OPL MANG

Hariduslike erivajadustega laste õpetamisele paindlikkust ja lisaraha juurde

3. nov. 2017 Tiina Kivirand haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna nõunik - 4 kommentaari

Riigikogu menetleb praegu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste eelnõu, millega tahetakse anda kogu erivajadustega laste põhihariduse korraldamine koos rahaga üle kohalikele omavalitsustele. Foto: Riigikogu arhiiv

 

Seitse aastat tagasi kehtima hakanud ja kaasava hariduse põhimõtte seadusandlusesse toonud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste esmane mõju oli, et koolid ja koolipidajad hakkasid senisest suuremat tähelepanu pöörama vajadusele toetada erivajadustega õppureid tavakoolis.

Möödus vaid mõni aasta, kui koolipidajad, koolijuhid ja ka erialaorganisatsioonide esindajad tõid murekohtadena esile eriklasside jäigad piirnormid ja õppekorralduse vähese paindlikkuse.

Uuring kinnitab muutuste vajalikkust

Eelmisel aastal tellis haridus- ja teadusministeerium CENTAR-ilt uuringu, et selgitada välja, kuidas senine suund soosib erivajadustega õpilaste hariduslikku ja sotsiaalset kaasamist ning õpitulemuste saavutamist. Nii uuringu tulemused kui ka huvigruppidelt saadud tagasiside osutasid, et meditsiinilistel diagnoosidel põhinev kategoriseerimine ei toeta kaasava hariduse juhtmõtteid ja õppe korraldamisel peab lähtuma eelkõige vajadusest. Uuringust saime teada ka seda, et tugispetsialistide teenused ei ole abivajajale alati kättesaadavad, riiklik rahastamissüsteem ei toeta paindlikku õppekorraldust ja põhihariduse korraldamise vastutuse jagamine riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel ei toimi.

Riigikogus arutlusel olevate, vähemalt kaks aastat ette valmistatud seadusemuudatuste eesmärk ongi seda kõike paremaks muuta.

Tuge vajav laps on keskmes

Esiteks hakkab õppekorraldus lähtuma lapse toe vajadusest ja tugiteenused muutuvad kättesaadavamaks.

Kehtiv seadus võimaldab moodustada 17 liiki eriklasse või -rühmi, millele on kehtestatud jäigad täitumuse piirnormid. See takistab õppe korraldamist nii eri- kui ka tavakoolis, näiteks nelja õpilasega väikeklassis peavad õppima väga erinevate vajadustega õppurid.

Eriklasside moodustamise võimalus on ja jääb, seda peab aga tegema lapse toe vajadusest lähtuvalt paindlikult. Õpilase kaasamisel ning õpilaste arvu määratlemisel eriklassis peab otsustusõigus olema ka tugispetsialistide meeskonnal, õpetajatel ja koolijuhil.

Et suurendada koolipidajate ja koolide võimekust tuge vajavate lastega tegelda, antakse eelnõu heakskiitmisel omavalitsustele ja eraüldhariduskooli pidajatele riigieelarvest 22 miljonit eurot täiendavat raha. See võimaldab pakkuda õpet väiksemates rühmades, kaasata tugispetsialiste või abiõpetajaid. Sealhulgas suurendatakse riigieelarvelist õpetajate tööjõukulude toetust enam kui 2 miljoni euro võrra. Et õpilasele saaks olla toeks tugiisik, tugispetsialistid, abiõpetaja või õpetaja abi, et tal oleks sobiv õppevara ja õppekeskkond, selleks on kavas pakkuda ka tegevuskulu toetust 15 miljonit euro ulatuses tõhustatud ja erituge vajavatele õpilastele.

Kohalike omavalitsuste tulubaasi kasvuna on 2018. aastast arvestatud üldist tuge vajavate õpilaste tugiteenusteks 3,1 miljonit eurot, et märgata tuge vajavaid õpilasi varem ja ennetada probleemide süvenemist.

Uuenev nõustamiskorraldus kindlustab kiirema abi

Nõustume, et spetsialiste ei ole kõigis piirkondades veel piisavalt. Rajaleidja keskused kirjeldasid 2015/2016. õppeaastal haridusasutustele teenuseid osutavate spetsialistide seisu maakondade kaupa. Teenust osutasid koolides ja lasteaedades kokku 1613 spetsialisti, sh 683 logopeedi, 351 eripedagoogi, 258 psühholoogi ja 321 sotsiaalpedagoogi.

Paraku töötavad paljud spetsialistid praegu osalise koormusega. Olukorda on võimalik parandada, kui rakendada spetsialiste tööle täiskoormusega või senisest suurema koormusega, tagades kõrgharidusega spetsialistile väärilise töötasu. Teisalt on aktuaalne ka tugi­spetsialistide koolitus, millega ülikoolid tegelevadki.

Abiõpetaja vajadus koolides on viimastel aastatel muutunud üha aktuaalsemaks. Nii tava- kui ka erikoolid on neid ametikohti loonud ja õiguslikke takistusi selleks ei ole. Abiõpetaja roll, ülesanded ja kvalifikatsioon vajavad ühtlustamist ning täpsustamist, kavas on koostada sellekohane juhendmaterjal koolidele.

Nõustamiskeskuste võrgustik on riigi koordineerida ning eelnõuga seda ei muudeta. Õppekorralduslikke soovitusi annavad Rajaleidjate spetsialistid ja koolivälised nõustamismeeskonnad. Üleriigilise nõustamiskomisjoni ülesandeid kannab edaspidi piirkondlik kooliväline nõustamismeeskond. Sellega vähendatakse bürokraatiat ja võimaldatakse vajaminevat tuge kiiremini. Soovitused ja meetmed kantakse
EHIS-esse, et kõigil asjaosalistel oleks vajalik ülevaade.

Omavalitsustele suurema vastutuse andmine ei too kaasa riigikoolide sulgemist

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusega on plaan korrastada ka vastutuse jaotust riigi ja omavalitsuste vahel. Ka praegu õpib lõviosa suuremat tuge vajavatest lastest kohalike omavalitsuste peetavates koolides. Haridus- ja teadusministeerium ei plaani ühegi riigikooli tegevust lõpetada. Samas kavatseme omavalitsustele pakkuda võimalust riigikoole tulevikus ise pidada – see on aga täiesti vabatahtlik võimalus, mitte kohustus. Koolipidamise üleandmisega kohalikele omavalitsustele ei kao nõuded riiklikele standarditele – need peavad olema tagatud, sõltumata pidajast.

Naastes loo alguse ehk kaasava hariduse uuringu juurde, tuleb nentida, et paljude tulemuste või soovituse elluviimine on võimalik vaid koostöös. Eelmise õppeaasta lõpus arutasime omavalitsuste haridus- ja sotsiaalvaldkonna juhtidega kõnealuseid muudatusi Eesti eri piirkondades. Samuti kohtusime erialaliitude, eraüldhariduskoolide pidajate ja koolijuhtide esindusorganisatsioonidega.

Novembris ja detsembris ootab üle Eesti ees uus aruteluring, kuhu on ooda­tud kõik koostööpartnerid. Eesti linnade liidu, Eesti maaomavalitsuste liidu, Rajaleidjate, kaasavat haridust edendavate omavalitsuste, koolide ning ministeeriumi koostöös toimuvatele infopäevadele saab registreerida ministeeriumi veebilehel.

 


Loe lisaks:

Tiina Kangro, „Puuetega lapsed võivad jääda valitsuse rahamängude rataste vahele”, ÕpL 27.10

 


KOMMENTAARID

Vello Jõgisoo, Eesti maaomavalitsuste liit, tuge vajava lapse isa:

Kindlasti on kaasav haridus hea ja seda eelkõige uue õpikäsituse seisukohast. Samuti on positiivne ministeeriumi soov korrastada ka erivajadustega lastele mõeldud koolivõrk, et lapsed saaksid õppida oma kodukoha koolis, kus neile pakutakse tuge, et nende vajadused oleksid rahuldatud ja koolikultuur toetaks erinevate õpilaste koos õppimist ja kasvamist. Soov omavalitsustega teema läbi arutada on igati tervitatav, sest omavalitsused on tahtnud alati oma haldusterritooriumil ise otsustada ja korraldada. Ühtne koolivõrk kõigile õpilastele on ratsionaalne ja võimaldab ressursse paremini kasutada. Kuid kindlasti peab riigieelarvest selleks kohalikele omavalitsustele eraldatav raha olema piisav, et hariduslike erivajadustega õpilastele oleks olemas vajalik arv koolikohti. Omavalitsustele on oluline küsimus vabade spetsialistide leidmine tööturult HEV-õpilaste õpetamiseks. Suuremat tuge vajavate õpilaste koolid teenindavad tavaliselt mitme omavalitsuse lapsi ja nende üleandmisel tuleb esikohale seada laste huvid. Abiõpetaja ametinimetust me PGS-ist praegu ei leia.  Abiõpetajate ametikohti on kaasava hariduse vajadusteks loodud koolide omal initsiatiivil.

Triin Pärna, Türi valla haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja, tuge vajava lapse ema

Praegune põhikooli- ja gümnaasiumiseadus laseb meil erivajadustega õpilased paigutada eriklassidesse. Raamid on üsna selgelt ja arusaadavalt seatud, oleme nendega harjunud ja sobitame lapse etteantud raamidesse. Minu viieaastane pervasiivse arenguhäirega laps peab kahe aasta pärast kooli minema. Muretsen, kas ta praeguse seadusega sobitub? Kas peaksime lähtuma jäigalt etteantud raamidest või lapsest, tema vajadustest ja eripärast? Jah, vastan nii ema kui ka koolipidajana. Usun, et muudatused on vajalikud, varem või hiljem. Emana tahaksin loetleda, millist tuge mu laps vajab, sealhulgas kindlasti eripedagoogi ja logopeedi oma. Koolipidajana rõõmustan, et riik on valmis raha panustama, kuid muretsen: kust need tugi­spetsialistid tulevad? Otsime neid praegu tikutulega taga, valmis nende soove täitma ja neil kätel kandma. Lisaks tunnetan, et ka meie praegused õpetajad jäävad HEV-lastega hätta: ühelt poolt nad ei taha, teisalt ei oska. Muudatused tekitavad pea alati vastutuule, seega loodan, et koostöös riigi, omavalitsuste ja koolidega leiame nendeks parima raja ja tuulesuuna, mis lähtub lapsest nii, et võiksin olla rahul nii ema kui ka koolipidajana.


4 kommentaari teemale “Hariduslike erivajadustega laste õpetamisele paindlikkust ja lisaraha juurde”

  1. Tiina Kangro ütleb:

    Mul on hea meel, et üldiselt kumab artiklist sõnum, et ministeerium on täiesti teadlik eelnõuga seotud probleemidest, millele viitasin oma artiklis eelmisel nädalal. Siiski tahaks kummutada ühe hirmuäratavaks meigitud tondi, millega autorid on asunud põhjendama eelnõu hädavajalikkust. Selleks on “meditsiinilistel diagnoosidel põhinevad ja jäigad” eriklasside täituvuse piirnormid.

    Vaatame tegelikkust. Praeguse PGS-i §51 lg 1 seab tõesti piirnormid erinevate puudeliikidega õpilaste klasside ja rühmade täituvusele. Piirnormi mõiste tähendab seda, et klassi või rühma suurus võib olla ka väiksem. Sama paragrahvi lg 3 annab aga võimaluse moodustada põhjendatud juhtudel mitmest erivajadustega laste klassist või õpirühmast liiklassi (kus aga ei tohi olla üle 12 lapse). Lisaks annab lg 2 kooli direktorile võimaluse (koolipidaja nõusolekul) moodustada ka muid erivajadustega õpilaste klasse ja rühmi.

    Seega ei vasta tõele, et praegune seadus nõuaks täiesti põikpäiselt mingi kindla suurusega klasse, millest kõrvale kalduda ei saa. Paljudes koolides õpibki väikelassis nelja lapse asemel vaid 2 või 3 last, näiteks põhjusel, et neid selles koolis rohkem ei olegi jne.

    Mis praegu takistab koole piirnormist väiksemaid klasse tegemast on pearaha arvestus. Lapse pearaha (õpetajate palgakulu) koefitsient tuleneb klassitäituvuse piirnormist (HEV2 laste puhul 3,4-st kui 14,3-ni). Aga seesama jääb kehtima ka edaspidi, kui vastavalt eelnõule hakkaks kõikide laste pearaha olema ühesuurune ehk koefitsiendiga 4,0. Täiesti lahtiseks jääb, kust siis tuleb lisaraha, et paindlikult teha väiksemaid õpirühmi, kui laste erivajadused seda nõuavad. Või ongi asja mõte see, et koolid hakkaksid tegema ka erivajadustega õpilastest suuremaid kui 12-lapselisi klasse? Paraku ei nähtu eelnõu seletuskirjast, et sellise võimaliku arengu mõjud oleksid läbi analüüsitud. Spetsiifiline küsimus on, mis saaks praegustest (ja tulevastest) üks-ühele õppivatest lastest, kelle pearaha kukub üle kolme korra. Kas tavakoolidel õnnestub integreerida nad 4- või 6-lapselistesse õpirühmadesse? Või tavaklassi? Või ootab neid koduõppele kukkumine, mis autismispektri häirega või hüperaktiivsusega laste puhul süvendab nende sotsiaalse arengu probleeme veelgi. Just siin eeldaks, et ministeerium töötab välja toimivad lahendused, mitte ei lükka probleemi teemast enamasti kaugel asuvate KOV-ide ja tavakoolide juhtide õlgadele.

    Teine kommentaar artiklile on seoses lisarahadega, mida koolid hakkaksid saama eelnõu vastuvõtmisel. Artiklis on püütud summat näidata kahekordsena, nimetades alguses 22 miljonit eurot ja seejärel ükshaaval veel kõiki selles sisalduvaid komponente. Nii võib detailidega mitte kursis olev lugeja näppude peal kokku lüüa, et koolidesse sajaks tuleval aastal lausa 44 lisamiljonit.

    Selle asemel oleks tegelikult vajalik märkida, et isegi jutuks olev ca 22 miljonit läheb KOV-idele, mitte ilmtingimata koolidele. Kuna KOV-id on ka seni rahastanud oma koolides õppivate erivajadustega laste puhul nii tegevuskulusid kui paratamatult mingis mahus ka tugispetsialistide palkamist, siis lisaraha saades võivad nad juurdetuleva raha lihtsalt oma senise panusega asendada. Kui vallajuht soovib, võib ta anda koolidele rohkem raha, aga ta võib seda sama hästi ka mitte teha.

    Seega veelkord – see eelnõu ja tema telgitagused vajavad väga kainet, põhjalikku ja ratsionaalset analüüsi, et eraldada terad sõkaldest.

  2. Mari Peets ütleb:

    Mannetu artikkel. See 22 mln peaks olema suunatud tugispetsialistide koolitusse (RIIKLIK tellimus!) ja nende riigipoolsesse rahastusse. Kõik erivajadustega lapsed, kus iganes nad ka Eestis ei ela, peaksid saama KOVilt vajalikus mahus tuge ja teenuseid, kuid siiski jääma RIIGI kaitse alla – juhuks kui KOV seda neile lihtsalt ei võimalda. Kõik, mis ma olen oma lapse jaoks KOV-i käest välja võidelnud, on siiani põhinenud PGS 4 jaol ja KOV on mulle ka täpselt nende sõnadega kinnitanud – “Seadusega endale pandud kohustused me täidame”. Ja nüüd jätame me need lapsed seaduse kaitseta? Olgu öeldud, et minu laps on üks neist paljudest, kelle pearaha langeb 14,3-lt 4-le. Kuidas peaks see KOV-i või kooli motiveerima talle seniseid või senisest paremaid tingimusi pakkuma?

  3. Valve Peebu ütleb:

    Väga mõistlikult on oma arvamust avaldanud proua Triin Pärna. Olen tegelenud HEV lastega 10 aastat ja oma kogemuste varal võin öelda,et paljudel juhtudel on tõsi,et ei osata ja ei taheta nende lastega tegeleda. Saan ka sellest aru,sest kahjuks on HEV lastega töö raskem ja spetsiifilisem. Kogemused on need,mis aitavad ja siit ettepanek: korraldada rohkem KOGEMUSLIKKE täienduskoolitusi nii algajatele eripedagoogidele, kui ka tavaklassiõpetajatele,kes annavad mõningaid tunde erivajadustega lastele. Pean väga oluliseks koostööd lapsevanema ja õpetaja vahel. Vastastikune mõistmine ja üksteise aitamine tulevad kindlasti lapse arengule ja tema toimetulekule õppetöös kasuks.

  4. Vello Jõgisoo ütleb:

    Mina olen 110% kindel, et sellist omavalitsusjuhti, nagu Kangro kirjeldab, Eestis ei ole. Seega on sellised hirmud alusetud. Ärme sildistame omavalitsusi alusetult ebaausateks. Mina olen veendunud, et kõik KOV juhid on oma ülesannete kõrgusel ja käituvad neile usaldatud vahenditega heaperemehelikult ja laste huvidest lähtudes.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!