Laste ja noorte muuseumifestivalist muuseumihariduse võtmes

11. okt. 2017 Heili Sõrmus, Jelena Tšekulajeva - Kommenteeri artiklit

Juba valmis meem: Maerten van Heemskerck, „Kristuse ristimine“ (1560?) Jutumullidega maal, millest lapsed peavad ise tegema meemi: tundmatu kunstnik Jan Sanders van Hemesseni järgi, „Püha perekond Püha Eliisabeti ja Ristija Johannesega“ (16. saj). Näitus „Uudistava pilguga. Maneristlik maal Varssavi Rahvusmuuseumist“ Kadrioru kunstimuuseumis.

Mida kujutab endast laste ja noorte muuseumifestival „Avatud mänguväljad”?

Sügisesel koolivaheajal, 21. oktoobrist 5. novembrini on kõik pered koos lastega oodatud laste ja noorte muuseumifestivalile „Avatud mänguväljad”. Festivali selleaastane teema on „Mängult või päriselt”. Väiksemad muuseumisõbrad uurivad mängulises võtmes, mis on näitusel päris ja mis mitte. Suuremad külastajad saavad mõtiskleda ka teema filosoofilisema poole üle.

Festivalil osaleb kokku üle 35 muuseumi Eesti eri paigust. Festivali ajal on Tallinna, Tartu ja Pärnu muuseumides kasutusel spetsiaalselt festivali tarbeks loodud mängujuhised, mida saab kasutada külastajatele sobival ajal. Mängud on erineva keerukusastmega. Mõeldud on kõigile, alates väikelastest kuni noorukiteni. Muuseumimängust võib aga rõõmu tunda iga uudishimulik inimene, sõltumata vanusest.

Mis on mängujuhis?

Muuseumis saavad mängulises võtmes kokku kultuur, haridus ja meelelahutus. Muuseum pakub võimalust õppida ja areneda lõbusalt vaba aega veetes. Spetsiaalselt festivali tarbeks luuakse igal aastal uued mängujuhised, mis avavad muuseumi väljapanekut vastavalt festivali teemale. Mängujuhis annab lapsele suunised, kuhu minna, mida vaadata, millele tähelepanu pöörata ning mille üle mõelda. Muuseumid loovad mängujuhised lähtuvalt teatud vanusegrupist ning iga mängujuhis sisaldab veidi keerulisemaid ja lihtsamaid ülesandeid, et lapsel oleks eduelamus ning ta innustuks edasi mõtlema ja tegutsema. Samas sisaldab iga mängujuhis ka väljakutset pakkuvaid küsimusi. Muuseumid töötavad mängujuhiseid välja terve suve, sest ülesannete sõnastus peab olema täpne ja üheselt mõistetav. Enne juhiste trükki saatmist testitakse neid vastavas vanuses laste abiga ning vajadusel viiakse sisse muudatused ja täpsustused. Mängujuhise ülesandeid täiendavad kunstnike loodud illustratsioonid, mis toetavad ülesannete lahendamist ning muudavad juhised lõbusamaks.

Kuidas muuseumiharidus lapsi ja noori arendab?

Muuseumiharidus arendab laste ja noorte õpioskuseid. Mängujuhise läbimängimine eeldab keskendumist, tähelepanu, analüüsivõimet, arutlus- ja väljendusoskust. Mängujuhis arendab funktsionaalse lugemise oskust, sest ülesanded esitatakse tekstina ning laps peab keskenduma, et ülesanne läbi lugeda ning lahendust otsida. Kui laps ei tule teksti analüüsimisega toime, ei ole võimalik eduelamust kogeda. Mängujuhis arendab analüüsi- ja arutlusvõimet, kuna enamasti tulevad lapsed muuseumisse koos pere või sõpradega, mistõttu käib paljude ülesannete lahendamine arutelu kaudu. See arendab väljendus- ja põhjendamisoskust. Mängujuhistes on ka avatud, loomingulisust nõudvaid küsimusi, millel pole üht ja ainsat õiget vastust. Need on mõeldud arutlemisoskuse arendamiseks.

Muuseum erineb lapse kooli- ja kodukeskkonnast. Iga muuseum keskendub reaalse elu teatud teemale või valdkonnale. Laps saab eduelamuse oma varasemate teadmiste rakendamisest, mis innustab teda edasi teadmisi omandama. Näiteks Tartu tähetorni mängujuhis seostab reaalteaduseid lastekirjandusega ja arendab uudishimu mõlemas valdkonnas. Enamik viiteid loodusnähtustele ja kirjandusele peaksid olema selles vanuses lastele tuttavad. Kui lapsele on viide kirjandusele või loodusfenomenile tuttav, tunneb ta sellest rahulolu, ja kui mitte, siis tekitab see uudishimu vastavat raamatut lugeda või teatud nähtust lähemalt uurida. Oluline on seostada uut teavet lapsele juba tuttavaga. Näiteks Tartu ülikooli loodusmuuseumi mängujuhiselt saavad lapsed teada, et jaanalindudel on lasteaed: kõik karja linnud munevad ühisesse pessa. Emased ja isased linnud hauvad mune kordamööda ning tibude eest hoolitsetakse üheskoos. Lasteaed on lapsele tuttav mõiste ning nii on lihtsam uut infot omandada. Fotomuuseumis saavad noored teada, et Eestis leiutati Minoxi kaamera prototüüp. Seda fakti aitab meelde jätta infokild, et Minoxit kasutas kuulus salaagent James Bond. Kadrioru kunstimuuseum kõnetab noori populaarses meemide keeles, et tuua vanemat kunsti huumori kaudu noortele lähemale.

Nagu eespool mainitud, aitavad ka illustratsioonid uusi teadmisi meelde jätta. Pernova loodusmaja mängujuhise eesmärk on tutvustada Eesti metsloomi. Mängujuhiselt leiab prillidega karu, sest karud näevad halvasti, kuid kuulevad ja haistavad hästi.

Ülesanded pakuvad ka kehalisi kogemusi

Kõik ülesanded on seotud konkreetsete kohtadega muuseumis, kuhu peab mingil viisil jõudma. Näiteks Tammsaare muuseumis tuleb käia tibusammul ja kikivarvul, Eesti lastekirjanduse keskuses aga saja-aastasest trepist hiirvaikselt üles minna ning lugeda, mitu trepiastet ikkagi kriuksus. Sellised humoorikad vaheülesanded aitavad tajuda oma keha ning olla oma mõtetes kohal siin ja praegu. See aitab lapsel keskenduda ja leida sisemist tasakaalu. Tammsaare muuseumis julgustatakse muuseumikülastajaid verandal rahulikult istuma ja muuseumis olemist nautima, oma elamusi kaaslastega jagama. Eri meelte rakendamine aitab samuti teadmisi omandada. Eesti teatri- ja muusikamuuseumis saab muusikat kuulata ja kandlemängu proovida. Eesti tervishoiu muuseumis on võimalus Braille’ kirja lugeda. Eesti spordi- ja olümpiamuuseumis julgustatakse lapsi eri spordialade võistlusvorme selga proovima. Lastekirjanduse keskuse pööningul on metsamaja, kus on eri puude oksad, mida nuusutada ja uurida. Meeli kõnetatakse ka ettekujutamise kaudu. Eesti tervishoiu muuseumi mängujuhisel on pilt pannkookidest ning lapsed peavad ette kujutama, kuidas need maitsevad. Nägemise kaudu võib aimata maitset ja lõhna.

Mäng ja avastamine jätkub väljaspool muuseumi

Mängujuhiste ülesanded suunavad mängima ja avastama ka väljaspool muuseumi. Pärnu muuseum annab peredele matkasoovitusi, Tartu tähetorn julgustab maavärinate ja tähistaeva rakendusi kasutama. Eesti lastekirjanduse keskus annab raamatusoovitusi ja pakub lastele võimalust teistelegi häid raamatuid soovitada. Mitu mängujuhist suunab lapsi oma vanematega mitmesugustel teemadel vestlema. Pärnu keskraamatukogu soovitab lastel uurida, millised olid nende vanemate lapsepõlve lemmikraamatud. Kalamaja lastemuuseum Miiamilla pakub äratundmisrõõmu lapsevanematele ning julgustab lapsi uurima, millised olid nende emade-isade mänguasjad. Muuseumid pakuvad niisiis peredele uusi vestlusteemasid, mis väljuvad argipäevaste juttude ringist.

Kokkuvõtteks
Festival „Avatud mänguväljad” ning muuseumiharidus laiemalt aitavad lastes arendada baaspädevusi ja omadusi, millest on kasu nii koolis kui ka hilisemas tööelus. Laiem ja kaugem eesmärk on toetada nutika, uudishimuliku ning loova inimese kujunemist.


Vaata veel

www.avatudfestival.ee

@avatudmanguvaljad

#avatudmänguväljad

Hooandja video

Veebibännerid


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!