OPL MANG

Läti hariduse tõehetked

27. okt. 2017 Hannes Korjus - Kommenteeri artiklit

Projekti „Pädevuspõhine haridussisu” juurutamise juht Zane Oliņa selgitab Riia koolidirektoritele uut haridussisu reformi. Foto: Reinis Hofmanis

 

Läti keele õpetamisega ja õpetajate koolitamisega seotud mured on ühtäkki justkui paisu tagant valla pääsenud.

Õppekavade reform, õpilaste arvu vähenemisega kaasnev koolivõrgu koomaletõmbamine ning õpetajate koondamine, õpetajate töötasu, läti keele olukord koolides ja ühiskonnas tervikuna, pädevusõppega seotud haridusreform – need on kuumad teemad, mis Läti haridusüldsusele muret teevad. On emotsionaalseid väljaütlemisi, on toimunud konverentse, üldsuse ette on toodud mitmeid visioone.

Pädevusõppe juurutamist on ajendanud ka väidetav tööjõupuudus, mis pidavat juba üsna pea õige hulluks minema.

Läti majandusministeeriumi prognooside kohaselt on nelja aasta pärast – 2021. aastal – Lätis ca 10 000 üleliigset humanitaar- ning sotsiaalteadusi õppinut, aga puudu jääb ca 16 000 kõrgharidusega matemaatika- ja inseneriteaduste spetsialisti, samuti 30 000 kutseharidusega spetsialisti. Sestap tuleb haridussüsteemis ja ettevõtluskeskkonnas läbi viia põhjalikud ümberkorraldused.

Läti haridussüsteem „toodab” praegu kuhjaga odavat tööjõudu, kelle järele pole tulevikus enam nõudlust. „Keskhariduse tase on dramaatiliselt langenud. Veel traagilisem olukord on meie kõrgkoolidega. Majandus nõuab hoopis teistsuguseid spetsialiste, ent Läti haridussüsteem, kui üksikud erandid välja arvata, keeldub muutumast” (A. Ašeradens, Läti Vabariigi majandusminister).

Kummatigi väidab Läti SEB Banka juhatuse liige Arnis Škapars, tuginedes SEB Banka läbiviidud uuringu tulemustele, et noored on tööturul vägagi konkurentsivõimelised.

Mures läti keele õpetamise pärast koolides

Kunagi Tartu ülikooliski õppinud, nüüdne Läti Vabariigi Seimi saadik, ühtaegu folklorist, filoloog, Läti teaduste akadeemia liige professor Janīna Kursīte on väga mures läti keele õpetamise pärast koolides: „Mõistmatud ametnikud tahavad läti keele ja kirjanduse tunnid asendada draamanimelise õppeainega. Keegi irvhammas kommenteeris: miks just draama, aga mitte komöödia? Ent ehk on nimi isegi õige, sest kui nii läheb, on see vägev draama. Juba nüüd on filoloogideks pürgivad keskkoolilõpetanud kesise kirjutamisoskusega, kirjakeelele ei pöörata vajalikku tähelepanu, kõnekeelt puudutavad teadmised on kasinad. Haridus- ja teadusministeeriumis on töötatud välja tegevuskava, millega tahetakse juba järgmisel aastal pihta hakata. Räägitakse, et on koolid, kus juba sel aastal uut õppekava testitakse. Konkreetsetest koolidest pole küll kuulda, rääkimata tulemustest. Minu arust on see vastutustundetus, mille taga peitub pelgalt euroraha ärakasutamine. Pädevusõpe on Lääne-Euroopa mitmes riigis pälvinud kriitikat, ent meie tormame nagu sõgedad seda järele tegema. See on ohtlik eksperiment.”

Sarnaselt reageeris ajalehes Haridus ja Kultuur õppekavade reformimisele („Pädevusõpe ja kuueaastaste kooliminek”) kodanikuühenduse Lapsevanemad Hariduse Eest esindaja Silvija Titova-Meija, alustades oma arvamusartiklit järgmiselt: „Kuulates haridus- ja teadusministeeriumi selgitusi reformi ja selle kasude kohta, jääb mulje, et reformi ainuke eesmärk on pääseda euroraha juurde.”

Kas mure läti keele pärast tuleneb teadmatusest?

Uue haridussisu („Kool 2030”) läti keele õppesisu ekspert Sanita Lazdiņa väitis mõni aeg pärast Iveta Ratinīka kirjutist (vt „Kool pole lõbustusasutus”, ÕpL 06.10) et mure läti keele pärast on tingitud teadmatusest. Lazdiņa arvates ei paista kuskilt, et läti keelt tahetakse õpetada lihtsustatult, nõnda kui võõrkeelt. Kavatsetakse pelgalt rõhuasetusi muuta.

Õpilased loevad tekste kirjavahemärkidega ja ilma, saamaks aru, kuidas need aitavad mõtet struktureerida.” Lazdiņa lisab: „Õpetajad ise kaebavad, et õpilased ei tunne emakeele vastu huvi, et nende teadmised on aina kehvemad. Sestap tulebki midagi ette võtta. 5. klassis on näiteks teemad „Keeleimede maailm” ja „Sõnad minu peres”. Õppekava sisaldab ka rollimänge, ent need ei koosne pelgalt mängutamisest, nagu mõned õpetajad kardavad. Oktoobris alustatakse õppekava testimist pilootkoolides, teised hakkavad selle järgi õpetama aasta lõpus.”

 


KOMMENTAARID

 

Vija Cerusa, Bauska riigigümnaasiumi läti keele ja kirjanduse õpetaja:

Järgmisel aastal peab lähtuma juba uuest haridussisust, ent õppematerjalid ja vahendid on alles loomisel. Kas need jõuavad õigeks ajaks koolidesse?

Paistab, et õpetajail endil tuleb uute meetodite väljatöötamiseks palju vaeva näha. See tekitab hulganisti probleeme. Õppestandard ja näidisprogrammid on samuti kiirustades koostatud. Reformikava ei tugine Lätis endas läbi viidud teaduslikult põhjendatud uuringutele. On tutvutud Inglismaa, Soome, isegi Austria kogemusega. Kas need on meie haridussüsteemile alati sobilikud?

Läti keele omandamisel panustatakse peaasjalikult suhtlemisele, tööle tekstidega. Emakeelt tahetakse õpetada justkui võõrkeelt. Haridussisust ei lähtu, mil viisil tuleb omandada õiget kirjakeele­oskust.”

 

Liene Sabule, Jelgava riigigümnaasiumi bioloogiaõpetaja:

Olen osalenud uue haridussisu väljatöötamisel, sestap tean, et see on hoolikalt läbi kaalutud, iga osa väljatöötamisel osales palju inimesi. Võrreldes eelmise haridussisuga on omandatavate teadmiste mahtu vähendatud. Teemasid on vähem, ent neid õpitakse süviti, ka praktiliste ülesannete jaoks jääb rohkem aega.”

Hinnang sõltub mõistagi hindajast. Esialgu kahtlejad kahtlevad, positiivset vastukaja tuleb reformijate endi hulgast.

Läti keele positsiooni peaks tugevdama haridus- ja teadusministri Kārlis Šadurskise 6. oktoobril esitletud plaan, mille kohaselt kavatsetakse 2020/2021. õppeaastast Läti keskkoolides õpetada kõiki üldaineid vaid läti keeles, ainult vähemusrahvuste koolides jääb võimalus õppida emakeelt, kirjandust ning kultuuri- ja ajalooaineid emakeeles.”

 


Rohkem entertainment’i!

 

Läti keelt õppida tahtvate tudengite arv üha väheneb, filoloogide maine on ühiskonnas madal.

Läti välisinvestorite nõukogu (FICIL) tuli välja ettepanekuga, mis näeb ette ingliskeelset asjaajamist riigiasutustes ja ettevõtluses (riigitulude ameti elektroonilise deklareerimise süsteemi kasutamine inglise keeles, ingliskeelne asjaajamine järgmistes asutustes: riigitulude amet, konkurentsinõukogu, riiklik tööinspektsioon, riiklik andmeinspektsioon, tarbijakaitsekeskus, samuti inglise keele laiem kasutamine suuremahulistel riigihangetel). Endine haridus- ja teadusminister, praegune Läti ülikooli teadusprorektor professor Ina Druviete kommenteeris FICIL-i ettepanekuid karmilt: „See on pretsedenditu, et välisinvestorid sekkuvad suveräänse riigi keelepoliitikasse, see on lubamatu. Lätis võib keelemonopol kuuluda üksnes läti keelele.”

Läti keele õpetamisega ja õpetajate koolitamisega seotud mured on ühtäkki justkui paisu tagant valla pääsenud. Läti ülikooli humanitaarteaduste teaduskonna juhtkond koostas peaministrile, haridus- ja teadusministrile ning Läti Vabariigi Seimi asjaomasele komisjonile määratud ühise märgukirja, milles tõstatatud probleeme lahati seimis. Märgukirjas on toodud esile, et läti keelt õppida tahtvate tudengite arv üha väheneb, varsti polegi enam, kes õpetaks, sest „isegi kojamehed teenivad õppejõududest rohkem”. Allpool igasugust kriitikat on läti keele ja kirjandusega seotud teadusuuringutele eraldatav raha.

Läti haridus- ja teadustöötajate ametiühingu esinaise Inga Vanaga arvates ohustab rahvusteaduste jätkuv alarahastus juba rahvuslikku julgeolekut. Endine peaminister, praegune Läti Vabariigi Seimi liige Laimdota Straujuma (erakond Ühtsus) soovitas vähendada läti keelt õppivate tudengite arvu. Leedu eeskujul soovitati läti filoloogiale omistada eristaatus, läti keele õpetamine ainult ühte kõrgkooli koondada.

Läti kirjanike liidu juhatuse esimehe Arno Jundze arvates leevendaks läti keele kui rahvusteaduse muresid avalikkust innustav atraktiivne programm, mille abil filoloogid avalikkuse lugupidamise tagasi võidaksid. Jundze toob näiteks atraktiivse kvantfüüsiku Vjatšeslav Kaštšejevi: naisteajakirjades kirjutatakse temast ja ta tegemistest – järelikult tegija, järelikult maksab kvantfüüsikaga tegemist teha! Filoloogidel polevat midagi sarnast ette näidata. Järelikult ise süüdi – ajaga tuleb ühte sammu astuda, mitte kabinettides istuda.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!