Õpilasuurimus Vikipeedia põhjal või Vikipeedias?

2. okt. 2017 Märt Põder Wikimedia kommunikatsioonijuht - 2 kommentaari

Wikimedia juhatuse esimees Sven-Erik Soosaar, Vikipeedia sõber 2017 Mart Noorma ja Wikimedia tegevjuht Marta Peebo.
FOTO: Märt Põder

Miks ei võiks õpilased õppeprotsessi osana näiteks Vikipeedia artikleid koostada?

Vikipeedia on üks tavapärasemaid allikaid, mille poole infoühiskonnas faktide esmaseks kindlakstegemiseks pöördutakse. Kuna vabatahtlike koostatavas veebientsüklopeedias on põhjalikke artikleid paljudel teemadel, siis kasutatakse seda sageli referaatide ja uurimustööde allikana, pahatihti viitamata.

Niisuguse universaalse ja lihtsalt kopeeritava materjali väärkasutus on tekitanud õpetajates teatud trotsi ka Vikipeedia kui nähtuse enese vastu. Järjest enam õpetajaid on aga avastamas, et vaba võrguentsüklopeedia koolist väljatõrjumise asemel on mõistlik suunata õpilased ise Vikipeedia artikleid koostama.

Uurimistöö peab maailma raputama

Gümnasisti kogu senine haridustee on püsinud eeldusel, et õppeained väljendavad igaüks oma teadusvaldkonna viimast tõde. Kui teaduslik teadmine on ajaloos arenenud, siis on see toimunud tõe jaluleseadmise nimel ning sisulise debati käigus. Seetõttu on gümnasisti jaoks arusaamatu, kui teadus taandatakse lihtsalt uurimistöö nõuete järgimiseks ning kaotatakse selle maailma muutev roll.

Gümnaasiumi õpilasuurimuse juhendaja seisab sageli valiku ees, kas teeselda koos õpilasega, et tegu on tõepoolest teaduslikkusele pretendeeriva ja maailma raputava uurimusega, või tunnistada, et õpilasuurimuste juhendites kasutatud fraasid, nagu „uued avastused”, „originaalne panus”, „kriitiline analüüs, „objektiivne ennustusvõime” jmt on ülepakutud ning et tegu on siiski ainult teadustöö vormi matkimisega ilma tegeliku sisuta.

Teadusliku pöörde lipukirjalt scientia potentia est selle jõu ära võtmine läheb lisaks õpilaste ootuste petmisele vastuollu ka intensiivse avaliku debatiga teaduslikkuse üle, kus teaduse eestkõneleja rollile pretendeerivad kodanikuühendused skeptikutest ja faktikontrollijatest kuni esoteerikute ja vandenõuteoreetikuteni, akadeemiast ja poliitringkondadest rääkimata. Üks võimalus uurimustööle maailma muutvat rolli anda aga ongi siduda see ühiskondlike debattidega teaduse rakenduste üle.

Tõenduspõhisus õppetükina

Gümnaasiumis teeb seda edukalt väitlus, kus teaduslikel uurimustel on oluline roll poliitikakujunduse valikute kasuks argumenteerimisel. Kuigi uurimistöö osa väitluses keskendub strateegia ettevalmistamisele ega ole eesmärk iseeneses, on teaduse selline kasutus gümnasistile arusaadav ning kooskõlas teaduse avaliku kuvandiga. Ka on väitlusselts avalikkuses tegev tõenduspõhisuse projektidega, olgu see siis poliitdebattide analüüs, avalikud väitlused aktuaalsetel teemadel või hiljuti alustanud faktikontroll.

Entsüklopeediaartikli koostamine Vikipeedias on samuti teaduse ühiskondlik rakendamine, kuid erinevalt väitlusest toimub see õppetükkide harjumuspärases kirjalikus vormis ja on rangete nõudmistega artikli ülesehitusele, selle osade tasakaalustatusele ning allikate viidatusele äravahetamiseni sarnane õpilasuurimusega. Erinevalt enamasti sahtlipõhjas lõpetavatest õpilasuurimusest saavad Vikipeedia artiklid täisväärtuslikuks osaks kõigile ligipääsetavast avalikust teadmistevaramust ning aitavad kaasa eesti Vikipeedia jõudmisele miljoni artiklini projektis „Miljon+”.

Õpilase jaoks tähendab Vikipeedia artikli koostamine sageli ootamatut põrkumist tegelikkusega, sest erinevalt tavapärastest koolitöödest on tegu avaldamisele mineva tekstiga. Ka on üheselt mõistetav, et seda teksti hakatakse edaspidi kasutama faktide esmaseks kindlakstegemiseks – Vikipeedia artiklid on veebiotsingu tulemuste nimekirjas tavaliselt esimeste vastete seas. See tähendab nii vastutust kui ka sellega paratamatult kaasnevat lavahirmu.

Vikipeedia ühisloome mudel

Loomulikult teevad õpilased vigu ja sugugi mitte kogu materjal ei jää Vikipeediasse algsel kujul püsima. Parimal juhul esitavad toimetajad parandusettepanekud ning lisavad märked puuduvate viidete või tasakaalustamatuse kohta, halvimal juhul märgivad artikli kustutamiseks. Nii vajab Vikipeedia õppetööks kasutamisel juhendamist, sest korraliku entsüklopeediaartikli kirjutamine on keeruline ning toimetajate negatiivne tagasiside võib olla heidutav.

Siin on abi Vikipeedia e-kursusest, mille eelmisel aastal välja töötasime. Kursus on mõeldud gümnasistidele, kes soovivad osaleda mõnel käimasolevatest artiklikonkurssidest või koostada Vikipeedia artikli emakeeleolümpiaadi eelvooru uurimistööna, aga ka kõigile neile, kes tunnevad, et vajavad täiendavat motivatsiooni või juhendamist gümnaasiumi õpilasuurimuse või praktilise töö jaoks. Omalt poolt julgustame koole üha enam kasutama võimalust tuua õpilasuurimused sahtlist välja ning anda neile maailma mõjutav roll Vikipeedias.

Kuigi entsüklopeediaartikkel on iseloomulik näide lihtsamast allikakriitilisest teadustekstist ning selle koostamine on gümnasistile jõukohane praktiline ülesanne, lisandub Vikipeedia puhul siia interneti ühisloome dimensioon. Head sünnivad Vikipeedia autorite koostöös, on tasakaalustatud ega vaja muudatusi muul põhjusel kui uue teabe ilmnemisel. Erinevalt suulise väitluse võitluslikkusest, mis teeb selle paljude jaoks isiklikult sobimatuks, pakub Vikipeedia tõenduspõhisuse kirele rakendust kirjalikus ühisloomes ja Vikipeedia artiklite plagieerimise asemel saavad õpilased jõudu katsuda hoopis nende koostamisel.

Vikipeedia e-kursus on tasuta, osalejate piirarv on 50 ning registreerimine on TÜ teaduskooli lehel avatud 8. oktoobrini. Kursus algab 11. oktoobril ning lõpeb 6. detsembril. Täpsem info kursuse lehelt Vikipeedias.

31. oktoobrini toimub artiklikonkurss KAE maailma.

1. detsembrini toimub majandusteemaline digihariduse konkurss.


2 kommentaari teemale “Õpilasuurimus Vikipeedia põhjal või Vikipeedias?”

  1. […] eelvooru ülesannetest. Gümnaasiumis sobib vikiartikli vorm hästi gümnaasiumis kohustusliku uurimistöö või praktilise töö jaoks ning e-kursuse materjalide avaldamine loob potentsiaali koostööks neid töid juhendavate […]

  2. […] eelvooru ülesannetest. Gümnaasiumis sobib vikiartikli vorm hästi gümnaasiumis kohustusliku uurimistöö või praktilise töö jaoks ning e-kursuse materjalide avaldamine loob potentsiaali koostööks neid töid juhendavate […]

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!