Tuhanded õpilased sadade keelte kallal

20. okt. 2017 Miina Norvik, Tartu ülikooli läänemeresoome keelte lektor; Renate Pajusalu, Tartu ülikooli üldkeeleteaduse professor - Kommenteeri artiklit

Lingvistikalaager 2016.

 

Sel kevadel peeti Eestis 15. korda lingvistikaolümpiaadi.

2003. aastal toimus esimene väike lingvistikavõistlus, tookord ainult Tartu linna õpilaste osavõtul. Hoolimata vähesest ettevalmistusest, sai kokku tubli meeskond, kes esindas Eestit samal aastal esimesel rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil (International Linguistics Olympiad ehk ILO) Bulgaarias. Kokku osales üheksa meeskonda kuuest riigist. Seega on Eesti üks kuuest lingvistikaolümpiaadi asutajariigist. Sellest ajast on olümpiaad oluliselt kasvanud nii maailmas kui ka Eestis. Eestis toimub igal aastal eel- ja lõppvoor, viimasel ajal osaleb eelvoorus tavaliselt umbes 200, lõppvoorus 40 õpilast. Sel suvel toimunud rahvusvahelisel olümpiaadil Dublinis olid kohal aga juba 28 riigi esindajad 44 meeskonnaga ning töökeeli oli kokku 22. Eesti meeskonna tipphetked on ehk olnud meeskondlik esikoht 2007. ja kolmas koht 2011. aastal, Eva-Lotta Käsperi võidetud kuldmedal 2011. aastal ning Joonas Jürgen Kiseli võidetud hõbemedalid 2016. ja 2017. aastal. Kuid pea igal aastal on saadud mõni medal või diplom, nii et Eesti on ILO-l tuntud kui tugev ja stabiilne osaleja.

Lingvistikaülesanne kui koostaja looming ja lahendaja teadmiste allikas

Kuna lingvistikaolümpiaadi ülesanded on kindla formaadiga – väheste andmete põhjal (tüüpiliselt) võõra keele kohta peab osaleja suutma ära kirjeldada selle keele grammatika või sõnavara fragmendi –, ei oldud selliseid ülesandeid Eestis enne 1. olümpiaadi toimumist varem kuigi palju loodud. Muidugi on ka emakeeleolümpiaadil mõnikord seda tüüpi ülesandeid kasutatud, kuid lingvistikaolümpiaadi jaoks on neid vaja olnud suurel hulgal. Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi ning maailma keelte ja kultuuride kolledži teadurid, õppejõud ja üliõpilased on aastate jooksul moodustanud grupi, kus sünnivad igal aastal uued ülesanded. Need on kokku kogutud ka kahte ülesandekogumikku (Pajusalu, Renate jt „Lingvistikaülesandeid”, 2008; Prillop, Külli ja Norvik, Miina „Viis tosinat lingvistikaülesannet”, 2017). Võime rääkida lausa Tartu lingvistikaülesannete koolkonnast. Õnnestunud ülesanne vajab usaldusväärset alginfot, koostaja inspiratsiooni ja raudset loogikat ning peab andma lahendajale uusi teadmisi mõne keele kohta. Lingvistikaolümpiaadi korraldajate laiem eesmärk ongi ülesannete kaudu näidata, mida põnevat maailma keeltest leiab.

Lingvistikaolümpiaadi kõrvaltegevused: e-kursus ja laager

Olümpiaadidele tulevad ikka õpilased, kes tahavad rohkem teada saada, kui kooliprogrammis pakutakse. Praegu ongi neil (ja kõigil teistel huvilistel) võimalik osaleda TÜ teaduskooli kaudu toimival „Keeleteaduse aluste” e-kursusel, lõppvooru parimad saavad osaleda suvises lingvistikalaagris, kus peetakse loenguid ja harjutatakse ülesannete lahendamist. Kõik see ei sünni muidugi ilma välise (finants)abita: toetust oleme saanud TÜ teaduskooli, hasartmängumaksu nõukogu ja riiklike programmide kaudu haridus- ja teadusministeeriumilt.

Õpilased ja üliõpilased lingvistikaolümpiaadist: osaleja perspektiiv

Aastate jooksul on lingvistikaolümpiaadiga olnud ühel või teisel viisil seotud suur hulk õpilasi. Mõned neist on tulnud õppima keeleteadust, kuid suur hulk tegeleb hoopis teiste aladega. Oleme ikka lootnud, et kokkupuude keeleteadusega on neid rikastanud, andnud parema pildi sellest, mis üldse on keel ja keeleline mitmekesisus, ja lisanud indu eesti keele omapära otsimiseks ja säilitamiseks. Et lingvistikaolümpiaadi mõju kohta konkreetsemat tagasisidet saada, korraldasime olümpiaadil osalenute seas küsitluse, mille tulemusi järgnevalt tutvustame.

Laiali saadetud küsimustikule vastas 42 õpilast, kellest umbes pooled olid kooliõpilased (14–19-aastased) ning pooled juba kooli lõpetanud (19–29-aastased). Vastanute enamuse moodustasid need, kes on pääsenud vähemalt korra olümpiaadi lõppvooru, 11 õpilast olid vähemalt korra käinud ka rahvusvahelisel olümpiaadil.

Avaküsimuse (Mis meenub esimesena seoses lingvistikaolümpiaadiga?) vastustes toodi ennekõike välja huvitavaid ja põnevaid ülesandeid, võimalust olla loominguline ning kasutada loogilist mõtlemist. Kooli lõpetanud tõstsid esile ka seiklusi rahvusvahelistel olümpiaadidel ning kasulikke kogemusi suvistest lingvistikalaagritest. Kui aga palusime täpsemini mõelda selle peale, mida kogu protsess on õpetanud või andnud, selgus vastustest, et kõrgelt hinnatakse saadud teadmisi maailma keelte ja nende süsteemide kohta, analüüsi- ja sünteesioskuse arenemist, seoste ja mustrite nägemist. Rahvusvahelisele olümpiaadile pääsenud väärtustasid saadud rahvusvahelist kogemust. Vastanute hulgas oli paar sellistki, kes olid tänu olümpiaadil osalemisele leidnud endale uurimistöö teema. Need, kel kool juba lõpetatud, tõid tagasi vaadates esile olümpiaadil ja lingvistikalaagris sõlmitud tutvusi.

Mitmel puhul märkisid õpilased huvi kasvu keelte vastu, olgu konkreetsete keelte (nt saksa keel, hiina keel, suahiili keel) või keeltele omaste süsteemide vastu laiemalt (nt arvu- ja kirjasüsteemid). Tulenevalt sellest, et olümpiaadil osaledes ning selleks valmistudes on võimalik kokku puutuda paljude keeltega, on see äratanud huvi keelelise mitmekesisuse vastu üldisemalt: kui palju keeli on olemas ning kus neid räägitakse. Paar vastanut kirjutas, et tehiskeelte kohta koostatud ülesanded on pannud mõtlema tehiskeelte loomisega seotud väljakutsetele. Kuna tehiskeeli on kasutatud mitmes noorte seas populaarses filmis ja raamatus („Star Trek”, „Sõrmuste isand”), siis on mõistetav, et nende kohta tehtud ülesanded õpilasi ka kõnetavad. Seega nähtus olümpiaadi mõju uurivatest vastustest, et lingvistikaolümpiaad on õpilastele huvitav ja arendav, pakkudes lisa kooliprogrammis leiduvale.

Nagu ootuspäraselt ilmnes, leiavad õpilased tee olümpiaadile mitmel moel: iseseisvalt, mõne sõbra/klassikaaslase, pereliikme soovitusel/jälgedes, kuid enamikul juhtudest on suunaja siiski õpetaja. Kuigi selleks võib olla ka ajaloo-, matemaatika- või võõrkeeleõpetaja, toodi suunajana enamasti välja just emakeeleõpetajat. Seetõttu saatsime lingvistikaolümpiaadi kohta käiva küsimustiku ka emakeeleõpetajatele.

(Emakeele)õpetajad ja lingvistikaolümpiaad

Emakeeleõpetajatele saadetud küsimustiku täitis 40 õpetajat, kelle hulgast oli siiski vaid üheksa õpilased käinud lingvistikaolümpiaadil. Päris paljud tõid põhjuseks, et nad ei oska või ei jõua lingvistikaolümpiaadiks valmistumist juhendada. Muidugi oli ka neid, kellel ei olnud huvilisi või sobivaid õpilasi (nt vanuse poolest). Mõnel juhul selgus, et lingvistikaolümpiaadiga tegeleb koolis mõne teise aine õpetaja.

Igal juhul paistis vastustest välja lingvistikaolümpiaadi eripära, võrreldes paljude muude aineolümpiaadidega: ülesanded tunduvad väga erilised ja esimesel hetkel ka rasked. Võrreldes olümpiaadi algusaastatega, on olümpiaadiks valmistumise võimalused siiski oluliselt avardunud, sest lisaks kahele eespool mainitud ülesanderaamatule (milles on põhjalikud seletused iga ülesande kohta), on ka veebis saadaval mitmesuguse raskusastmega ülesandeid. Nii võikski õpetaja roll olla pigem ülesannete juurde juhtimine: piisavalt huviline õpilane suudab ka iseseisvalt ülesannetega tegeleda. Seda, et õpilased on valmis iseseisvalt olümpiaadiks valmistuma ja oma arengusse panustama, näitasid ka küsimustiku tulemused. Ühtlasi ilmnes vastustest, et õpilased hindavad seda, kui õpetaja tunneb huvi õpilase käekäigu vastu olümpiaadiks valmistumisel ning suunab keelega seotud materjalide juurde.

Võrreldes kooliõpilaste vastuseid juhendamise kohta nende vastustega, kel kool juba läbi, võis märgata, et varasemast rohkem on õpetajaid, kes on olümpiaadiga kursis, oskavad suunata selleks valmistuma või toovad koguni kokku lingvistikaringi. Selleks ei peagi õpetaja ise jõudma ülesandeid läbi lahendada või kõike oskama, las õpilasele jääda rõõm vahel õpetajat õpetada! Õpetaja võiks aga viia õpilase jaoks kokku emakeeleõpetuse ja võõrkeeleõpetuse ühisosa: keeled on erinevad, aga milleski ka sarnased. Iga lingvistikaülesanne ongi ühe uue keele miniõppetund, mis ei erinegi väga palju nt vene, saksa või inglise keele õppimisest koolis. Küll aga annab lingvistikaolümpiaad võimaluse vaadata peale soome-ugri ja indoeuroopa maailma ka kaugemale, nt Aafrikasse, Austraaliasse või Ameerikasse. See arendab keelte analüüsioskust, mille üle on kindlasti hea meel nii emakeele- kui ka võõrkeeleõpetajatel.

Ka järgmisel kevadel uus lingvistikaolümpiaad

2017/2018. õppeaastal toimub lingvistikaolümpiaad tavapäraselt kahes voorus: eelvoor leiab aset 10. veebruaril Eesti suuremates linnades ning lõppvoor 21. ja 22. aprillil Tartus. Lõppvooru neli parimat saavad võimaluse esindada Eestit rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil Tšehhis. Olümpiaadi juhendi ning täpse ajakava leiab teaduskooli kodulehelt. Teaduskooli kursusele „Keeleteaduse alused” registreerimine on selleks aastaks küll lõppenud, kuid järgmisel sügisel avaneb uus võimalus. Kursus sobib nii olümpiaadiks valmistujatele kui ka neile, kes soovivad keelest kui sellisest ning maailma keeltest rohkem teada saada.

Nagu iga olümpiaad, nii on ka lingvistikaolümpiaad võistlus, mis tähendab paratamatult seda, et kõik ei saa olla ühtviisi edukad. Siiski tahaks loota, et ka need, kes lõppvooru või rahvusvahelisele olümpiaadil ei pääse, näevad lingvistikaolümpiaadis võimalust saada uusi teadmisi maailma keelelise mitmekesisuse kohta ning kõrvutada oma emakeelt lähemate ja kaugemate keeltega.

 


Eesti lingvistikaolümpiaadi kodulehekülg: www.teaduskool.ut.ee/et/olumpiaadid/lingvistikaolumpiaad

Rahvusvahelise lingvistikaolümpiaadi kodulehekülg: www.ioling.org


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!