Ettepanekud hoolekogu ümbermõtestamiseks ja avatuma kooli pidamiseks

6. okt. 2017 Tarvo Siilaberg Tartu luterliku Peetri kooli direktor, Eesti kristlike erakoolide liidu juhatuse liige - Kommenteeri artiklit

Tarvo Siilaberg

Et tuua hoolekogu 21. sajandi kodanikuühiskonda ja muuta see tõeliseks kooli parlamendiks, tuleks muuta selle koosseisu.

Eesti haridusmaastikul on kümneid kinnistunud käsitlusi kooli hoolekogust, mis on paraku ajale jalgu jäänud. Hoolekogud koosnevad tavaliselt ülekaalukalt lapsevanematest, lisaks mõned vilistlased, koolipidaja esindajad, õpilaste esindaja ja 1–2 õpetajat (nn õppenõukogu esindajad).

Et tuua hoolekogu 21. sajandi kodanikuühiskonda ja muuta see tõeliseks kooli parlamendiks, tuleks muuta selle koosseisu. Hoolekogu autonoomia ja kaasava juhtimise huvides peaks see tasakaalustatult esindama kõiki kooliga lähedalt seotud huvigruppe ja olema pidajale iseteadlik dialoogipartner.

Munitsipaalkoolid on kohaliku omavalitsuse hallatavad asutused ehk kohalik omavalitsus on nende pidaja. Pidaja kõrval on kooli juhtorganiteks direktor ja hoolekogu, kusjuures direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.

Erakoolis on hoolekogu vasteks nõukogu. Õppenõukogu roll pole võrreldav hoolekogu omaga. Õppenõukogu keskendub õppekasvatustöö küsimustele, kuid kool on ju palju enamat. Hoolekogu moodustatakse koolipidaja kehtestatud korras ehk selle suuruse ja koosseisu määrab kohalik omavalitsus.

Rohkem õpetajaid hoolekogusse

Suurendamaks õpetajate autoriteeti ja sõnaõigust kooli juhtimises, tuleks suurendada õpetajate esindatust ja sõnaõigust hoolekogu töös. Arvestades hoolekogule seaduses pandud ülesandeid, peavad õpetajad olema hoolekogus laiapõhjalisemalt ja arvukamalt esindatud. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ütleb, et hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, koolipidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. Hoolekogu teeb otsuseid, mis puudutavad õpetajate töökeskkonda ja ülesandeid igakülgselt. Õpetajad peavad olema nende otsuste langetamisse praegusest enam kaasatud.

Mõned näited: hoolekogu annab nõusoleku suurendada erandjuhul põhikooliõpilaste arvu klassis; kehtestab kooli õppealajuhataja, õpetajate, tugi­spetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötajate ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra; avaldab arvamust kooli palgakorralduse põhimõtete kohta; annab arvamuse kooli kodukorra ning põhimääruse kehtestamiseks ja muutmiseks. Õpilasel ja vanemal on õigus pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral. Oleks mõistlik ja õiglane, kui õpetajad moodustaksid poole hoolekogust ja esindatud oleksid kõigi kooliastmete õpetajad. Kaaluda võiks koha loomist ka mittepedagoogiliste koolitöötajate esindajale.

Kogukonnaseltside esindajad

Hoolekogudesse tuleks ametlikult kaasata koolipiirkonnaga seotud kogukonnaseltside esindajad. On mõistlik eeldada, et poliitikud, ametnikud ja kohalikud kogukonnad teevad koostööd. Sarnasesse koostöösse olid mõned Tartu koolid ja asumiseltsid kaasatud projekti „Tuluke” raames. Kuid kui kohalik võim ka tegelikult kaasamise vajalikkusesse usub, tuleb sellele anda püsiv voolusäng.

Projektiraha kulutamisest jääb väheks, vaja on koolipidaja otsuseid. Vastasel juhul jäävad muutused fassaadiks. Munitsipaalkoolid on seotud konkreetse piirkonnaga. Seetõttu on asjakohane luua hoolekogudusse üks koht koolipiirkonnaga seotud asumi- või külaseltsi esindajale. Sisuliselt tähendab see kohaliku kogukonna kaasamist neile pakutava avaliku teenuse korraldamisse. Kogukonnaseltsi esindaja kaudu saab kuuldavaks piirkonnas elavate tulevaste lapsevanemate, naabrite ning teiste kooli arengule kaasaelajate hääl.

Kogukondlik ettevõtlikkus tähendab sotsiaalse ja majandusliku kapitali koondamist, sealhulgas lugematul hulgal vabatahtlikku tööd. Sotsiaalne ettevõtlikkus on omaette ressurss – ilma ettevõtliku vaimuta pole kasu ei varast, teadmistest ega inimeste hulgast.

Vanematekogu toetus

Koolipidaja võiks ametlikult toetada koolide juurde vanematekogude kui haridusasutust toetavate organisatsioonide asutamist ning nende esindaja kaasamist hoolekogusse.

Seadus kõneleb kooli toetavatest organisatsioonidest ja nende esindajate kaasamisest hoolekogu töösse. Üheks selliseks saab olla kooli vanematekogu. Piltlikult väljendudes: kui hoolekogu on kooli parlament, siis vanematekogu (miks mitte MTÜ või SA vormis) võiks olla kooli rahvakogu ehk koolipidaja ja juhtkonna mitteformaalne dialoogipartner ning kooli arengu toetaja.

Tõsi, juba praegu ilmnevad munitsipaal- ja erakoolide ning lasteaedade juures sellesuunalised tendentsid. Toon näiteks, mida Peetri kooli vanematekogu määratles oma esmaste eesmärkidena: positiivse märkamine koolitöös ja sellele reageerimine, õpetajate tunnustamine, probleemide märkamine ja neile reageerimine, lahenduste leidmine koolielu puudutavates küsimustes, head algatused, koolivälise tegevuse jaoks täiendavate võimaluste otsimine, koolikorralduslike küsimuste aruteludes osalemine, (parendus)ettepanekute tegemine, ettepanekute tegemine koolituste korraldamiseks. Vanematekogu loomise ja kaasamise viisid võiks eesmärgina määratleda kooli arengukava.

Läbipaistev rahastamine

Kooli eelarve ning selle täitmine tuleks teha avalikuks kooli kodulehel. Hariduskulude andmed peaksid olema kooliti lihtsalt võrreldavad ja rahastamine läbipaistev.

2016. aasta suvel avaldas poliitikauuringute keskus Praxis Ekspress Meedia tellimusel uurimuse „Üldharidustoetuste ja -kulude analüüs”, mille esimene põhijäreldus on: hariduskulude andmed ei ole koolitüüpide lõikes võrreldavad, st Eesti koolide rahastamises puudub selgus ja läbipaistvus. Kuidas me teame, kui palju maksab õppimine munitsipaal-, riigi- või erakoolis, väitmaks, et ühe või teise rahastamine on „helde” või „eelisseisus”?

Arvestades kodanik- ja kogukonna huvi hariduse kui ühe olulisema avaliku teenuse pakkumise ja sellega seotud kulude vastu, soovitab Praxise uurimuse kokkuvõte teha avalikult kättesaadavamaks koolide eelarved ning nende täitmise andmed. Avalikuks peab saama koolide eelarve ehk see raha, mis tegelikult kooli ja lasteaeda jõuab – nii maja remondiks, õppematerjalide ostmiseks kui ka palkadeks. Lihtne ja selge oleks seda teha kooli kodulehel.

Kodanikualgatuse initsiatiivi tuleb väärtustada ja märgata eelkõige hariduses. Tänapäeval on üha enam tegemist nn võrgustikuühiskonnaga. Teadmised ja oskused pole koondunud üksnes formaalsetesse asutustesse. Uue meedia abil on loodud eeldused tavaliste kodanike igakülgseks koostööks, ühiselt teadlikumaks saamiseks ja oma hääle kuuldavaks tegemiseks haridust puudutavates küsimustes. Valdkondlik võimekus koondub üha enam praktikute kogukondadesse – sellisteks võiks olla ka kooli hoole- ja vanematekogu.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!