Kaunite kunstide koolist saab tegelikkus
Juba lähemal ajal hakatakse lammutama Pärnu maantee 59 krundil asuvat amortiseerunud ühiselamut, mille asemele uus moodne õppekompleks tulebki. Fotod: HTM
-
- Tallinna muusikakeskkooli, balletikooli ja Georg Otsa nim muusikakooli ühise õppekompleksi on kavandanud Austria arhitekt Thomas Pucher.
Aprilli lõpus kiitis valitsus heaks Tallinna muusikakeskkooli, balletikooli ja Georg Otsa muusikakooli uue ühise õppehoone rajamise. Eelmise nädala lõpul kinnitati ühise õppehoone ruumiprogramm.
Nüüd järgneb ruumiprogrammi alusel õppehoone lõplik projekteerimine. Kui kõik läheb plaanipäraselt, lammutatakse juba lähiajal Pärnu maantee 59 krundil asuv amortiseerunud ühiselamu, mille asemele uus koolikompleks tulebki. Uus ühendatud õppeasutus avab uksed 1. septembril 2020.
Tea Varrak
HTM-i kantsler Tea Varrak märgib, et praegu astutakse uue kooli suunas konkreetseid samme. Ta loodab, et see suurendab kõigi osaliste entusiasmi, mis pika ootamise jooksul on maha jahtunud. HTM-i kutsehariduse osakonna asejuhataja Teet Tiko lisab, et kooli rajamisest on räägitud juba alates 2004. aastast. Kui nüüd veel miski tempot maha võtab, siis ainult see, kui vana ühiselamu lammutamisega kaasnevad põhjalikumad arheoloogilised kaevamised. Välistatud see pole, sest naabruses asuva Swedbanki alusel maa-alal oli kunagi võllamägi.
Teet Tiko
Tea Varrak nendib, et kui varem mõni kool kahtles uue asupaiga suhtes, siis viimasel ajal on kõik kolm kooli asjade käiguga rahul. Seda on kantslerile kinnitatud koolides peetud kohtumistel ja öeldud talle ka kirja teel. Näiteks viimati kirjutas üks õpetaja: „Olen hinges teiega kaasas ja teeme selle kooli valmis. Teist nii uhket asja polegi Eestis olemas!” Muusikakeskkooli õpetajad avaldasid oma toetuskirja kõigile lehetoimetustele, nimetades uut õppeasutust unikaalseks.
Aega on kulunud selle kooliga palju …
Tea Varrak: Tõsi, kooli esimene projekt valmis juba 2004. aastal. Kuid ka 41 miljonit eurot, mis hoone viimase variandi ehitamiseks kulub, on väga suur summa. Riigieelarve tegemisel sätitakse prioriteete teatavasti alati väga pingeliselt. Nüüd on see kool riigieelarvesse sisse võideldud ja saame edasi liikuda.
Mis on projektis aja jooksul muutunud?
TV: Pinda on kavandatust üle 50 protsendi rohkem. Algselt oli plaanitud kompleksi kogupinnaks 10 000, nüüd on see 16 000 ruutmeetrit. Sellele lisanduvad veel riigigümnaasiumi ruumid ja ujula. Spordi tegemiseks kasutatakse naabruses asuva polütehnikumi ja tehnikakõrgkooli võimlaid.
Kas uuel koolil on nimi juba olemas?
TV: Praegu nimetame seda kaunite kunstide kooliks, kuid lõplikku nime veel ei ole. Selleks kuulutame välja nimekonkursi. Kõik kolm kooli on pakkunud oma nimevariante. On leitud, et seal võiks olla nimetatud nii tants kui ka muusika. On arvatud, et nimeks võiks olla esituskunstide kool. Üks idee on olnud, et valmiv asutus oleks keskus, mille all on kõik kolm kooli oma senise nimega edasi jpm. Koolid on aga nõus ka nimekonkursiga. Oleme lubanud, et ühegi kooli identiteet ei kao.
Kas oma näo säilitamine tähendab, et kõik koolid on majas üksteisest eraldi?
TV: Eraldatust ei ole. Igal koolil on õpperuume igal korrusel ning sööklas ja viiendal korrusel asuvas õpilaskodus ollakse nagunii koos. Ainult algklassid on kavas koondada ühte piirkonda, et neid oleks kergem jälgida. Mis korrusel mingi kooli ruumid asuvad, seda saab vaadata eskiislahendusest HTM-i kodulehel (https://www.hm.ee/sites/default/files/eskiis.pdf). Seal on kõigi kolme kooli ruumid eri värviga ära näidatud. Näiteks roosa värv tähistab balletikooli, punane muusikat, tumelilla riigigümnaasiumi ja neid värve näeme pea kõigil korrustel. HTM-i kodulehelt saab ülevaate ka kõikidest aruteludest, mis viimasel ajal ühendkooliga seoses peetud on. Seal on ära toodud ka korduma kippuvad küsimused (https://www.hm.ee/et/muusika-ja-balletikool).
Kui palju on kaasatud kolme kooli esindajaid uue hoone kontseptsiooni väljatöötamisse?
TV: Nad on kogu aeg kaasatud. Näiteks ujula ehitatakse ühendkoolile balletikooli direktori Kaie Kõrbi soovitusel. Teda toetasid ka Otsa muusikakooli ja muusikakeskkooli direktor. Kõigis kolmes koolis on viidud läbi arutelusid koolirahvaga. Lapsevanemate esindajad on kohtunud ministri ja kantsleriga.
Miks ei võiks muusikakeskkool ja Otsa kool kohe kokku sulada?
TV: See pole nii lihtne, kui näib. Muusikakeskkoolis õpitakse klassikat, Otsa koolis peamiselt rütmimuusikat. Muusikakeskkoolis käivad 1.–12. klassi õpilased, Otsa koolil põhikooliosa pole. Lapsevanemad on aruteludel alati neid ja muidki erinevusi rõhutanud. Aga lapsed hakkavad nagunii omavahel suhtlema ja see on ainult hea. Sünergia tekib uues koolis varem või hiljem – selles pole kahtlustki.
Teet Tiko: Muusikaakadeemias on nii muusikakeskkooli kui ka Otsa kooli lõpetanud teretulnud. Otsa koolist läheb muusikaakadeemiasse isegi rohkem õpilasi kui muusikakeskkoolist, sest seal õpib rohkem noori.
Kui palju õpilasi ühendkoolis õppima hakkab?
TV: Kui praegu õpib kolmes koolis kokku ca 600 õpilast, siis uues on kohti 700 jaoks. Muusikakeskkooli direktor on saanud ülesande vaadata koostöös oma töötajate ja hoolekoguga ruumiprogramm üle ja selgitada, kas neil on võimalik avada teist paralleelklassi. Neil on senise kava järgi kolmapäev harjutustundidest vaba, see annab natuke manööverdamisruumi. Muusikakeskkool on huvitatud ka riigigümnaasiumi ruumide ristkasutamisest. Kui muusikakeskkool suudab koostada tunniplaanid nii, et paralleelklassi on võimalik avada, siis ministeerium vastu ei ole.
Mida kujutab endast selles kompleksis riigigümnaasium?
TV: Algselt pidid kolme kooli gümnaasiumiastme õpilased õppima üldaineid riigigümnaasiumis ja eriala n-ö oma koolis. Arutati ka seda varianti, et muusikakeskkooli õpilased käiksidki riigigümnaasiumis. Siis leiti, et riigigümnaasiumisse peaksid saama kandideerida siiski kõik Tallinna lapsed ja kool peaks oleks muusika ja tantsu suunaga, muusikat ja tantsu õpetaksid muusika- ja balletikooli õpetajad. Muusikakeskkooli lapsevanematele meeldis mõte, et põhikooli ajal õpivad nende lapsed muusikakeskkoolis, keskkooliastmes saavad neist aga riigigümnaasiumi õpilased. On räägitud ka sellisest variandist, et muusika- ja balletikooli õpilased võtavad valikaineid või ringitunde hoopis riigigümnaasiumis. Lõpuks peaks nelja kooli õpilastest kujunema tore ühine pere.
Praegu veel ühest lahendust pole. Mis on kõige parem variant, seda hakatakse arutama HTM-i töörühmas, kus võetakse ette ühendkooli kõik olulised teemad ja määratakse vastutajad. Näiteks personaliosakonna juhataja aitab läbi töötada ühendkooli personaliga seotud teemasid. Vaja on läbi mõelda, kuidas õpetajad seal tööle hakkavad, missugune on nende koormus jpm. Niisamuti tuleb läbi mõtelda ühendkooli finantsküsimused. Oleme lubanud, et töörühmas arutatavate olulisemate teemade puhul osalevad ka koolide esindajad.
Kas ühendkooli direktor on juba olemas?
TV: Kuna kooli ennast veel ei ole, ei saa olla ka direktorit. Kuid konkursi korras saab valida inimese, kes hakkab ministeeriumi juures seda projekti ihu ja hingega vedama. Leiame ta hiljemalt siis, kui ehitus algab. Ta oleks seal kogu aeg kohal. Vaataks koos kolme kooli direktoriga, kas kõik läheb plaanipäraselt. Näeme tulevikku nii, et ühendkoolil on üldjuht kolme asetäitjaga, kelleks on praegused direktorid. Neljakesi koos otsustatakse, kuidas teha koostööd, tagada õpetajatele piisav koormus jne. Üks üldainete õpetaja on kinnitanud, et tema õpetaks hea meelega kõigi kolme kooli õpilasi, kui seda vaja on. Usume, et tugevad õpetajad saavad ühendkoolis täiskoormuse ega pea mitme kooli vahet jooksma.
Mis teeb selle kooli unikaalseks?
TV: Estonia peadirektori Aivar Mäe hinnangul on ühendkooli tulevane balletisaal parem, kui on praegu Estonial. Muusikaakadeemiast on nii Peep Lassmann kui ka Ivari Ilja öelnud, et ühendkooli harjutussaalid hakkavad olema mitu korda etemad kui muusikaakadeemia omad. Mõlemad rektorid on ühendkooli suure komisjoni entusiastlikud liikmed. Uue kooli üks eripära on veel, et 300 kohaga õppesaalis on õpilastel hea esinemist harjutada, kuid seal saab anda ka etendusi. Päris tavaline pole seegi, et tantsu- ja muusikakool asub kontserdisaalile, rahvusooperile ja muusikakadeemiale nii lähedal.
TT: Uues õppehoones on planeeritud maailmatasemel õppe-, harjutus- ja esinemistingimused kõikidele erialadele. Balletitantsijatele ehitatakse kuus uut sobiva mõõdu ning kõrgusega saali ja avar harjutuslava. Muusikutele on planeeritud neli eri suuruse ja olemusega harjutus- ja kontserdisaali ning kaks kammersaali-auditooriumi. Tulevane stuudiokompleks pakub kvaliteetseid salvestustingimusi nii rütmimuusikutele kui ka klassikalise muusika õppijatele. Hoone kõikides saalides saab esinemisi müravabalt salvestada. Hoone suur siseõu paistab sööklasse ja mujale läbi maani ulatuvate akende, seal saab ilusa ilmaga väljas olla. Maja asub küll peatänava ääres, kuid seal tundub, nagu asuks ta pargis.
TV: Samas on kindel, et esimese kümne aasta jooksul kuuleme kriitikat. Mõni ütleb näiteks, et majale on valitud valed värvid. Alati on midagi, mis ei meeldi.
Kuidas hoone helikindlus tagatakse?
TT: Helikindluse huvides on harjutusruumidel topeltseinad. Nii ei kosta pillihelid kõrvalruumidesse ega tänavale. Samas kuuleb õpilane harjutusruumis pilli mängides või lauldes loomulikku kõla, sest ruum ehitatakse nii, et kõla ei kannata. Iga ruumi puhul arvestatakse akustikute nõuandeid. Näiteks ei ole kõik seinad rangelt paralleelsed. Tantsijate harjutusruumidel summutavad ujuvad põrandad sammude kõla. Ventilatsioonil on igas ruumis mürafiltrid ees. Uksed on helikindlad. See kõik teeb maja helikindlaks, kuid ka kalliks.
Kool asub tiheda liiklusega tänava ääres …
TV: Sellelegi on mõeldud. Koolimaja peasissekäigu ette ehitatakse koht, kus lapsevanemad saavad auto rahulikult kinni pidada ja lapse kooli saata. Sellist peatumiskohta on kindlasti vaja, sest mõnigi laps tuleb kooli päris suure pilliga. Lisaks tuleb koolihoone alla 160 kohaga parkla, mis on samuti oluline, sest kesklinnas on vabu parkimiskohti vähe.
TT: Et õpilastel oleks võimalikult vaikne, on paigutatud hoone tänavapoolse külje ruumidesse inimesed, kes muusikaga otseselt ei tegele, näiteks administratsiooni töötajad jt.
Vaata ka uue ühendkooli linke
- Ruumide jaotus: https://www.hm.ee/sites/default/files/eskiis.pdf
- Sise- ja välisvaated: https://www.hm.ee/et/galeriid/uue-muusika-ja-balletikooli-projekt
- Sündmuste kajastus: https://www.hm.ee/et/muusika-ja-balletikool
KÜSIMUS JA VASTUS
Mis mõtteid uus kool tekitab?
Erkki Piisang
Erkki Piisang, Georg Otsa muusikakooli direktori kohusetäitja:
Oleme väga rahul, et praegune valitsus on leidnud raha selle kooli ehitamiseks. Projekt on Eesti oludes ju unikaalne. Esiteks on see täiesti uus sõna meie koolimajade arhitektuuris. Kunagi varem pole ühe koolimaja puhul õppijate vajadustega nii palju arvestatud. Projekt on unikaalne ka koolikorralduslikult – ühe katuse all hakkab üheskoos tegutsema neli küllaltki erinevat õppeasutust: muusikakeskkool, Georg Otsa muusikakool, balletikool ja riigigümnaasium. Igaühel neist on oma sihtrühm ja ka koolikultuur. Muusikakeskkooli sihtrühm on üldhariduskooli 1.–12. klassi õpilased, kes soovivad klassikalist muusikat õppida. Otsa muusikakooli astuvad põhikooli ja gümnaasiumi lõpetanud, keda huvitab klassikalise muusika kõrval ka rütmimuusika ja kes tahavad omandada muusikalist kutseharidust. Kuid Otsa koolil on lisaks veel kaks sihtrühma: eelõppe ja viienda taseme jätkuõppe õpilased. Balletikooli tulevad tantsuharidusest huvitatud – see on nende sihtrühm. Omaette sihtrühma moodustavad riigigümnaasiumi õpilased, kes soovivad käia gümnaasiumis, kuid võtta samal ajal valikaineid muusika- või balletikooli õppekavast. Kokku tuleb kuus suuremat sihtrühma ja kõik nad peavad hakkama niimoodi koostööd tegema, et kõik sellest võidaksid. Õpilastele avanevad siin enneolematud võimalused, kui kooli tegevusmudel paika saab. Arvan, et hoone enda valmisehitamine on isegi kergem töö kui uue tegevusmudeli väljatöötamine, ja ministeerium on alustanud tööd ka tegevusmudeliga.
Kaie Kõrb
Kaie Kõrb, Tallinna balletikooli direktor:
Ootame uut maja väga. Usume, et see vastab igati meie ootustele, sest saime kontseptsiooni väljatöötamisel piisavalt kaasa rääkida. Meie käest küsiti, missugused peaksid olema harjutussaalide põrandad, kuidas peaksid aknad ja uksed paiknema jpm. Kõige suuremat rõõmu tunneme sellest, et kooli tuleb õppelava. Tantsijale on see ülimalt vajalik. Seda lava hakkavad kasutama muidugi ka muusikaõpilased. Loodetavasti jõuame selleni, et muusikaõpilased teevad muusikat ja balletiõpilased tantsivad. Oleme ka seni üritanud sellist koostööd teha, kuid ühes majas on see palju lihtsam. Mõnedki õppetöö üksikasjad on veel lõplikult paika panemata, kuid usun, et kõigil kolmel koolil on piisavalt head tahet kõik probleemid üheskoos ära lahendada.
Timo Steiner
Timo Steiner, Tallinna muusikakeskkooli direktor:
Kesklinnas on meie kool muidugi nähtavam kui Nõmmel ja muutub suuremale hulgale Tallinna õpilastele kättesaadavaks. Näiteks Lasnamäel elavatele nooremate klasside õpilasele on Nõmme olnud liiga kauge koht muusika õppimiseks, kesklinn aga sobib. Ilmselt tung meie kooli kasvab ja konkurents suureneb. Loodame võita ka mitme kooli koostööst. Kui orkestrid tunnevad puudust näiteks oboemängijatest, siis saame koos Otsa kooliga arutada, mida selle probleemi lahendamiseks ühiselt ette võtta. Lätis on muusikakeskkoolil kooriklass. Kuidas meilgi kooriklassi avada, on edaspidiste arutelude teema. Oleme väga rahul, et uuel koolil on oma ujula, sest ujumine ei tekita sõrmetraumasid nagu näiteks pallimängud.
Näib, et kõigilt hakatakse nõudma vaimustunud heakskiitu. Miinuste esiletoomine keelatakse ära. Kes vastu, see kuulub nullimisele? Igatahes üldrahvalikku heakskiitu ei maksa loota – ausalt ei maksa…
Kas ministeeriumi kantsleri ja Otsakooli direktori kt suudavad millegagi tõestada oma väidet, et Muusikakeskkool on klassika ning Otsakool rütmimuusika jaoks?
Hoopis Tallinna Muusikakeskkooli klassikaosakond tuleks kinni panna – õpilased närviravile ja õpetajad motivatsioonikoolitusele. See on päris komöödia, mis seal toimub!
Õpilaste ja nende vanemate ning õpetajate närvilikkuse paisumist silmas pidades tuleks mitte ainult TMKK klassikaosakond, vaid üleüldse enamik meie koole kas kinni panna või rikastada psühhiaatriliste ja ravipsühholoogiliste meetmete rakendamise võimalustega.
Mõned kindlasti juba loodavadki, et selles marutargas “kolmikkooli” tegemise tuhinas midagi tülikat tõepoolest likvideeritakse või vähemalt reformitakse sellisele tasemele, mida seni veel kartagi ei osata. Tõsi tõesti – milleks Eestile niipalju (häid) muusikuid ja muid kunstiinimesi, kui nende valdkondade oskureid võib importida laiast maailmast. Hool ja mure eesti rahvusliku kaadri pärast vist tuleks varsti lugeda ajast ja arust olevaks? Kui veidigi terasemalt ja hingestatumalt ringi vaadata, paistab selline suunitlus paraku üpris selgesti juba kättegi. Jumal hoidku sellise “eduloo” eest!