raha vahendamine on väga keeruline, sest ootused on erinevad. Ühelt poolt on audiitorid, kes meid igal sammul kontrollivad, teisalt ootavad inimesed, et asi käiks lihtsalt. On kohti, kus taotlemine käibki väga lihtsalt. On ühikuhinnad kõigile kuludele ja pärast kontrollitakse vaid, kas õppisid ja täitsid eesmärgid. Palju lihtsamaks enam ei saagi minna. Aga mõnes programmis kontrollime hankeid ja kulusid detailideni. Kas teha asi lihtsaks toetuse saajale või kontrollijale? Küsimus on ka selles, kui palju on raha jõudmisel inimeseni vahelülisid. Mida vähem, seda lihtsam, sest siis on vähem kontrollivaid vahelülisid. Me pole igas asjas veel nii lihtsad, kui tahaksime, aga me pole ka raha omanikud, vaid edasiandjad.

Olete ülikooli lõpetanud kunstiajaloolasena. Kuidas olete sobitanud loomehinge bürokraatlikku maailma?

Inimesel on elus ikka mitu karjääri. Töötasin kunstnike liidus konsultandina, hiljem lisandusid loengud Tartu ülikoolis.1989. a valiti mind Tartu kunstnike liidu esimeheks. Noorena tahad olla parim: korraldasin ja kujundasin kaasaegse kunsti näitusi. Avamine oli kõigi jaoks glamuur, aga mina läksin koju artiklit kirjutama, sest hommikul oli tähtaeg. See karastas. Ma ei vahetaks seda aega ja kogemusi mitte millegi vastu.

Nõukogude ajal oli kunstivaldkonnas töötamine nagu saare peal olek, eemal nõukogude tegelikkusest. Kui olud muutusid, tulid uued valikud.

Archimedese töös on väga palju ka sisulisi küsimusi. Võimalus töötada rahvusvahelises seltskonnas on selle ameti magusam pool. Haridusinnovatsioon, maailma hariduselus toimuv – õpid paljusid teemasid kogu aeg. Värskena hoiab ka pidev lülitumine ühelt keelelt teisele. Mulle see sobib.

Kui peaksite Archimedest kujutama kunstnikuna, millise žanri valiksite?

Olen ka ise sellele mõelnud. Minu jaoks ongi Archimedes olnud loomeprojekt. Alustasin nullist. Esimesed kuud oli mu laud haridusministeeriumis. Pidin hakkama välja mõtlema, kuidas kõike teha ja üles ehitada. Kui räägime hariduses innovatsioonist, siis räägime ka loovusest. Et olla konkurentsivõimeline, ei pea tingimata palju aega kulutama, vaid olema efektiivne, leidma otseteid.

Kui mul on võimalik võrrelda oma sihtasutust Euroopa teiste agentuuridega, vaatan ma teatud näitajaid, kuidas suudame konkurentsikeskkonnas toimetada. See polegi kaugel loomingulisest mõtlemisest. See on nagu performance art, kus kasutad ära leidlikkust.

Ja siin tuleb mängu minu suur saladus – kolleegid. Motiveeritud, positiivsed, võimekad, laia silmaringiga. Saan nendele alati kindel olla ja usaldus on meie elus suur väärtus!

Oleme oma igapäevatöös infost üleküllastunud. Mida suurem on see maailm, kus toimid, seda rohkem. Archimedese maailm on ju päris suur, oleme terve Euroopa ja enamgi veel. See on tohutu info, mida me iga päev käsitleme. Pead suutma väga kiiresti otsustada, mis on oluline, mis mitte. Ka kunsti hinnates teed esimese otsuse silmapilkselt. Kui otsustad valesti, siis ei ole sa enam tõsiseltvõetav, sellised on professionaalsuse reeglid igas valdkonnas.

 


SA Archimedes

SA Archimedes on 1997. aastal Vabariigi Valitsuse loodud Euroopa Liidu ja Eesti haridus-, teadus- ja noortepoliitika meetmete rakendaja, sealhulgas:

  • riiklike programmide koordineerija ja elluviija,
  • rahvusvaheliste koostööprogrammide riiklik agentuur,
  • Euroopa Liidu tõuketoetuste rakendusüksus,
  • kõrg- ja kutsehariduse õppeasutuste välishindaja,
  • välisriigi kvalifikatsioonide hindaja.

Viis põnevat fakti

  • Programmi Erasmus+ ja tema eelkäijate abil on viimase 20 aasta jooksul saanud rahvusvahelise õpirändekogemuse 85 000 Eesti inimest.
  • Üleeuroopalise uuringu International Student Barometer viimaste tulemuste kohaselt (2015) on 89% Eestis õppivatest välistudengitest siinse kõrgharidusega rahul.
  • SA Archimedes pälvis 2012. aastal Eesti üliõpilaskondade liidu kõrgeima tunnustuse kategoorias „Aasta tudengielu toetaja”.
  • Perioodil 2007–2013 eraldas Archimedes teadusele ja kõrgharidusele EL-i tõuketoetusi summas 413 miljonit eurot. Archimedese toel on valminud näiteks Tartu ülikooli Narva kolledž, ja TTÜ teadusraamatukogu ning toetuse said Eesti teaduse tippkeskused.
  • Archimedes on Eestis õppimise tutvustamise kompetentsuskeskus. Lisaks tegevusele „Study in Estonia” võitis Archimedes koos partneritega Euroopa Komisjoni hanke „Study in Europe” ning suunab ka Euroopa hariduse turundamise arenguid.

Sihtasutusel Archimedes on täitunud kahekümnes aastaring. Õpetajate Lehe artiklisarjas tutvustame asutuse tegemisi staažikamate eestvedajate kogemuste ja lugude kaudu.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!