Kolm küsimust Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi juhatajale

Äli Leijen tänauvu suvel Paide arvamusfestivalil. Foto: Raivo Juurak

4. oktoobril valis Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi nõukogu instituudi juhataja ametikohal jätkama professor Äli Leijeni.

„Minu siht on hoolitseda selle eest, et instituudis tehtaks kõrgel rahvusvahelisel tasemel teadustööd ning see oleks paremini nähtav nii ülikoolis kui ka laiemalt. Instituudi oluline missioon on Eesti õpetajaskonna harimine, seepärast nüüdisajastame õpetajakoolitust ja panustame õpetajaameti väärtustamisse. Instituudisisestest teemadest on minu jaoks järgnevateks aastateks kõige olulisem töötajate professionaalse arengu toetamine,” ütles Leijen.

Olete seadnud tähtsaimaks eesmärgiks kõrgel rahvusvahelisel tasemel teadustöö. Miks?

Õpetajakoolituse professor Marilyn Cochran-Smith on näidanud, kuidas teadustöö hariduse valdkonnas praktikat võimestab:

• teadus kui toetuspunkt, millest muutused alguse saavad;
• teadus kui vundament, millele oma praktikad rajada;
• teadus kui vaateviis, mis võimaldab lahendusi kavandada ja hinnata;
• teadus kui garantii tõhusale ja mõistlikule tegutsemisele.

Neid metafoore tutvustasime hiljuti Sirbis ilmunud artiklis. Usun, et see võtab hästi kokku, miks ka õpetajakoolituse valdkonnas on tähtis teadustööle rõhku pöörata.

Mida uut on oodata õpetajahariduses?

Suuremad muutused õppekavades on ära tehtud ja kannavad tasapisi vilja. Õppetöö on muutunud praktilisemaks ja tähenduslikumaks. Oleme loonud kompetentsikeskuse Pedagogicum, kus ühtlustame ja arendame õpetajate väljaõpet ülikooli kõigis neljas suures valdkonnas ja instituutides. Jätkame nüüdisaegse õpikäsituse levitamist Eesti koolides – et õpilased oskaksid tulevikuühiskonnas kohaneda.

Lähitulevikus seisab ees veel üks suur töö – kaasava hariduse õppekava välja töötamine. Tunnen, et ühiskondlik ootus sellele on suur.

Kuidas muuta õpetajaamet noortele atraktiivsemaks?

Küsime nendelt endalt! Noori, aga ka teisi huvigruppe, on vaja hariduselu puudutavatesse aruteludesse praegusest enam kaasata. Me räägime palju õppijakesksest nüüdisaegsest õpikäsitusest, aga selline lähenemine eeldab, et lapsed ja noored on aruteludesse sisuliselt kaasatud.

1979. aastal sündinud Äli Leijen kaitses magistrikraadi 2004 Twente ülikoolis ja doktorikraadi 2008. aastal Utrechti ülikoolis Hollandis. Alates 2014. aastast juhib ta haridusteaduste instituuti, kus on ka õpetajahariduse professor. Tema peamised uurimis- ja õpetamisvaldkonnad on õpetaja professionaalne areng, õppijate refleksiooni toetamine, haridusfilosoofia ja -tehnoloogia. Äli Leijen on EARLI (European Association for Research on Learning and Instruction) juhtkomitee ja Eesti noorte teaduste akadeemia liige.