TELLIMINE
KIRJANDUS KINOS
KULTUUR

Kahe aastaga direktoriks

6. okt. 2017 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Grete-Stina Haaristo. Foto: Sirje Pärismaa

Grete-Stina Haaristo tuli kahe aasta eest „Noored kooli” programmi raames Jõgevamaa metsade rüpes asuvasse Anna Haava nimelisse Pala kooli õpetajaks. Tänavu suvel kandideeris ta direktoriks, võitis konkursi ning on nüüd Eesti noorim koolijuht.

Kooliaasta alguse puhul peetud kõnesse poetas Grete-Stina Haaristo kõigile väikse sõnumi. Kaheksale esimese klassi jütsile soovis ta, et nende koolirõõm ei kaoks. Veidi suurematele rääkis sellest, et nad võiksid koolielus rohkem kaasa rääkida. Lapsevanemaid kutsus ta tunde vaatama ja külalisõpetajana ise klassi ette astuma.

Mu põhisõnum kõigile oli: teeme koostööd,” sõnab Grete-Stina Haaristo. „Oleme küll kogukonnakool ja kõik teavad kõiki, aga see on viinud meid mugavustsooni. Õpetajad ei külasta üksteise tunde, sest arvavad, et teavad nagunii, mida kolleeg teeb. Vanemad ei tule kooli, sest on siin ise õppinud ja arvavad samuti teadvat, mis koolis sünnib. Teeme mõttetalgud, et kuulda, mida nad tahaksid muuta ja millise osa koolielust enda vastutada võtta.

Vastne direktor kõneles ka oma esimestest septembritest õpilase, tudengi, õpetajana. Kuidas ta pärast ökoloogia ja bioloogia tudeerimist ning Rahva Raamatus klienditeenindajana töötamist hoopis õpetajatee valis. Tuleb vaid julgeda proovida, eelnevalt tehtu on alati kasuks, julgustas vastne direktor.

Mulle tundus, et mind kuulati,” märgib Grete-Stina Haaristo. „Üritan end uues ametis samm-sammult asjadega kurssi viia. Varem olid kõik päevad erinevad. Aga nüüd tuleb tegelda vajadusel ühe ja sama probleemiga õhtuni välja. Kui olen uppumas meilidesse, tuletan endale meelde, et ei tohi suuremaid eesmärke ega visiooni silmist kaotada.”

Hõljus eufoorias

Grete-Stina Haaristo meenutab, et kahe aasta eest „Noored kooli” programmiga liitudes tundus õpetajaamet talle paras väljakutse ja eeskätt võimalus ühiskonnale midagi anda. Loodusainete õpetajat vajas kaks Jõgevamaa kooli.

Pala kool ja inimesed võlusid mind kohe,” ütleb Haaristo. „Esimese poolaasta hõljusingi eufoorias. Ka edasine on kulgenud heaolutundes. See on vägev energia, mida õpilastelt tagasi saad. Omavaheline klapp ja side vaimustab.”

Et väikses koolis polnud loodusainete õpetajale täiskohta, pakuti lisaks veel huvijuhi ametit. Poole aasta pärast lisandus töö noortekeskuses.

Õpetajaamet oli minu jaoks siiski number üks, tegin seda kirega,” ütleb Haaristo. „Huvi- ja noortejuhina hakkasin ka projekte kirjutama. Keskkooliajast oli kogemus olemas.”

Ülikooliõpingud olid andnud hea tausta loodusainete õpetamiseks. „Noored kooli” programm õpetas palju nippe klassiruumis toimetulemiseks.

Enim meeldivad mulle tunnid, kus õpilased õpetavad üksteist või teevad rühmatööd,” lausub Haaristo. Tunnis on õpetaja roll küll väiksem, kuid ettevalmistus võtab märksa rohkem aega, et mõelda välja meetodid, kuidas õpilased tööle rakendada.

Õpilastele tuleb anda valida, näiteks kellega teed koostööd, ja seletada ära, miks midagi teha tuleb,” ütleb Haaristo. Kui noored saavad kaasa rääkida ja oma arvamuse välja öelda, haarab tund neid kaasa. Algul ei taha nad rääkida, aga kui sa ei laida õpilaste ideid maha, saavad nad julgust juurde.”

Pööratud klassiruumi meetod on kasulik kahepoolselt: aitab õpilastel mõista, mis tunne on õpetajal klassi ees, ning õpetajal aru saada, kui raske võib olla pingis paigal istuda.

Olen mõistnud, et tunnis peab jaguma vaheldust ja lapsed peavad saama liikuda,” sõnab Haaristo. „Lapsed peegeldavad sulle ennast ja teisi õpetajaid.”

Vaheldusrikkad on ka õuetunnid, Palal on neid lihtne korraldada, sest õpperajad, metsad ja väliklass on siinsamas ja lapsed harjunud õues olema.

Õpetab edasi

Grete-Stina Haaristo jäi klassijuhatajaks ka direktoriametis. „Nii palju huvitavaid meetodeid ja nippe, mida „Noored kooli” programmis õppisin, on ju veel proovimata! Ise tunde andes ei saa ka juhina rooste minna.”

Haaristol on hulk plaane ja ideid, mida ta tahab ellu viia. Kool on küll väga heas korras, kuid praegusest enam tuleb sisse tuua tänapäeva. Nii õppemeetoditelt kui ka õpilastele lähenemiselt on jäädud veidi traditsioonilistesse vormidesse kinni.

Loomisel on süsteem, kus juba teise klassi laps harjutab mingit vormi uurimisõppest. „Harjutab kirjutamist, vormistamist, allikate otsimist ja teeb kevadeks kas või leheküljepikkuse uurimistöö. Mida vanemaks ta saab, seda rohkem töösse uurimuslikku meetodit tuleb. Igas aines saab nii õppida,” ütleb Haaristo.

Et digivahenditega pole kool kõige paremini varustatud, tuleb leida projekte, et osta juurde vajalikke seadmeid.

Lahendusi tuleb leida ka tööks erivajadustega lastega. Pala koolil on õpilaskodu, mis on toonud väiksesse maakooli õpilasi kaugemaltki. Neid pole palju, kuid õpetajad seisavad silmitsi tõsiste probleemidega.

On tore, kui saame ennast harida ja näha võimalusi, kuidas hakkama saada,” ütleb Haaristo. „Noored kooli” programmis saime põhjaliku ettevalmistuse tööks HEV-lastega. Kuid väga raske on esialgu kõike hoomata, näiteks paberimajandust. Kõige raskem on muidugi õpetajail. Minu kohustus on aidata neil toime tulla, leida koolitusi ja kogemusi jagada.”

Praegu pole koolis sotsiaalpedagoogi, on vaid logopeed ja HEV-koordinaator. Kui haldusreformi käigus tekib uus vald, leitakse ehk raha ja saab jagada koolide vahel tugispetsialisti koormust.

Koolielu huvitavamaks muutmiseks on üks võimalus ka koostöövõrgustikes osaleda. Põnevaid ideid pakub nii „Liikuma kutsuv kool” kui ka „Ettevõtlik kool”.

Ei saa rabistada

Mul on palju ideid, aga esimese aastaga ei pea kõike ära tegema. Esmalt tuleb rahulikult otsustada, mis järjekorras midagi teha,” ütleb Grete-Stina Haaristo. „Lapsevanem ei vali kooli üksnes koduläheduse järgi, tahangi suhelda kogukonna ja vanematega, et saada teada nende ootusi. Selle võrra saab kool tugevamaks. Ka õpilased räägivad järjest rohkem kaasa, aga neid peab suunama. Peame noore jaoks olemas olema, et ta saaks oma ideid teostada.”

Grete-Stina Haaristo eelkäija Malle Weinrauch juhtis kooli üle kolmekümne aasta. „Direktor polnud mu ametlik mentor, aga suunas ja julgustas mind palju,” ütleb Haaristo. „See oli vaimustav, kuidas ta suutis inimesed tööle panna. 30 aastat järjest, ilma et sära silmist kustuks.”

Kui Haaristo tutvustas esimese tööaasta lõpus arenguvestlusel oma plaani valida „Noored kooli” teise aasta õppe­suunaks koolijuhtimine, muutus Mall Weinrauch rõõmsaks ja teatas, et on juba aastaid tahtnud pensionile minna.

Tänavu mais oligi konkurss uue juhi leidmiseks. „Kollektiiv julgustas mind kandideerima,” lausub Haaristo. „Nad olid teadlikud, et tahan uuendusi, ja olid valmis muutusteks. Kollektiiv on siin alati väga kokku hoidnud, üritatakse üksteist aidata. Ma ei pea tegema meeskonna kujundamise tööd. Ei kujuta ette, et teeksin tööd, mis ei meeldi. Mu praegune amet paneb pingutama, olen tänulik, et mulle see võimalus anti. See missioonitunne ongi vist minu põlvkonna kiiks.”

 


Grete-Stina Haaristo

Sündinud 1. jaanuaril 1990 Viljandis

Hariduskäik

  • 2015–2017 „Noored kooli”, 9. lend
  • 2012–2014 TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskond, bioloogia, loomaökoloogia (mag)
  • 2009–2012 TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskond, ökoloogia ning elustiku kaitse (bak)
  • 1997–2009 Tallinna Kristiine gümnaasium

Töö

  • 2017–…Anna Haava nim Pala kool, direktor
  • 2015–2017 Pala kool, õpetaja, huvijuht
  • MTÜ Pala Valla Noored, noortekeskuse juht
  • 2013–2015 Rahva Raamat, klienditeenindaja
  • 2012–2015 Tartu muusikaviktoriini korraldaja
  • 2010–2015 poliitikauuringute keskus Praxis, küsitleja, transkribeerija
  • 2012–2013 kultuuriklubi Nälg, teenindaja, programmijuhi assistent, DJ
  • 1999–2011 Catering-firma, assistent, abiline
  • 2006–2009 MTÜ Polymer, vabatahtlik
  • 2007–2008 Factum Ariko, andme-sisestaja

 


KOMMENTAAR

Malle Weinrauch

Malle Weinrauch, Pala kooli direktor 1985–2017:

Hindan Grete pühendumust ja õpihimu. Ta julgeb võtta riske ning on avatud, rahulik ja mõistlik – tal on kõik head omadused, mida koolijuhil vaja. Kogemusi on algul vähe, aga olen kindel, et ta saab hakkama. Eks töös tuleb igaühel ette ka valesid otsuseid, aga olen kindel, et ta oskab probleemid ära lahendada.

Grete on sündinud õpetaja, armastab lapsi. Minu süda on rahul. Ka selle poolest, et meie vana kollektiiv võttis Grete väga hästi vastu ja ta saab toetuda kolleegidele. Teda ei jäeta üksi, kui peaks probleeme tekkima. Ma ise ka annan nõu, kui ta küsib.

Grete ütles, et tal on nii põnev, et ei saa hästi magadagi. Ütlesin, et see käib asja juurde, mäletan oma algusaastatest sedasama. Ideid oli tohutult palju ja und ei tulnud!


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!