OPL MANG

Kritiseeri õpilast nelja silma all, tunnusta kõigi ees

17. nov. 2017 Jonatan Karjus Meta Advisory Groupi vanemkonsultant - 2 kommentaari

Reivo Maasik: „Õpetaja peab õpilase pühendumist ja pingutust märkama.” Foto: Aime Estna

 

Tallinna reaalkooli füüsikaõpetaja Reivo Maasik künnab hariduspõldu alles esimesi aastaid, ent on juba pälvinud märkimisväärselt tunnustust.

Viimati tunnustati teda suurepärase juhendamise eest ainevõistlustel, aga ka Swedbanki „Märka pühendujat” kampaanias kaaskodanike poolt. Maasiku edus mängib olulist rolli õpetamisfilosoofia, mis seisneb õpilaste pingutuste märkamises ja tunnustamises.

Inimene vajab tunnustust

Tunnustada tuleb eelkõige pingutust ja protsessi. Üldiselt on inimesed, eriti õpilased, liialt lõpptulemusele elik hindele orienteeritud. Füüsikas on tulemuseks vastus, kuid sellest mitu korda tähtsam on selleni jõudmise tee,” selgitab Maasik, millistest põhimõtetest ta õpetamisel lähtub. „Usun, et õpilane võib oma tulemusi parandada, kui ta ise tunneb, et on enamaks suuteline, ning tahab areneda. Seda kõike muidugi mõistlikkuse piires.”

Reivo Maasik peab õpilaste tunnustamist väga tähtsaks. Ta lisab, et tunnustus ei ole oluline ainult õpilastele, vaid ka õpetajate pingutusi tuleks praegusest rohkem märgata. „Üldiselt pälvivad õpetajad tunnustust paar korda aastas: kooliaasta alguses ja lõpus. Eestis on palju õpetajaid, kes on oma töös väga kirglikud, kes elavad ja hingavad õpilaste ja õpetamise nimel, seetõttu arvan, et rohkem häid sõnu kulub meile kõigile ära,” ütleb Reivo Maasik.

Ta leiab, et õpetajate puhul tunnustatakse sarnaselt õpilastega eelkõige saavutust ja seejärel pingutust saavutuse taga. Samas ei saa öelda, et õpetaja vajaks rohkem tunnustust kui teiste erialade inimesed. „Lisaks õpetajale väärivad tunnustust ka poemüüjad, bussijuhid või ülikooli lektorid, kes iga päev oma tööd pühendumisega teevad,” leiab Maasik.

Reivo Maasiku sõnul on noore õpetaja jaoks väga oluline kogenud kolleegide tugi. „Õpetaja töö on stressi­rikas ja temalt oodatakse vastamist väga kõrgetele standarditele. On väga oluline, et kollektiiv oleks noortele õpetajatele toeks ja õpetajate tuba koht, kus oma muredest rääkida ning küsida nõu, kuidas erinevates olukordades käituda,” selgitab Maasik.

Maasiku sõnul on tema jaoks kõige suurem toetus tulnud tema mentoriks olnud füüsikaõpetajalt Toomas Reimannilt, kes on aidanud nii metoodiliselt atra seada kui ka kuulanud ära mured ning andnud nõu. Reimann on teda abistanud ka koolikultuuri mõistmisel ning hoidnud õppetöövälise tegevusega kursis. Samuti sai Maasik tänu mentorile tuttavaks teiste koolide füüsikutega, kellega kogemuste vahetamine on olnud arendav.

Noore õpetaja kõige suurem probleem on teadmatus. „Kõike tuleb teha esialgu natuke tundmatus kohas ja mahutada linnulennul mineva 24 tunni sisse. Samal ajal ei tohi jätta tähelepanuta lähedasi ja tervist,” ütleb Maasik.

Alustav õpetaja töötab palju ning seda oma pere ja sõprade arvelt. Pikad õhtud ning varajased hommikud löövad elukaaslaste rütmi korralikult sassi. Võrreldes varasemaga on läinud tähelepanu lähedastelt koolitööle, kuid lohutan neid samade mõtetega, millega ennast: esimesed aastad ongi kõige raskemad,” selgitab Maasik.

Kujundav hindamine peaks muutuma laialdasemaks

Kuigi Maasiku karjäär õpetajana on alles alguses, on ta üha enam veendunud, et õpilase pühendumine ja pingutus ei tohi jääda õpetajal märkamata. „Tähtis ei ole võrdlus klassikaaslastega, ühiskonna või mingisuguste standarditega, vaid jõukohane isiklik areng. Kui seatud standardid on liialt madalad, siis õpilane peab pingutama enda jaoks, täpselt samamoodi toimib see vastupidi.”

Kujundaval hindamisel on suur roll mängida. „Õpilased peavad analüüsima oma vastavust endale seatud õpitulemustega ning võrdlema neid õppeaine seatud õpitulemustega. Kiita ja hinnata tuleb seda, kui õpilane on oma eesmärgid edukalt saavutanud ning suutnud ennast ületada,” selgitab Maasik.

Kujundav hindamine, mis töötab praegu pigem esimeses ja teises kooliastmes, peaks jõudma ka kolmandasse kooliastmesse, kus tuleb samuti vähendada kokkuvõtva hindamise rolli. Õpilast toetava hindamismudeli eelis on, et õpilased saavad paremini aru, kus nad peavad rohkem pingutama, et saavutada uued teadmised ja mitte ainult mingit numbrit,” leiab Maasik.

Öeldakse, et laida õpilast nurga taga silmast silma, aga tunnusta kõigi ees,” ütleb Maasik, kui küsida, kas ta aeg-ajalt ka kritiseerib. Siiski püüab ta enda sõnul rohkem kiiduväärset märgata ja positiivset ellusuhtumist ka õpilastesse sisendada.

Eriti füüsikas proovin tunnustada seda, kui keegi teeb midagi omamoodi, huvitavalt. Kõik mittestandardsed lahenduskäigud ning omapärased ideed on märk sellest, et õpilasel on tekkinud sügavam arusaam, ning see ongi õppimise eesmärk,” toob ta näite oma tööst.

Kõige suurem rõõm on Maasiku jaoks alati see, kui õpilasel on sära silmis ja ta tunneb ennast väärtustatuna. „Minu jaoks on kõige suurem tunnustus see, kui näen õpilase silmis heureka-momenti,” selgitas Maasik ja lisas, et kui õpilased on motiveeritud, siis muutuvad ka keerulisemad ained nagu füüsika põnevaks.

Nutiseadmed aitavad õpetada

Õpetaja ega õpik pole klassis ammu enam kõige targemad, vaid selleks on nutiseadmed, mille korrektne rakendamine lisab õppimisele väärtust. Kui kõigil õpilastel on mitmekülgsed vastused mõne sekundi otsimise kaugusel, siis tuleb ju sellega arvestada. Õpilasele tuleb anda oskusi leida infot võimalikult kiiresti ning eristada tõest infot valest,” usub Maasik.

Füüsika õpetamine peab jõudma paberilt praktikumi ning praktikumist igapäevaellu. Kui õpilane näeb teooria seost oma elu või mõne reaalse nähtusega, tekib tal selle vastu ka huvi. Kõigil õpilastel on valdkonnad, mis neid huvitavad, olgu selleks siis korvpall, golf või jalgrattasõit: eesmärk on füüsikaõpetus sellega siduda,” selgitab ta.

Füüsika puhul on vaja lihtsalt natuke loogikat. Kui pühenduda, on kõigil võimalik see aine selgeks õppida, selles olen ma kindel,” leiab Maasik, kes hiljuti loodud Swedbanki rakenduses palju tunnustust pälvis.

Reivo Maasik leiab, et õiget vastust või valemit, kuidas füüsikaõpetaja ametit popiks teha, ei ole. Päris paljud organisatsioonid ja asutused on üritanud aastaid seda teha, kuid seni võrdlemisi edutult.

Tema hinnangul on kõige olulisem ikkagi õpetajaameti populariseerimine. Kooli ei jõuta pärast füüsikahariduse omandamist seetõttu, et õpetajaamet tundub paljude jaoks ebameeldiv ja hirmutav. See aga see ei vasta tõele: õpetaja töö pole üldse nii hirmus, nagu paljud arvavad. Maasik arvab, et õpetaja kuvandiga tegelemine ongi põhiline asi, mida tuleb teha.

Teiseks oluliseks probleemiks peab Reivo Maasik väikest palganumbrit. „Heal füüsikul on palju parema palgaga võimalusi erasektoris kui õpetajaametis,” ütleb ta. „Õpetaja töö ongi selline missiooniga töö, ent kõrgemad palgad aitaksid ilmselt rohkem inimesi õpetajaks meelitada,” usub reaalkooli füüsikaõpetaja.

 


Märka pühendujaid enda ümber!

Tunnusta oma tuttavat, lähedast või kolleegi aadressil: http://bit.ly/2qZbJlw.


2 kommentaari teemale “Kritiseeri õpilast nelja silma all, tunnusta kõigi ees”

  1. Igor ütleb:

    Kritiseeri õpilast nelja silma all, tunnusta kõigi ees — see soovitus ei pruugi päris tihti õige olla, eriti selle esimene osa.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!