OPL MANG

Õppesuunad määravad paljuski kooli näo

13. okt. 2017 Tiina Vapper toimetaja - Kommenteeri artiklit

Kuressaare gümnaasium alustab veel sel õppeaastal merenduse õppesuunaga. Foto: Kuressaare gümnaasium

 

Kooliaasta alguses avas Tallinna reaalkool koostöös Ida-Tallinna keskhaiglaga gümnaasiumiastmes uue reaal-meditsiini õppesuuna. Merenduse õpetamisega kavatseb veel sel aastal alustada Kuressaare gümnaasium. Samas on koole, kus õpilaste vähenemise tõttu on mõnest õppesuunast hoopis loobutud. Milliseid valikainete kursusi koolid pakuvad ning kui lihtne või keeruline see on?

 

Martin Saar ja Ene Saar. Foto: Tiina Vapper

Tallinna reaalkooli direktor Ene Saar ja õppealajuhataja Martin Saar, kuidas meditsiinisuuna mõte tekkis ning kooli ja Ida-Tallinna keskhaigla koostöö alguse sai?

Ene Saar: Minu jaoks hakkas mõte idanema Taanis meie sõpruskoolil Viborg Katedralskolel külas käies. Olime seal tunnistajaks kooli ja haigla suurepärasele koostööle. Arvestades seda, et meditsiinivaldkonna erialasid läheb olenevalt aastast meie lõpetanutest edasi õppima 15–20%, oli see asjade loomulik käik.

Martin Saar: Meditsiini õppesuuna idee tekkis minu mäletamist mööda ühes eelmise aasta õppekogus, kus arutasime Tallinna reaalkooli tulevikku seoses kooli juurde rajatava reaal- ja loodushariduse kompetentsikeskusega. Jõudsime seal koos bioloogiaõpetajaga tõdemuseni, et osa õpilastest tulebki meie kooli teadmisega, et siit saab väga hea ettevalmistuse meditsiiniõpingute alustamiseks. Käisime tookord oma mõtte välja küll poolenisti huumoriga, aga kuna see leidis äärmiselt positiivset kõlapinda ka teiste õpetajate hulgas, hakkas asi edasi veerema ja keset eelmist õppeaastat formuleeruski õppesuunana. Koolipoolne tuumik oli bioloogide-keemikute meeskond, kuid oma mõtetega on juures olnud ka füüsika-, matemaatika-, kehalise kasvatuse, võõrkeelte ja klassiõpetajad.

Ida-Tallinna keskhaiglani jõudsime seetõttu, et meie kooli meditsiinist huvitatud gümnasistid on juba aastaid oma uurimistöid teinud haigla teadusosakonna juhendamisel, kellega meil on hea koostöö. Kui pöördusime koostööettepanekuga nende poole, selgus, et meie ettepanekut on ammu oodatud.

Ene Saar: Haigla valmisolek ja sealsete spetsialistide suur panus koostöösse teeb rõõmu. Seda enam, et Tallinnas ei õpetata meditsiinisuunda praegu üheski koolis.

 

Tartu Tamme gümnaasium avas koostöös Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja Tartu tervishoiu kõrgkooliga meditsiini õppesuuna 2008/2009. õppeaastal. Mis on teie kooli puhul erinev?

Martin Saar: Mulle tundub, et meie kooli puhul on tervishoiuasutusel olnud suuna kokkupanemisel kandvam roll. Vähemalt pooled loengutest, praktikumidest, seminaridest, rühmatöödest toimuvad haiglas ning neid viivad läbi tervishoiuasutuse spetsialistid. Mõistagi on ka meie õpetajatel loengupidamisel oma osa. Ettenähtud neljast kursusest on sel õppeaastal kavas poolteist. Aasta lõpuni tutvuvad õpilased tervishoiukorraldusega Eestis ning saavad ülevaate haigla reeglitest ja igapäevatööst. Kevadpoolaastal läbitakse täismahus inimese anatoomia ja füsioloogia kursus, mis koosneb kahest omavahel seotud ja vahelduvast töövormist: meie bioloogiaõpetaja Tiina Talvi loengule järgneb praktikum samal teemal haiglas. Järgmistel õppeaastatel on tulemas kliinilise meditsiini kursus, kursus reaal- ja loodusteaduste rakendamisest meditsiinis jne.

Ene Saar: Lisaks on õppekavas elu keemia valikkursus, mille õppematerjalid töötasid meie kooli bioloogia- ja keemiaõpetajad välja koostöös Tartu ülikooliga programmi TeaMe raames. Õppekava on praegu veel ülesehitamise faasis, õppesisu täieneb pidevalt.

Martin Saar: Ütlesime ka õpilastele, et neil on hea võimalus olla suuna arendamise juures ja seda ise kujundada, samas ei suuda me kohe garanteerida lihvitud lahendust.

 

Mitu õpilast meditsiini õppesuunas õpib?

Ene Saar: Võtsime sügisel Tallinna reaalkooli 10. klassi vastu 114 noort, kolm klassikomplekti, kes jagunevad reaal-programmeerimise, reaal-tehnoloogia, reaal-majanduse ja reaal-meditsiini õppesuundade vahel. Reaal-meditsiinisuuna valis 33 õpilast.

Martin Saar: Mitu viimast aastat on esimesena täitunud reaal-programmeerimise õppesuund, kus on 38 inimest, just nii palju õpilasi on ka klassis. Ülejäänud on valinud majandus- või tehnoloogiasuuna.

 

Tallinna reaalkoolis on mõningane poiste ülekaal, kas ka meditsiinisuunas?

Martin Saar: Vastupidi, seal on akadeemiliselt säravate daamide ülekaal. Programmeerimist õpib seevastu kolm neljandikku noormehi ja neljandik neide. Tegeleme teadlikult sellega, et õpilane valiks oma huvidest, mitte stereotüüpidest lähtudes.

Ene Saar: Õpilaste soovidega tuleb arvestada, sest sellega kaasneb õpimotivatsioon. Me ei arva, et kõik meditsiinisuuna valinud noored lähevadki seda ala õppima. Arusaamine sellest, et eriala ei sobi, on samuti väga oluline.

Aastaid tagasi hakati nõudma gümnaasiumidelt kolme suunda, nüüd pakuvad paljud koolid õpilastele isegi rohkem valikuvariante.

Martin Saar: Tookord kehtestatud suunad olid liiga jäigad ja läbimõtlemata ega arvestanud olukorraga Tallinnas ja ilmselt ka Tartus. Kui saja meetri kaugusel meist asub humanitaarsüvaõppega kool, ei ole mõistlik nõuda, et nemad hakkaksid üles ehitama reaalsuunda ja meie humanitaarsuunda. Maakonnakeskustes asuvate riigigümnaasiumidega on teine asi, seal on ainumõeldav erineva sihiseadega haridust pakkuda. Kui piirkonnas on ainult üks gümnaasium, on vaja eri õppesuundi. Samas on praegu raskes olukorras munitsipaalomandis olevad gümnaasiumid. Riigigümnaasiumidel on ebaõiglane konkurentsieelis. Ohukoht on, kui ühel hetkel hakkab Eesti Vabariigi gümnasisti hariduse kvaliteeti määrama asjaolu, kas tema kool on munitsipaal- või riigiomandis. See oleks hariduslik diskrimineerimine. Sellisel juhul loome kahetasandilise gümnaasiumihariduse, mida nii väikeses riigis teha ei tohi.

 

Kuidas teistes riikides gümnaasiumi­õpe korraldatud on?

Ene Saar: See on riigiti erinev. Ma ei arva, et kellegi ükskõik kui head kogemust saab üks ühele üle võtta.

Martin Saar: Saan kõnelda oma kogemuse põhjal, mis puudutab Suurbritannias õpetajana töötamist. Eestis oleme praegu seda meelt, et kõigile gümnasistidele on vaja õpetada 14–15 õppeainet ehk kõike, alates muusika- ja kunstiajaloost, lõpetades füüsika, keemia, bioloogia, geograafiaga. Suurbritannias on kahel viimasel kooliaastal kasutusel A-level ja IB-õppekavad, millest esimese puhul valib õpilane kolm-neli, teise puhul kuus õppeainet. Koolis, kus mina töötasin, komplekteeriski õpilane endale ise omanäolise õppekava. Näiteks oli tal võimalik valida, kas õppida keemiat standard- või kõrgemal tasemel. Meie leiame, et õpilase valitud ained ei pruugi omavahel haakuda ega tervikut moodustada, ning oleme läinud õppesuundade teed. Arvan, et meie rikkalik õppekava annab tõepoolest laiad ja universaalsed teadmised, aga ühtlasi tähendab see suurel määral ebaefektiivselt kulutatud aega. See, et sügavalt humanitaarsete kalduvustega õpilane peab osalema ka kõigis reaalainete tundides, ning vastupidi, loodus-reaalainetes tugev õpilane õppima teistega võrdses mahus kunstiajalugu, kirjandust, perekonna- ja ühiskonnaõpetust, ei tundu mulle mõistlik. Loodan, et õppekavade arendamisel ei minda rohkem õppeainete sisu kärpimise teed – peaasi et arvuliselt kõik säiliks –, vaid tehakse julgemaid samme.

 

Kuidas teile tundub, kas õpilased suudavad põhikooli lõpus oma edasise haridustee üle otsustada?

Ene Saar: Kõigis riikides suudab selle valiku teha umbes kolmandik 15–16-aastastest. Mida aeg edasi, seda kiiremini tööturg muutub ja seda raskem otsustada on.

Martin Saar: Arvan samuti, et põhikoolilõpetaja ei ole veel küps otsustama, kas veeta elu reaalteaduste, kaunite kunstide või sotsiaalteaduste vallas, mistõttu õpilasi pärast 9. klassi lõppu lahterdada ei ole hea mõte. Õpilane, kes eelistab keskenduda humanitaarainetele, ei tohiks siiski täielikult loobuda reaal- ja loodusteaduste õppimisest, vaid lisaks matemaatikale, mis on oluline tugisammas, peaks valima loodusainetest kasvõi ühe. Samas oleks tal võimalus praegusest enam süveneda sellesse, mis teda huvitab.

Ene Saar: Mitmekesised teadmised aitavad hoida maailmavaadet tasakaalus, ka humanitaarhuvidega noor peab teadma, kuidas inimene ja loodus funktsioneerivad. Jäika vahetegemist ma ei poolda.

 


KÜSIMUS JA VASTUS

Milliseid õppesuundi oma koolis pakute?

 

Anneli Kumar

Anneli Kumar, Lähte ühisgümnaasiumi õppejuht:

Lähte ühisgümnaasiumis on 130 gümnasisti, kes saavad valida meedia-, tehnoloogia- ja spordisuuna vahel, viimane on kõige värskem. Õppesuuna avamine sõltub paljuski inimestest, kes kohapeal on ja seda tööd veavad. Spordisuuna mõte tuligi sellest, et Lähtel on suurepärased sportimistingimused, kaasaegne spordihall, head matka- ja suusarajad ning treenerid. Spordisuuna noortel ongi oma valdkonna ainetele lisaks suur osa treeningutel.

Meediaõpilastel on kolme aasta jooksul üksteist kursust, õpitakse eri meedialiike ja saadakse selles valdkonnas üsna korralik teoreetiline ja praktiline ettevalmistus. Kooli juures tegutseb ReTV ehk regionaaltelevisioon, mille tegijad viivad meediasuuna õpilastele läbi praktilist videokursust.

Tehnoloogia suuna alus on reaalained, juurde õpitakse tehnikaajalugu, energiakasutust, tehnoloogiat, modelleerimist ja muud valdkonnaga seotut. Õpilased saavad autojuhiload ja käivad tutvumas tehnoloogia­ettevõtetega.

On noori, kes ongi tulnud meie kooli kindla teadmisega üks või teine suund valida. Kooli suur pluss on, et meil on taskukohase hinnaga õpilaskodu, mille 70 kohast umbes 60 on täidetud. Kõige rohkem õpilasi tuleb meile Lõuna-Eesti väikestest koolidest, lisaks Tartust ja oma vallast.

Tänu Tartu vallale, kes haridust väga toetab, on meil kaasaegne sisustus, IT-lahendused ja korralik arvutipark. Kooli kõrval on spordi- ja muusikakool, nii et lastel on palju võimalusi.

Maagümnaasiumide ellujäämine ja toimetulek sõltub esmajoones õpilaste arvust. Asume Tartu linna lähedal ja sealsete gümnaasiumidega, kus on palju võimalusi ja õppesuundi, on keeruline konkureerida.

 

Katrin Martinfeld

Katrin Martinfeld, Antsla gümnaasiumi direktor:

Antsla gümnaasiumis on aastaid olnud kolm õppesuunda, aga kuna viimasel ajal on õpilaste arv kõvasti langenud – gümnaasiumiosas õpib sel aastal 45 õpilast –, tegime sellest sügisest õppekava ümber. Loobusime kahest suunast ja keskendusime ainult ettevõtlusõppele, sest parem teha üht asja põhjalikult kui mitut poolikult.

Õpilastel, kes sügisel 10. klassis alustasid, on tunniplaanis viie kursuse ulatuses majandusaineid, mida käivad lugemas spetsialistid väljastpoolt. Õpilased tegelevad ettevõtlusega ja loovad oma õpilasfirma.

Olen seda meelt, et kooli omanäolisus on väga tähtis. Meie kooli tugevus ja n-ö kaubamärk on ettevõtlikkus, mis on ka üks meie kooli põhiväärtustest.

Osaleme aktiivselt haridusprogrammi „Ettevõtlik kool” tegemistes. Tänavusel edulugude võistlusel pääsesime küll üleriigilisse finaali, kuid esimese kolme hulka mitte, varasematel aastatel oleme olnud oma üritustega ka esikolmikus. Suur asi on, et saavutasime „Ettevõtliku kooli” baastaseme.

Õpilasfirmad on olnud meie koolis juba aastaid. Kooli üheks sümboliks ongi saanud meie endise õpilasfirma loodud kikilipsud, mis on olemas kogu kooliperel.

Kord aastas osaleme õpilasfirmade laadal, suurim väljund õpilastele on aga nende endi korraldatud kogukonna jõululaat.

Meie koolis on turvaline ja hea õppida, igal aastal on olnud medaliga lõpetajaid. Koolis on ka kaugemalt tulnud lapsi, kellele sobib väike kool, kus neile jagub rohkem tähelepanu. Vallajuhid on pidanud oluliseks gümnaasiumit hoida ning selle Antsla ja Urvaste valla ühinemislepingusse sisse kirjutanud.

 

Maidu Varik

Maidu Varik, Kuressaare gümnaasiumi õppealajuhataja:

Kuressaare gümnaasiumi gümnaasiumiosas on igas lennus kolm paralleeli. Õpilane valib valikkursused, sõltumata klassist, ning tunnid toimuvad kõigile ühel ajal perioodõppe vormis kaks või kolm korda nädalas paaristundidena.

Õppesuundi planeerides seadsime eesmärgiks, et neil oleks praktiline väljund. Humanitaarsuuna ainete hulka kuuluvad väitlusõpetus, teatriõpetus, mida viime läbi koostöös Kuressaare linnateatriga, samuti meediaõpetus, milles õpilased kohalikus Kadi raadios raadiosaateid teevad.

Traditsiooniline valikaine on riigikaitse, kus õpilased läbivad noore kaitseväelase ettevalmistusprogrammi ning õpe on korraldatud koostöös kaitseliidu Saaremaa malevaga. Kursuste jooksul käiakse kahes õppelaagris, ekskursioonidel sõjaväeosas ja sõjaväelistes õppeasutustes.

Mitte nii tavapärane, kuid samuti rakendusliku kallakuga suund on kodundus, mille valivad peamiselt tüdrukud ning kus õpitakse õmblemist ja kokandust. Suuna üks väljund on moekonkurss „KG look”, samuti üleriigilised moevõistlused.

Majanduse õppesuuna ühe poole moodustavad ettevõtlusõpe ja organisatsioonikäitumine, teise inglise ärikeel. Suuna väljundiks on äriplaanide koostamine ja edaspidi ka õpilasfirmade asutamine.

Eraldi valikkursuste komplektina on õppekavas projektiõpe, mille käigus õpilased korraldavad kaasõpilastele teaduse populariseerimisega seotud projekte ja õpivad projektitaotlusi kirjutama. Selle kaudu otsitakse ühtlasi võimalusi, et noored ise saaksid rahvusvahelistes projektides osaleda.

Lõpusirgel on merenduse õppesuuna väljatöötamine, millega tahame veel sel õppeaastal alustada. Huvilised on end juba kirja pannud.

Merenduse õppesuuna mõte tekkis eelmisel aastal, kui 2. klass tegi algust purjetamisõppega ning eestvedajad soovisid ka gümnasistidele midagi pakkuda. Üldine arvamus on, et Saaremaa koolis võiks selline suund olla, kaasatud on kohalik politsei- ja piirivalveamet ning Kuressaares tegutsev Eesti mereakadeemia. Suund sisaldab nii laevajuhtimise, merepääste kui ka mereteaduse teemasid.

Põhiküsimus ongi, mida peaks kohustuslikule õppekavale lisaks koolis õpetama. Paljuski määravad just valik- ja süvakursused kooli näo.

 

Raigo Prants

Raigo Prants, Järva-Jaani gümnaasiumi direktor:

Praeguse seisuga on Järva-Jaani gümnaasiumis 40 gümnasisti, koos mittestatsionaarses õppes õppijatega. Valikkursuste nimekirjas on autoõpetus ehk B-kategooria juhtimisõiguse omandamine, siseturvalisus, turism, majandus, riigikaitse, koorilaul. Lisaks on võimalik valikkursusena läbida Tartu ülikooli MOOC-veebikursusi ning osaleda õpikodades. Kohustuslikust 96 kursusest 88 läbivad õpilased riikliku õppekava alusel. Tahame, et need kaheksa valikkursust oleksid nende jaoks see kirss tordil.

Populaarne on siseturvalisuse suund, kus tutvutakse politsei ja vanglateenistuse tööga ning vabatahtliku päästeteenistuse tegevusega kogukonnas. Õpilaste suur huvi ongi tingitud sellest, et kursused on praktilised ja nad saavad kõike oma silmaga näha ja läbi teha.

Suunal on selline taust, et Järva-Jaani on Järvamaal tuntud oma vabatahtlike päästjate poolest ja noored mehed käivad hea meelega abipolitseinikena ametis. Tahtsime, et kogukonnas valitsev missioonitunne jõuaks ka koolinoorteni.

Enesekaitset ja politsei töövahendeid-võtteid tutvustavad ning päästekursusi viivad läbi oma ala spetsialistid Pärnust, Paidest, Järvamaalt. Hea partner on olnud Tartu vangla. Nad on koolis kohal käinud ja meid Tartus vastu võtnud ning viinud läbi enesekaitse- ja läbiotsimiskursusi. Koostööpartnerid on meil ka Rootsis – igal aastal saadame õpilased sinna mõnd kursust läbima ning võtame omakorda rootslasi Eestis vastu.

Turisminduse valikkursust õpetame koostöös TÜ Pärnu kolledži turismi ja hotellimajanduse eriala õppejõududega. Kord kuus käivad õpilased Pärnus ja saavad seal akadeemilise õppetöö kogemuse. Õpitakse turismimajandust, giidi- ja klienditeeninduse aluseid, palju on praktikat, lõputööks ongi õpilaste korraldatud ekskursioon Järva-Jaani vallas.

Teen toetuse eest kummarduse kohalikule omavalitsusele, samuti koostööpartneritele, kes on õla alla pannud suuresti heast tahtest.

 

Aule Kink

Aule Kink, Häädemeeste keskkooli direktor:

Häädemeeste keskkooli gümnaasiumiosas õpib sel aastal 28 õpilast. Omavalitsus on pidanud vajalikuks keskkooli hoida, sest Häädemeeste vald on hajaasustusega ja valla kaugeimast punktist on Pärnu linna 65 km, mis tähendab pooltteist tundi bussisõitu.

Saan aru, et paberil paistab kõik optimistlik, tegelikkus on teine. On peresid, kus üks või mõlemad vanemad töötavad Soomes ning lapsed peavad iseseisvalt hakkama saama ja lisaks majapidamisele veel nooremate õdede-vendade eest vastutama. Teades õpilaste tausta ja seda, kui keeruline neil oleks Pärnus koolis käia, pooldan gümnaasiumiosa säilimist.

Küsimus pole keskkooli hoidmises, vaid kvaliteetse hariduse andmises. Meie koolis on tugevad aineõpetajad, õpilased käivad olümpiaadidel, on kuldmedaliga lõpetajaid. Valikkursuste planeerimisel oleme arvestanud piirkonna eripära. Et oleme turismipiirkond, pöörame suurt tähelepanu keeleõppele ja kultuuriloole. Kooli pakutavad kohustuslikud kursused on ka majandus ja riigikaitseõpetus. Igal aastal teeme õpilaste seas küsitluse, mida nad tahaksid õppida, nii et valikained varieeruvad aastati. Eelmisel aastal sai õppida rakendusbioloogiat, kunsti ja arhitektuuri, sel aastal turismindust ja multimeediat.

Leian, et nii kaua, kui on lapsi, peab kool jätkama. Eestlasi on vähe ja igaüht tuleb haridusteel toetada. Hea akadeemilise võimekusega õpilane saab nii väikeses kui ka suures koolis hea tulemuse, aga tagasihoidlike sotsiaalsete oskustega laps jääb suures teiste varju. Meie saame oma koolis pakkuda individuaalset lähenemist ning leian, et iga laps on seda väärt.

 

Tiia Mikson

Tiia Mikson, Põltsamaa ühisgümnaasiumi õppealajuhataja:

Meie kooli tuntuim suund on kahtlemata küberkaitse, mille eest saime 2016. aastal HTM-ilt aasta haridusteo auhinna. Olime esimene kool, kes sellega 2015/2016. õppeaastal algust tegi, ning sel sügisel alustas juba kolmas lend. Esimene on 12. klassis ning 16 noormeest ja üks neiu valmistuvad praegu turvalise võrgunduse baaseksamiks. Eksami edukalt sooritanu saab rahvusvahelise sertifikaadi, mis loodetavasti annab plusspunkte kõrgkooli astumisel. Peaeesmärk on siiski anda õpilastele küberruumis ja digikeskkonnas käitumise oskused ja harjumused. Tore, et küberkaitse õpetamise olulisust on mõistetud nii üle riigi kui ka rahvusvaheliselt – meie kogemust on kajastanud Reuters, Zdnet.ee ning HITSA peadirektor Erki Urva tutvustas seda Hollandis Euroopa haridussümpoosionil. Meie kooli õppekava oli aluseks kevadel valminud üleriigilise küberkaitse valikainele.

Gümnaasiumiosas õpib meil viies õppesuunas 180 õpilast. Küberkaitsele lisaks õpetame koostöös Tartu kutsehariduskeskusega IT- ja majandus-ettevõtlussuunda ning lõpetades saavad õpilased IT-spetsialisti või ärijuhi eelkutse tunnistuse. Igal aastal on õpilasi, kes valivad looduse suuna. Lisaks saab õppida muusikasuunas ning muusikaaineid saavad üksikute kursustena võtta kõigi suundade õpilased.

Tuleb tõdeda, et väikelinna gümnaasiumil raha arendustegevuseks peaaegu pole. Eriti kallis on küberkaitse, mistõttu kirjutame muudkui projekte.

Põltsamaa on Eestis omanäoline piirkondlik tõmbekeskus ja kooli missioon on ka piirkonna hariduselu hoida ja arendada – ikka selleks, et vanemad lapse hea hariduse nimel siit ära ei koliks. Ma ei pea õiglaseks, et väikelinna koolid peavad ise hakkama saama, samas kui riigigümnaasiumidel on tunduvalt lahedamad võimalused. Ka väikelinna õpilased väärivad nüüdisaegset õpikeskkonda ja head haridust.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!