TELLIMINE
KIRJANDUS KINOS
KULTUUR

Lapse jaoks on parim, kui tugispetsialistid on lasteaias kohapeal

6. okt. 2017 Tiina Vapper toimetaja - 1 Kommentaar

Õpetaja Riina Raudkepp käis septembri lõpus lastega põllul uurimas, kuidas köögiviljad kasvavad.
Fotod: Kambja lasteaed Mesimumm

 

Kambja lasteaed Mesimumm kuulub tervist edendavate lasteaedade hulka 2007. aastast. Lasteaias on loodud hästi toimiv tugivõrgustik ning pööratakse tähelepanu nii laste kui ka töötajate tervisele.

Kambja lasteaed oli Tartu maakonnas üks esimesi tervist edendavaid lasteaedu, praeguseks on neid 16,” räägib lasteaia direktor Terje Rüütel. „Valisime selle suuna seetõttu, et oleme oma looduse keskel asuvas lasteaias algusest peale pannud rõhku tervislikule toitumisele ja elustiilile. Ajendiks sai ka erivajadustega laste tulek lasteaeda.”

Lasteaias pandi kokku tervisemeeskond ning hakati valdkondade ja tegevuste kaupa vaatama, mida on vaja muuta. See hõlmas õpi-kasvukeskkonda, liikumistegevusi, toitumist, tervisekasvatust, meeskonnatööd, koolitusi, õuesõpet, vaba aja sisustamist ning mõistagi koostööd lapsevanemate, kooli ja kohaliku omavalitsusega. 2008. aastal toimus Kambja lasteaias esimene maakondlik tervist edendavate lasteaedade ja koolide suvekool. Aastal 2009 liituti ka tervist edendavate töökohtade võrgustikuga. Samal aastal loodi lasteaeda sobitusrühm. „Selles on osa lapsi erivajadusega, mis nõuab õpetajatelt spetsiifilisi oskusi,” selgitab Terje Rüütel. „Selgus, et kaks meie maja õpetajat soovivad minna edasi õppima, et selle rühmaga töötada. Logopeed lasteaias oli, lisaks võtsime tööle eripedagoogi. Sellest sügisest on ametis ka mänguterapeut. Selle ametikoha loomise vajadus tuli sellest, et logopeed tegeleb laste kõnega ja eripedagoog arengus mahajäämusega, kuid üha rohkem tuleb lasteaeda lapsi, kes vajavad emotsionaalset tuge. Lisaks töötab lasteaias kaks tugiisikut. Head koostööd teeme ka Tartu ülikooli eripedagoogika osakonnaga.”

Spordipäeva lõpus said kõik tublid sportlased turgutava vitamiiniampsu ja joogiks värsket vett.

Köögiviljad, vitamiiniampsud ja värske vesi

Üks esimesi muudatusi, mille vastloodud tervisemeeskond tegi, puudutas menüüd. „Otsustasime kastmete valmistamisel asendada nisujahu riisi­jahuga, mida teeme tänaseni,” meenutab direktor. „Kuigi teaduslikku tõestust pole, saime õpetajatelt tagasisidet, et lapsed muutusid selle tulemusel rahulikumaks. Et panna lapsed rohkem köögivilju sööma, püüdsid kokad neid põnevalt valmistada – lisasid kartulipüreele porgandit ja küpsetasid köögivilju ahjus. Lisaks piimale hakkasime pakkuma toidu kõrvale maitsevett, mida lapsed rühmas koos õpetajaga nüüd juba ise valmistavad ja tänu millele nad on harjunud vett jooma. Kuigi kord kuus on lasteaia menüüs lubatud viinerid, oleme need asendanud singi või muu lihatoiduga, kus on vähem kõrvalaineid. Hüdrogeenitud rasvainetest oleme täielikult loobunud, kasutame kas 82% võid või taimeõlisid. Võimalikult palju valmistavad kokad toitu aurutades, keetes, hautades, et kasulikud ained säiliks. Iga päev on menüüs salatid ja vitamiiniampsud, et kujundada lastes harjumust süüa ka vahepaladena tervislikku toitu.”

Direktori sõnul degusteerivad toitu aeg-ajalt nii tervisemeeskonda kuuluv peakokk kui ka hoolekogu liikmed. Lisaks viib tervisetöötaja igal aastal oktoobris kahe nädala jooksul läbi uuringu selle kohta, milliseid toite lapsed eelistavad ja kui hästi nad söövad, ning annab peredele tagasisidet. „Lasteaia kolm toidukorda peavad katma 85–90% ööpäevasest toitainete ja energiavajadusest (hommikueine 20–25%, lõuna 40–45% ja õhtuoode 30–35%), seetõttu on tähtis, et toit oleks mitmekesine ja laps saaks sealt kõik vajaliku. Maja raudne reegel on, et joogivesi peab lastele olema kogu aeg kättesaadav,” rõhutab direktor.

Läbimõeldud päevakava ja toetav tugivõrgustik

Tähtis mõju lapse tervisele on päevakaval. Juba enne lapse lasteaeda tulekut hakkavad õpetajad vanemaid nõustama, kuidas lapse päevarütmi lasteaia omaga kohandada. Kõige pisematele antakse võimalus teiseks päevauneks, samuti soovitatakse vanematel anda lapsele aeg-ajalt nädalas üks-kaks puhkepäeva. Õues käivad lapsed igasuguse ilmaga, palju on õuesõpet ja matku. Selleks peavad lapsel olema seljas ilmale sobivad riided, et ta end hästi ja vabalt tunneks.

Terje Rüütel tõdeb, et võrreldes paari­kümne aasta taguse ajaga on lasteaia roll perede toetamisel ja nõustamisel muutunud olulisemaks, kusjuures noorte lapsevanemate jaoks on väga tähtis, kuidas antakse lapse kohta tagasisidet. „Esimeste ohumärkide ilmnedes hakkame tegutsema: kutsume kokku lapse arengut toetava meeskonna, kuhu kuuluvad rühma õpetajad, muusikaõpetaja, liikumisõpetaja, juhtkond, eripedagoog, logopeed ja mänguterapeut. Arutame, mida ette võtta, kaasame lapsevanema ning vajadusel ka Tartumaa Rajaleidja keskuse esindaja ja omavalitsuse sotsiaaltöötaja,” räägib direktor. „Hea koostöö on lasteaial Kambja perearstikeskusega, kus on lastel võimalus saada rehabilitatsiooniteenuseid.”

Vähetähtis pole seegi, et lasteaia ürituste kavas on muude oluliste tähtpäevade seas kindel koht südame-, leiva- ja piimanädalal, aktiivse liikumise päeval, samuti sportlikel tegevustel koos vanematega.

Alates sellest sügisest on Kambja lasteaias võimalus saada mänguterapeudi abi. Selles ametis on õpetaja Katrin Luik, kes omandab mänguteraapia kursust Annely Sootsi tervisekooli koolitusel Tartus, kus tal on käsil teine aasta. Katrin Luik on ühtlasi Kambja lasteaia terviseedendaja ja tervisemeeskonna juht.

Mida teeb lasteaias mänguterapeut?

Mänguterapeut ei õpeta last mängima, nagu mõnikord arvatakse, mänguteraapia on meetod, mis aitab lapsel mängu kaudu oma tundeid mõista ning emotsioone ja mõtteid väljendada,” selgitab Katrin Luik. Tema sõnul sobib meetod hästi käitumisprobleemidega lastele, aidates neil oma viha ja agressiivsusega toime tulla. Samuti on mänguteraapiast abi väheste sotsiaalsete oskuste ning emotsionaalsete probleemide puhul (kohanemis-, eneseväljendusraskused jne). „Püüame spetsiaalse loovtehnika abil lapse probleemidele lahendusi leida. Tihti ei oska laps oma mõtetest ja tunnetest rääkida, vaid väljendab end tegevuse ja mängu kaudu. Mänguterapeut on kaaslane lapse loodud mängulises situatsioonis. Mänguteraapiaga teeme algust alates kolmandast eluaastast individuaalselt kord-kaks nädalas, olenevalt probleemide keerukusest keskmiselt 15 seanssi.”

Katrin Luik ütleb, et sügisestel rühmakoosolekutel tutvustati lapsevanematele mänguteraapia võimalusi. „Ilma lapsevanema nõusolekuta ei saa ükski tugispetsialist last aidata. Esimene asi ongi luua laste ja lapsevanematega usaldussuhe. Minu eelis on, et olen lastele juba tuttav – tervisetöötajana käin igal hommikul kõik rühmad läbi. Iga päev olen ühes rühmas pikemalt, viin läbi terviseõpetuse tegevusi ja mängin lastega, et nendega paremini tuttavaks saada. Oktoobris algab individuaalne mänguteraapia nendega, kes seda vajavad. Mida väiksem laps, seda turvalisem on tema jaoks, et spetsialist on kohapeal. Ka vanema jaoks on mugav saada lapse kohta vahetut tagasisidet lasteaiast.”

Kolmandik lastest vajab spetsialisti abi

Lasteaia eripedagoogi Eija Sõukandi sõnul jätkub Kambja lasteaias tööd nii täiskohaga logopeedile ja eripedagoogile kui ka poole kohaga mänguterapeudile. „Kui ma 1997. aastal Tartu ülikooli astusin, öeldi meile, et abivajajaid on umbes 25% ehk neljandik lastest. Praegu julgen öelda, et mingit laadi abi vajab kolmandik lastest, neist pooled nii logopeedilist kui ka eripedagoogilist tuge. Kui laps on arengus maha jäänud, kannatab tihti ka tema kõne. Kuna sobitusrühmas on mitu tasandusrühma soovitusega last, kes vajavad logopeedilist tööd iga päev, tunneme puudust veel vähemalt poole koormusega logopeedist. Üks logopeed ei jõua kõiki lapsi piisavalt aidata.

Palju on räägitud spetsialistide põuast, kuid Eija Sõukand toob välja, et järjest suureneb ka spetsialistide koormus. „Lastel esineb aina enam tähelepanu- ja keskendumisprobleeme, tunnetustegevuste mahajäämust, kõnehäireid ning nii mõnigi kord esinevad need ühel lapsel kompleksselt.”

Eripedagoogi töö ongi mängude abil suuruse-, värvi-, vormi- ja ruumitaju, samuti mõtlemise ja mälu arendamine, et laps suudaks rohkem meenutada ja meelde jätta. „Mäluga on seotud tähelepanu- ja keskendumisvõime, samuti püsivus, mida tuleb treenida, et laps suudaks keskenduda ja õpetajat jälgida,” räägib Eija Sõukand. „Kord nädalas viin sobitusrühmas läbi grupitegevusi, põhiliselt aga töötan lapsega individuaalselt oma kabinetis, keerulisemate probleemide korral vähemalt kaks korda nädalas. Kuna meie logopeedi koormus on väga suur, olen üle võtnud kooliks ettevalmistamise osa.”

Edu pant on lasteaia ja kodu koostöö

Eija Sõukandi kogemus näitab, et umbes poolte laste probleemid leiavad koolimineku ajaks lahenduse. „Puue ja tõsisemad arenguprobleemid ei kao lasteaias käidud aastatega ning osa lapsi vajab ka edaspidi abi ja tuge. Palju sõltub sellest, kui palju lapsevanem oskab, tahab ja jaksab oma lapse arengusse panustada. Oleme näinud väga keeruliste probleemidega lapsi, kes on saavutanud suurepäraseid tulemusi just tänu sellele, et lapsevanem on kodus väga head tööd teinud ja pidanud tähtsaks koostööd lasteaiaga.”

Nendes kordaminekutes on suur osa sobitusrühmal, kus spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad teevad lastega iga päev põhjalikumat tööd, kui tavarühmas on võimalik, kinnitab Eija Sõukand. „Sobitusrühmas on kõigile lastele koostatud individuaalse arengu jälgimise kaart ning vajadusel ka individuaalne arengukava. Oleme fikseerinud kõigi laste taseme, et õpetajad teaksid, millistele valdkondadele rohkem tähelepanu pöörata ja mida arendada. Väga tõhus on olnud tugispetsialistide ja sobitusrühma õpetajate koostöö. Muidugi on ka kõigis teistes rühmades lapsi, kes vajavad teistest rohkem tähelepanu. Lapse mure esimene märkaja on õpetaja, kes saab pöörduda minu, logopeedi või mänguterapeudi poole. Mõnikord piisab vähestest muutustest keskkonnas (nt istekoha muutmine) ja olukord paraneb. Teinekord vajab laps spetsialisti abi ning individuaalset arengukava.”

Eripedagoogina teeb Eija Sõukand lasteaias ka HEV-koordinaatori tööd. „Puuduvaid oskuseid saame me lapsele õpetada, aga kui lapse mured on tingitud probleemsest kodust, on teda keerulisem aidata. Oleme korraldanud ümarlaudu ning kaasanud rühma meeskonna, juhtkonna ja tugispetsialistid. Kui olukord on nii tõsine, et peab sekkuma, oleme võtnud ühendust valla sotsiaaltöötaja ja lastekaitsespetsialistiga. Õnneks on neid juhtumeid olnud vähe. Arvan, et lapse seisukohalt on kõige parem, kui teda toetav tugivõrgustik on lasteaias kohapeal.”

Kokkuvõtteks sõnab direktor Terje Rüütel: „Olen õnnelik, et meil on õnnestunud lasteaeda luua hästi toimiv tugivõrgustik ning et omavalitsus on meid selles toetanud. Tahan tänada ka kõiki oma maja inimesi, kes on oma igapäevase tööga loonud lastele sobiva psühhosotsiaalse keskkonna, mida toetab terviseedendus ja loodud tugivõrgustik.”


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Lapse jaoks on parim, kui tugispetsialistid on lasteaias kohapeal”

  1. Eva ütleb:

    Kahjuks aga lasteasutuste “pidajad” (KOV) reeglina nii ei arva.
    Kellel tugispetsialisti abi vaja, sõitku seda otsima lähimasse suurlinna!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!