KULTUUR
KIRJANDUS KINOS
TELLIMINE

Kool pole lõbustusasutus

6. okt. 2017 Iveta Ratinīka - 1 Kommentaar

 


Kas haridusreform tapab läti keele?

Läti päevalehe Latvijas avīze ajakirjanik Ilze Pētersone küsitles 29. septembril läti luuletajat ja kirjandusõpetajat Iveta Ratinīkat. Iveta Ratinīka, Riias asuva Āgenskalnsi riigigümnaasiumi läti keele ja kirjanduse õpetaja, oli õpetajate päeva eel varasemate aastatega võrreldes veelgi tujutum. Mis seal rõõmustada, kui septembri lõpus valitseb töötasu suhtes endiselt teadmatus, seevastu Läti haridussüsteemi hakatakse järjekordselt reformima, seekord pädevuspõhise õppe juurutamiseks. Arutelud käivad. (Tõlkija sissejuhatus)


 

Iveta Ratinīka

Mõistagi on äge, et Läti haridussüsteemi pumbati 14 miljonit eurot, mis tuli ära kulutada, sestap pöörame kõik pahupidi ning kaeme siis, mis töötab, mis mitte. Selle rahaga ei looda uusi õppevahendeid, see läheb ainuüksi lobisemiskonverentsideks, igasugu standarditeks, kõlavatest fraasidest pungil näidisprogrammideks, mis ei selgita õpetajaskonnale, kuidas ja mida teha.

Ilma materjalideta kulub aastaid järjekordsest pimedast metsast käsikaudu väljakoperdamiseks. See, mis mulle põhikooli läti keele näidisõppekava nime all silme ette jäi, on täielik soss-seplus. Kõige suurem sigadus, mida suudeti välja mõelda, on põhikooli läti keele eksamist loobumine – selle vanuseastme õpilastel pole mingit muud motiivi õppimiseks välja kujunenud. Nad koostavad presentatsioone, teevad filme või muud huvitavat, ent ei õpi emakeeles õigesti kirjutama. Kooli eesmärk ei ole ainult lapsi lõbustada.

Jälle ihatakse seda, mis meenutab kehva inglise keele tundi: lobisetakse millestki, selmet õpetada oma emakeelega põhjalikult tegelema. Võõrkeelt võime õppida kõneldes ning kuulates, ent emakeelt peab omandama akadeemiliselt, loomaks selle najal ettekujutusi teistest keeltest.

Sotsiaal- ja reaalainete vahel on palju kokkulangevat ning ühisõppe meetodid võivad toimida – pole mõtet kolmes õppeaines fotosünteesist rääkida, kui piisab ühest. Ent läti keelt saab omandada ainuüksi läti keele tunnis, seda ei saa õpetada füüsikud või sportlased, kel pole ettekujutust grammatikast.

Kogu kavandatav reform tapab läti keele, mis on niigi kõvasti kannatanud.

Põhiprobleem on, et oleme läinud üle põhimõttele – tähtsaim on pädevused ja oskused, teadmised on marginaalsed. Olen lugenud, et Saksa koolid on reformimise läbi põdenud ning naasevad klassikalise keeleõppe manu.

Esimesena tuleks paika panna, mismoodi õpetajaid endid koolitada. Teiseks teha kindlaks, mismoodi kõnealune reform teiste muutustega (koolivõrgu korrastamine, õpetajate palgad ja koormus) klapib, ning alles seejärel asuda õppeainete struktuuriga tegelema. Niikaua kui end õpilasena ja nüüd õpetajana mäletan, on Läti haridust vahetpidamata reformitud. Viimane õppestandardite aprobatsioon lõppes mullu. Loodi täiesti uued (sealhulgas interaktiivsed) õppevahendid, õpikud/raamatud jne, mis on kõik vastu taevast lennanud. Kes loeks kokku raha ja töö, mida kulutati selleks, et hakata nüüd vanast hunnikust kõike otsast peale uude ümber tassima?

Kolleegidel ei soovita ma õpetajate päeval lugeda e-klassis [Eesti e-kooli analoog – tõlkija] haridusministri iga päev muutuvaid seisukohti, samuti mitte lasta võimust võtta tundmusel, et sa midagi ei oska ning nüüd hakkab üks hipster sind õpetama, mismoodi asjad käivad. Loodan väga, et kogenud kolleegid ei tuiska ummisjalu kaasa tegema seda, millesse endal usku pole. Heal õpetajal, kõlagu see pealegi banaalselt ja vanamoodsalt, piisab puhuti tahvlist, lapist ja kriidist. Kui oled ise tühi koht, kel pole midagi kosta, ei ole interaktiivsusestki mingit tolku.

Kavatsen edaspidigi õpetada klassikalist läti keelt. Muidugi võime kirjandustundides mängida, muudki teha – erinevus rikastab. Loodan, et kunagi vajatakse jälle kooli, kus ei eksperimenteerita, vaid naastakse klassikaliste hariduspõhimõtete juurde.

 

Läti keelest tõlkis Hannes Korjus


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kool pole lõbustusasutus”

  1. Peep Leppik ütleb:

    Suur tänu Hannes KORJUS!

    Artikli pealkirjaks sobiks ka Lauri Leesi ütlemine – Kool pole sanatoorne asutus! või isegi minu oma – Kool on tõsise töö koht!
    Olles Läti TV uudiste saadete pidev vaataja, söandan väita – meie ELUprobleemid on väga sarnased, kuid on üks oluline erinevus – nemad ei KIIDA ENNAST vaid arutlevad tõsiselt-kriitiliselt…

    Palve Hannes KORJUSELE (ja toimetajale) – anda järgmises lehes ka ülevaade lugejate kommentaaridest Latvijas Avizes (hetkel 116), siis selgub ka midagi MÕTLEJATE ja “kohanejate” vahekorrast Lätis…

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!