OPL MANG

Ettevõtlusõpetus peab saama baashariduse osaks

6. okt. 2017 Kari Maripuu tarkvaraarendusettevõtte Brightspark asutaja, ärimentor, JA Eesti vilistlane - Kommenteeri artiklit

Kari Maripuu

Kätte on jõudnud uue õppeaasta oktoober, mis toob koolidesse ettevõtlusnädala. Sellega seoses on paslik mõelda ja rääkida ettevõtlusõppest kui baashariduse võimalikust komponendist.

Artikli autoril on olnud rõõm saada osa ettevõtlusõpetusest alates selle esimestest aastatest värskelt taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Juhtus, et just 1991. aastal vahetasin kooli ning lisaks värskele värvile ja uuele mööblile puutusin 5. klassis esmakordselt kokku õppeainega, mille nimi oli majandusõpetus.

Aine, mida vanemad ja vanavanemad seostasid ennekõike plaanimajanduse ja rahanduse kuiva teooriaga, oli uue vabariigi sünniga saanud hoopis uue ilme. Igavate numbrite asemel hakkasime koos õpetajaga metoodiliselt unistama oma ettevõtte loomisest, mängides paberil läbi nii mõnegi ulmelise äriplaani.

Nendes tundides jäi harva midagi kodus õppida, kuna kogu programm sai põnevusega juba koolitunnis läbitud. Junior Achievement Eesti (JA Eesti) programmi põhjal üles ehitatud ettevõtlusõppe kulminatsioon oli loomulikult õpilasfirma loomine (meie klass pidas kolm kuud kooli kohvikut), mis andis esimese kokkupuute praktilise ettevõtlusega. Võimalik, et kõik minu koolikaaslased ei jaganud minu ettevõtlusõppe vaimustust, kuid gümnaasiumi majandusklassi õppima asudes olin vähemalt mina oma tulevikuplaanides kindel.

Praeguseks olen ettevõtja juba 17 aastat ja pidevatest väljakutsetest hoolimata olen valitud teekonnaga väga rahul. Leian, et lapsevanemana on mul kohustus panustada sellesse, et ka minu lapsed saaksid tulevikus oma valikutega rahul olla.

Tagasi kooli

Minu vanema poja klassijuhata kutsus mind mõne aasta eest „Tagasi kooli” programmis esimese klassi lastele oma tööst rääkima. Mõtlesin pikalt, mis töö see ettevõtja töö siis täpselt on ja kuidas seda lastele lihtsalt mõistetavaks teha. Lõpuks mängisime tunnis pärast kiiret sissejuhatust lastega läbi vahvlikohviku idee.

Minu suureks rõõmuks ja üllatuseks said esimese klassi õpilased teemale kohe pihta ja aina kasvava entusiasmiga sündis 30 minuti jooksul tahvlile ka äriplaan. Sain neist suurt innustust ja juba järgmisel aastal võtsin vastu Tabasalu ühisgümnaasiumi ettevõtlusõpetaja kutse hakata ühe minifirma mentoriks. Noored tüdrukud olid usinad ja neil läks väga hästi. Kreeme tootev minifirma J.B.A.A. tunnistati samal aastal Eesti parimaks minifirmaks. Aasta hiljem osutusin mentoriks juba kolmele õpilasfirmale, kellest edukaim oli talukaupu vahendanud Sibis, mis õpilasfirmade finaalis napilt esikolmikust välja jäi. Oli suur rõõm näha sära, mille tõi noorte silmi üks koolis õpetatav aine. Nende toredate ettevõtlike noortega suhtlen aktiivselt senini ning elan innukalt kaasa nende uutele ettevõtmistele.

Päris algusest

Praegused koolinoored on väga erinevad nendest, kes alustasid õpinguid Nõukogude Liidu ajal. Tänapäeva laste maailm on juba varases nooruses palju avatum ja nad elavad sünnist saati keskkonnas, mida tasakaalustab ning juhib nõudlus ja pakkumine. Veelgi olulisem on aga, et nad usuvad, et kõik on võimalik ja piiranguteks on vaid nende enda kujutlusvõime. See on uskumus, mida tuleb innustada, ning see on ka platvorm, mis sobib suurepäraselt kokku ettevõtlusõppega.

Minu eksperiment esimese klassi õpilastega näitab, et ettevõtlusõppega võib alustada kohe ja päris algusest. Lihtsatest ja elementaarsetest asjadest. Seda enam, et ettevõtlust saab edukalt integreerida põhiainetega (nt eesti keele ja matemaatikaga), andes läbi ettevõtluse prisma teoreetilisele õppeainele praktiliselt mõistetava väljundi.

On oluline ära märkida, et ettevõtlusõpe ei tähenda automaatselt, et õpilasest peaks tulevikus saama ettevõtja. Küll aga on selle ainega võimalik arendada ettevõtlikku suhtumist maailma asjadesse. Ettevõtlusõppes saavad noored selgeks raha väärtuse ja õpivad sellega efektiivselt majandama. Sama programmi raames suuname lapsed omavahel ja avalikult suhtlema ning seda ilma nutiseadmeteta. Lisandub veel enese müümise oskus, mis tööturul ja ka igal pool mujal on hindamatu tähtsusega.

Kõige olulisem on aga, et selles aines ei ole valesid vastuseid. See annab lapsele vabaduse tulla välja ideedega, mida koos sõpradega õpilasfirmas ellu viima asuda.

Minu ettevõtja karjäär algas just nendest põnevatest koolitundidest. Samuti on mu tutvusringkonnas edukaid ettevõtjaid, kes meenutavad hea sõnaga kogu ettevõtlusõppe kava ning õpilasfirma edu ja ka ebaõnnestumiste õppetunde. Ettevõtlusnädal kestab kampaania korras vaid seitse päeva, kuid selle raames võiksid nii lapsevanemad kui ka koolijuhid mõelda, kuidas lähitulevikus võiksime leida laste tunniplaanidest matemaatika, ajaloo, geograafia, füüsika ja keeleõppe kõrval püsivalt ka ettevõtlusõppe.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!