Eesti õpetajate esindamine
Reemo Voltri.
Eesti peab ka tulevikus olema väga hea hariduse ja uhkete õpetajatega riik. Selleks peab õpetajate hääl
olema veelgi tugevam.
Eesti on hea haridusega riik. Suuresti tänu sellele, et Eesti õpetajad teevad väga head tööd. Ilmselt ei vaidlusta keegi, et õpetajaamet on oluline ning selles ametis peaksid tegutsema oma ala tõelised professionaalid. Peaks olema ka täiesti iseenesest mõistetav, et kõiki ameteid, sh õpetajaametit pidavad inimesed on oma huvide ja õiguste kaitseks ning riigi üldise heaolu kasvatamiseks erialaselt koondunud oma esindusorganisatsiooni. Eestis on õpetajate esindusorganisatsioon Eesti haridustöötajate liit (EHL).
Mida tähendab esindusorganisatsioon? Esindusorganisatsioon esindab ühe valdkonna töötajaid. Kellegi, praegusel juhul õpetajate esindamise eeldus on esindatavate, st liikmete olemasolu. Et õpetajate nimel sõna võtta, peab olema rohkem kui mõni või mõnikümmend liiget, liikmeskond peab hõlmama suurt osa huvigrupist, st õpetajatest.
Selliseks organisatsiooniks Eestis ongi EHL, mis koondab endas nii lasteaia-, põhikooli-, gümnaasiumi- kui ka kutsekoolide ning huvihariduse õpetajaid. Lisaks kuulub EHL-i ka nimetatud asutuste teisi töötajaid. Seega sõltuvad haridusasutuses tehtav töö ja selle kvaliteet kogu meeskonna tööst, mitte ainult üksikute õpetajate pingutusest.
EHL-il on ligi 6000 liiget üle Eesti. Oleme esindatud kõigis maakondades ja linnades. EHL kui õpetajate esindusorganisatsioon on partneriks nii haridusasutuste juhtidele, kohalikele omavalitsustele kui ka riigile, st õpetajate huvid ja õigused on EHL-i abil esindatud kõigil tasanditel. Õiguste ja huvide esindamine käib eelkõige dialoogi ja koostöö kaudu. Me näeme, et meie haridus ja selles toimuv saab minna paremaks ainult siis, kui eri sidusrühmad teevad koostööd ning arvestatud on kõigi osapoolte, sh õpetajate arvamustega.
Ka Eestis on haridus- ja teadusministeerium ning kohalike omavalitsuste liidud (EMOVL, ELL) deklareerinud, et meil peetakse haridusvaldkonna sotsiaalset dialoogi oluliseks ning et ametiühing on sealjuures võrdväärne ja oluline partner. Toimiva koostöö hea näide on iga-aastased hea haridusega riikide tippkohtumised, kus sel aastal esindasid Eestit koolijuhtide ühenduse esimees Toomas Kruusimägi, HTM-ist asekantsler Mart Laidmets ja õpetajaosakonna juht Kristi Mikiver ning õpetajate esindajana EHL-i esimees Reemo Voltri. Tippkohtumise üks korraldajatest on ülemaailmne õpetajate organisatsioon Education International, mille liige on ka EHL.
Palgaläbirääkimised
Partnerluse ja dialoogi üks oluline näide on iga-aastased palgaläbirääkimised. Aastaid on just EHL algatanud riiklikud õpetajate töötasu alammäära läbirääkimised. Viimaks on lisaks kooliõpetajate palgatemaatikale päevakorda võetud ka EHL-i poolt järjepidevalt tõstatatud lasteaiaõpetajate palgaprobleemistik.
Läbirääkimiste tulemusena on kooliõpetajate töötasu miinimum viimastel aastatel lähenenud väikeste sammudega riigi keskmisele töötasule ning nüüdseks on leitud võimalus siduda lasteaiaõpetajate töötasu riikliku meetmena süsteemselt kooliõpetajate töötasuga. Sealjuures on aluse lasteaiaõpetajate töötasude läbirääkimiseks andnud just selle sektori kasvav esindatus EHL-is.
EHL on põhikirjaliselt ametiühing. Vastavalt ametiühingu seadusele on kõigil töötajatel õigus kuuluda ametiühingusse. Samas on oluline, et töötaja õigusi ei või piirata sõltuvalt tema kuulumisest või mittekuulumisest ametiühingusse, ametiühingu valitud esindajaks olemisest või muust seaduslikust ametiühingualasest tegevusest. Ametiühingu seaduse järgi kuulub just ametiühingu pädevusse näiteks kollektiiv- või muude töö-, teenistus- või sotsiaalvaldkonda puudutavate lepingute sõlmimine tööandjate ja nende ühendustega, riigiasutuste ning kohalike omavalitsusüksuste ja valitsusega. Selline õigus on just ametiühingul.
Mõningates asutustes on valitud ka töötajate usaldusisik, kuid kui asutuses on ametiühing, on eespool nimetatud küsimustes kaasarääkimise eesõigus ametiühingu usaldusisikul. See on oluline erinevus, millega peavad arvestama nii tööandjad kui ka töötajad, kes pole ametiühingusse astunud.
Miks eelistada ametiühingut?
Sellel on mitu olulist põhjust. Et saaks toimuda konstruktiivne sotsiaaldialoog, peavad mõlemad osapooled näitama üles head tahet ning olema piisavalt pädevad, et protsess oleks konstruktiivne ja jõutaks mõistlike, eri pooli rahuldavate tulemusteni. EHL kui õpetajate esindusorganisatsioon koolitab pidevalt oma asutuse siseseid organisatsiooni liidreid ehk ametiühingu usaldusisikuid, et olla vääriliseks partneriks ning esindada parimal moel Eesti õpetajaid. Meie usaldusisikuil on ülevaade asjasse puutuvatest seadustest ja parimatest praktikatest ning vajadusel saavad nad abi piirkondlikelt juhtidelt ning ametiühingu juristilt.
Eestis on ka seadusandja pidanud töötajate esindatust oluliseks ning seetõttu on seaduses loetletud mitmeid kohustusi, mida tööandja peab ametiühingu ja selle liikmete ees täitma. Olgu olulisemad punktid siin välja toodud:
- tööandja peab andma ametiühingu juhatusele (usaldusisikule) võimaluse korral tööruumi;
- tööandja peab andma vähemalt kord kuus ruumi ametiühingu ürituste läbiviimiseks ja lubama neile üritustele haridusasutuse ametiühingu liikmeid, samuti teisi ametiühingute kutsutud inimesi;
- et ametiühingu liikmed oleksid pädevad ja piisavalt informeeritud, peab tööandja võimaldama ametiühingu liikmele ametiühingu esitatud kirjalike kutsete alusel aastas vähemalt viis tööst vaba päeva osalemiseks ametiühingu korraldatavas koolituses või ametiühingu organite töös tingimusel, et sellega ei kaasne olulisi takistusi tööandja majandustegevuses. Nendel tööst vabadel päevadel säilitatakse töötajale tema keskmine palk kahe päeva eest aastas;
- tööandja peab asuma ametiühingu valitud esindaja taotlusel läbirääkimistesse kollektiiv- ja muude töö-, teenistus- või sotsiaalvaldkonda puudutava lepingu sõlmimiseks, täiendamiseks ning muutmiseks;
- et ametiühingul oleks ülevaade töötajate töökorraldusest ja ta saaks selles kaasa rääkida, peab tööandja lubama ametiühingu valitud esindajaid takistamatult tutvuda töötajate töökorralduse ja tingimustega haridusasutuses, kus töötab selle ametiühingu liikmeid;
- tööandja peab lubama valitud esindajal esitada arvamusi, ettepanekuid töötajate esindamise küsimustes.
On ilmne, et seadusandja peab ametiühingut kui töötajate esindamiseks loodud organisatsiooni oluliseks. Ametiühingulise tegevuse takistamine on seadusega vastuolus, mis tähendab, et ametiühinguga mitte arvestamine ja halvimal juhul selle keelamine ei kuulu meie tänasesse õigusruumi. Töökeskkonna kujundamisel on määrava tähtsusega partneri, st ametiühingu kaasamine.
Nüüd, uute kohalike omavalitsuste (KOV) tingimustes, on eriti oluline olla õpetajate eest kõnelejaks just kohalikul tasandil. Kahtlemata on KOV-i-
ülesed töökorralduslikud kokkulepped võrreldes haridusasutuse tasandil tehtavatega eelistatud, sest KOV-i raames moodustab haridusvõrgustik ühtse terviku.
Et tagada kõigis riigi lasteaedades ja koolides parimad töötingimused, on oluline, et probleemkohad ning nende pinnalt tehtavad otsused arutataks õpetajatega läbi. Selleks on vaja, et kõik õpetajad leiaksid tee oma esindusorganisatsiooni – ametiühingu jõud toetub seda kandvale liikmeskonnale. Mida suurem osa õpetajatest on koondunud oma asutuse ametiühingusse, seda olulisema partnerina saab asutuse juht ametiühingut ehk õpetajate esindusorganit võtta. Samuti on üle riigi oluline, et õpetajate esindusorganisatsiooni kuuluks enamik õpetajaid. Sellisel juhul on EHL-i arvamus ka suurema osa Eesti õpetajate arvamus ja seega suurema kaaluga nii ministeeriumi kui ka seadusandja jaoks.
Tugi ja hüved
Tööandjatega dialoogi pidamisega sama oluline on jõuda lõpus ka õpetajate väärtustamisel järgmisele tasemele. Õpetaja peab tundma end ühiskonnas lugupeetu ja väärtustatuna, mis muuhulgas peab väljenduma töötasus. Selle realiseerumiseks peavad Eesti õpetajad ise näitama initsiatiivi.
Nagu ma usun, et õpetajaamet on kõige huvitavam ja toredam amet, nii usun ma ka, et Eesti õpetajal on selgroogu, mille näitamiseks on koondumas kõik Eesti õpetajad oma esindusorganisatsiooni. Koondununa anname me mõista, et peame endast ja oma panusest lugu, andes põhjuse ka ühiskonnas meie ametit rohkem väärtustada. Paraku oleme praeguseks jõudnud olukorda, kus õpetajaskonna järelkasvuga on ütlemata kurvad lood. Seega, ühiselt tegutsemata võime leida end mõne aja pärast olukorras, kus auväärt ameti väärtustamise eest seista ei olegi enam võimalik …
Veel olemasoleva õpetajaskonna esindajana teab EHL hästi, et õpetajatöö vajab pühendumist. Et õpetajad saaksid muretumalt oma tänuväärset tööd teha, on EHL kindlustanud oma liikmed õnnetusjuhtumite vastu ERGO kindlustuses. Lisaks peame oluliseks, et õpetajad oleksid terved ja füüsiliselt aktiivsed, selle soodustamiseks saavad kõik EHL-i liikmed soodustingimustel külastada MyFitnessi spordiklubisid. Kokkulepe soodustuste saamiseks on suurima tanklaketiga Olerex, Pereoptika poodide ketiga ning sõlmimisel kirjatarvete poeketiga.
Peale lisahüvede pakub EHL oma liikmetele iga päev tuge, et haridusasutustes ei tekiks töötajate ja juhtkonna konflikte, et töötingimused jms oleksid osapoolte vahel läbi räägitud ja üheselt fikseeritud ning et töökeskkonnas oleks tagatud vastastikune lugupidav suhtlus. Nii profülaktikaga kui ka paratamatult tekkivate probleemidega tegeleb EHL-i jurist, kes annab nõu ja vajadusel aitab ka jõuga. Lisaks asutusesiseste pingete lahendamisele tegeleb EHL-i jurist riigi tasandi seadusandluse parendamisega – koostab ettepanekuid ning aitab kujundada EHL-i arvamusi seaduste ja nende muudatuste kohta. Juristi teenused on EHL-i liikmetele alati kättesaadavad.
Seatud siht on teostatav, kui õpetajad on koondunud ühise mütsi alla. Selleks tule ja liitu sinagi oma esindusorganisatsiooniga EHL!
Rohkem infot organisatsiooni ja liitumise kohta leiad www.ehl.org.ee.
Austatud Reemo VOLTRI ja KOLLEEGID!
Tuleb täielikult nõustuda sellega, mida kirjutab autor Voltri ametiühingu TÄHTSUSE kohta (antud juhul koolis). Iga õpetaja moraalne kohustus on astuda EHLi liikmeks ja maksta liidule kuus 1% oma palgast (nii on olnud näiteks Soomes). See muudab EHLi täiesti SÕLTUMATUKS ühenduseks… Eesti õpetaja olukorda ei paranda ükski valitsus ega erakond – seda on näidanud viimased 25 aastat – “jätkub vaid lõpmatu lähenemine riigi keskmisele palgale”…
Olukorras, kus Eesti kool oma SISU poolest juba 25 aastat käib alla, ei ole EHLi juhil mõtet meie hariduse taset kiita. Sellega ei hakka Te õpetajatele rohkem meeldima, sest allakäigus pole ju süüdi need õpetajad, kes kooli jäänud (need väärivad pigem tunnustust) vaid poliitikud. Aga nemad teevad kõik, et jätkuks praegune olukord… Soome kutseliitude esindajad ütlesid 15 aastat tagasi, et kuni 1950dateni oli ka nende õpetaja alandatud olukorras – pöörde tõi kutseliit oma lausa “igapäevase võitlusega”…
“Sõbralik koostöö” on kõik mida poliitikud-ametnikud ühelt ametiühingult ootavad. Seepärast – mingem SÕLTUMATU kutseliidi teed! Eesti Õpetajate Liit on juba HTM palgal ja teeb seetõttu ametnikega “sõbralikku koostööd”. Aga mis kasu saab sellest ÕPETAJA – ?
Hea Reemo ja kolleegid, Eesti inimesed!
Meie riigis on kombeks ennast võõrastele ja ka omadele eksponeerida tihti olematute saavutuste ja väljamõeldud edulugude alusel.
Noore Järvamaa meesõpetaja vallandamine mureliku arvamusartikli pärast ei leidnud kaitset ei töövaidluskomisjoni, soolise võrdõiguslikkuse voliniku ega ka EHL -i poolt. Vaid EKRE erakonna poolne sekkumine ja kohtu poole pöördumine leidis ligi aasta kestnud menetluse käigus õpetaja õigeksmõistmise.
See on kujukas näide sellest, kui abitud on töövõtjad praeguse töölepinguseaduse olukorras ning ühiskonnas tervikuna aktsepteeritud moraalietiketi valguses.
Hea valgustaja. Noore meesõpetaja vallandamine ei olnud ajendatud vaid antud artiklist. Siin oli ka palju muid kaalukaid põhjusi. Kolleegid Järvamaalt teavad.