Kutsekoolist kõrgkooli – kas üle silla või müüri?

10. nov. 2017 Meelika Mihkelsaar toimetaja - 1 Kommentaar

Kolm aastat osales Arno Jürisson FS Team Tallinna koosseisus rahvusvahelisel tootearendusvõistlusel Formula Student. Muuhulgas oli Arno ka üks võistkonna neljast piloodist. Foto: erakogu

 

Eestis on ilusad uued kutsekoolid, kus on heal tasemel õpe, palju aktiivmeetodeid ja vastutulelikud õpetajad. Eestis on ka 2014. aastal kehtima hakanud uued õppekavad, millega vähenes matemaatika maht ja suurenes üldainete lõiming kutseerialadega. Kuidas on see mõjutanud kutsekoolilõpetajate matemaatikateadmisi?

Alates 2014. aastast õpib kutsekooliõpilane kolme kursuse peale kokku 130 tundi matemaatikat. Osa sellest moodustab iseseisev töö, mis tähendab, et kontakttunde on sada. Õppetöö toimub paaristundidena, seega kohtuvad õpetaja ja õpilane kokku 50 korda.

Ometi leidub neid kutsekooliõpilasi, kes tahavad teha matemaatikas riigieksami – on nii kitsa kui ka laia matemaatika valinuid –, et pääseda kõrgkooli. „Ma ei tea, miks nad seda tegema lähevad,” imestab pikaajaline kutsekooli matemaatikaõpetaja Viive Padama. „Neil ei ole ju ettevalmistust!”

Kutsekooliõpetajad jagavad matemaatikaeksami sooritajad laias laastus kolmeks: esiteks need, kes lähevad eksamile, sest see on nagunii tasuta ja miks mitte proovida; teiseks need, kes saavad asjast valesti aru − arvavad, et keskhariduse saamiseks on eksam neile kohustuslik; kolmandad hellitavad tõesti lootust õpinguid jätkata.

Värsked tulemused

Sellel aastal sooritas kitsa matemaatika eksami 200 ja laia matemaatika eksami 78 kutsekoolilõpetajat. Sellise hulga pealt võib juba üldistust teha, on ju eksami üks tähtis funktsioon hariduspoliitiliste otsuste tegemine.

Tulemused näitavad ilmekalt, et teadmiste tase on kehv. Eelmise aasta 21,5-punktiselt keskmiselt on laia matemaatika keskmine langenud 14,8 punktile. Kusjuures, alla 20-punktine tulemus on ametlikus keeles äratundmistase.

Innove kommunikatsiooniüksuse juhi Anneli Aabi sõnul 2017. aasta riigieksamitulemused kutsehariduse õppekavareformi veel täies mahus ei peegelda. „Sel aastal on eksami sooritanute seas noori, kes õppisid vanade õppekavade alusel, aga ka neid, kes õppisid uue õppekava järgi. Tõenäoliselt saab järgmise aasta tulemuste põhjal juba mingi analüüsi teha.”

Kas keskmine tulemus langeb veelgi? Kes seda ette teab! Vanas õppekavas oli matemaatika kontaktõpet 180 tundi, õpetaja ja õpilane kohtusid 90 korda. Eesti keeles võib korraliku tulemuse saavutamiseks piisata andest, inglise keeles välispraktikalt leitud poiss-sõbrast, aga kust tuleb valemite keel?

Arno lugu

Kutsekoolist kõrgkooli on alati viinud üks sild. Edasiõppimise seisukohalt on edukad need noored, kellel põhikoolijärgne kutsevalik huvide ja võimetega kooskõlas. Mitmed kõrgkoolid võtavad praktilistele erialadele kutsekoolinoori vastu eritingimustel, mis annab võimaluse ka kasinamate riigieksamitulemuste korral, või üldse nendest mööda hiilides, konkurentsivõimeline olla. Inseneriks õppides võivad kutsekooli vähesed matemaatikatunnid ja seetõttu ka kasinam teadmispagas valmistada küll parasjagu peavalu, kuid nagu selgub – töökuse ja sihikindlusega jõuab kutsekooli vilistlane endiste gümnasistidega samale tasemele.

2010. aastal Säreveres autotehnika eriala lõpetanud Arno Jürisson võiks olla eduka kutsehariduse läbimise musternäide. Ta ei läinud pärast põhikooli esialgu üldse edasi õppima, ise raha teenimine tundus ahvatlevam ja põhikooli tunnistusel olid ka kõik võimalikud hinded esindatud. Kuid paraku hilines tööandja palga maksmisega, vahel ei maksnud üldse – nii sai noormees aru, et õppida tuleb ikka veel. Maanduski kutsekooli, ja seda üsna õnnestunult, sest Säreveres autotehnikat õppides oli tekkinud tal valdkonna vastu sügavam huvi, ka tehnilist taipu Arnol jagus.

Kutsekoolis kestis õpe kolm ja pool aastat, veebruaris lõpetanud Arno hakkas valmistuma matemaatika riigieksamiks. Sihiks oli saada sisse Tallinna tehnikakõrgkooli inseneriõppesse. Ta otsis üles oma põhikooli matemaatikaõpetaja Airi Langi ja võttis eksamiks ettevalmistustunde. Aega ei olnud ülearu palju, kuid eksamil saadud 30 punkti andsid kutsekooli eripingereas ühe lisapunkti.

Tol aastal eraldas kõrgkool kutsekooliõppuritele kümme kohta, lisapunkt avas Arnole kõrgkooliuksed. „Mõtlesin kohe, et ainuke võimalus on see asi ära lõpetada,” ütleb Arno, kellel riigieksami ettevalmistusest küll juba veidi põhja all oli, kuid kes matemaatikaga hakkama saamiseks võttis esimesel semestril siiski lisatunde. Arnol oli tuttav õpetaja, erilisi lisakulutusi ta järeleõppeks seega tegema ei pidanud. Samas nendel, kes olid matemaatika juba gümnaasiumis selgeks saanus, ei olnud kaks esimest aastat selle ainega mingit probleemi. „Väga raske oli. Osa andis kohe alla, meid lõpetas 76-st 20.”

Kalevi lugu

Kalev (nimi muudetud, aga toimetusele teada) lõpetas 2012. aastal kutsekoolis kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse. Hilisküps, nagu paljud poisid, oli Kalev veel kutsekooli esimesel kursuselgi. Näiteks hakkasid poisid arutama, kas õpetajal on oma juuksed või parukas. Kalev läks ja katsus järele. Ei olnud parukas ja õpetaja hakkas karjuma.

Lõpuks kasvavad aga kõik poisid siiski suureks. Pärast kutsekooli lõppu kandideeris Kalevgi Tallinna tehnikakõrgkooli. Riigieksamit kutsekoolilõpetanult sellel erialal ei nõutud.

Seal oli väga palju matemaatikat. Esimesel semestril oli ainult üks matemaatika, aga pärast seda läks asi hulluks, korraga jooksis neli erinevat matemaatikat,” kirjeldab Kalev oma esimest õppeaastat. „Tasemeerinevust samas ei tundnud, sest hakkasime ainega suhteliselt algusest peale. Koolide tase oli olnud nii erinev, et lektor otsustas alustada madalaimalt tasemelt. Kõige madalamal tasemel olid Rakvere kutsekast tulnud. Õpetaja lähtus nende tasemest – et mida nad oskavad ja mida ei oska. Eriti midagi ei osanud! Olid omadega sealmaal, kuhu põhikoolis jäid.”

Kalev nendib, et kutseka lõpetanutel oli suur eelis praktilises õppes – gümnaasiumist tulnud polnud objektil käinud, midagi näinud, ei teadnud, kuidas asjad käivad. „Teoreetikud koos!” tõdeb Kalev. „Mul vedas sellega, et elasin ühikas ja toanaaber oli mu rühmakaaslane, aga tema oli gümnaasiumist tulnud. Tegime kodutöid koos: mida mina ei osanud, seda oskas tema, ja mida tema ei osanud, seda teadsin jälle mina.”

Kokku õppis Kalev tehnikakõrgkoolis kaks aastat, siis tulid rahalised raskused ja ta jäi akadeemilisele puhkusele. Pärast seda tuli aastane kaitseväeteenistus ning pärast kolme aastat eemalolekut ta enam kooli ei läinud. „Väga raske on kooli tagasi minna, kui oled nii kaua eemal olnud. Olen rääkinud oma endiste kursavendadega, kes ära lõpetasid, ja ega seda palgavahet praegu olegi,” on Kalev oma objektide varustaja tööga ehituses rahul.

Kõrgkool hädas

Kutsekooli tase on vilets, matemaatikud on ikka päris hädas nendega,” tunnistab Tallinna tehnikakõrgkooli reaalainete keskuse juhataja Karli Klaas. Tema hinnangul on kutsekoolide matemaatika õppemaht täitsa olematu.

Meil on kontakttunde vähendatud, peame kappama teemad läbi. Kutsekoolilõpetajad on ikka väga vähe matemaatikat saanud,” ütleb tehnikakõrgkooli reaalainete keskuse lektor Riina Timmermann. „Gümnaasiumis on nii kitsas kui ka lai matemaatika, kutsekooliõpilased on saanud võib-olla kolmandiku sellest kitsast. Mis tähendab, et peaaegu mitte midagi. Tudengid on ka öelnud, et ega nad kutsekoolis suurt midagi ei õppinud. Nii et peaksime hakkama neid oma aine raames põhikooli ja gümnaasiumi tasemel õpetama. Meil on niigi vähe kontakttunde, ette on nähtud kordamine, mitte õpetamine.”

Riina Timmermann lisab: „Kutsekooliõpilaste puhul peaksime alustama päris algusest, kuna nad ei tea teemadest mitte midagi. Meil ei jää midagi muud üle, sest neil pole põhja all.”

Kas see peabki niimoodi olema?

Meile oleks suur kergendus, kui kutsekoolist tuleksid kas või põhihariduse tasemel teadmistega noored, aga paraku elu näitab, et ka seda põhikooli baasi vahel ei ole,” ütleb Timmermann. „Matemaatika on ka loogilise mõtlemise harjutamise alus. On vaja mitu etappi ette mõelda, mitte et oi, see juhe jäi panemata või see toru jäi panemata, lõhume nüüd seina maha! See mõtteviis tuleb kõik matemaatikast. Kui olukorda saaks kuidagi parandada, tunde juurde anda või õpetada matemaatikat valikainenagi, oleks sellest palju abi.”


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Kutsekoolist kõrgkooli – kas üle silla või müüri?”

  1. Kutseharidustegelane ütleb:

    Ometi üks artikkel, kus valgustatakse kutseõppeasutuste matemaatika õpetamist ja õpilaste teadmisi. Üks asi jäi siiski kajastamata. Õpitakse ka füüsikat ja keemiat. Ja kõige olulisem on asjaolu, et suures osas on kutseõppeasutuses õpitavad erialad tehnilised erialad, mida matemaatikat oskamata poleks üldse võimalik õppida. Kas keegi selgitaks seda, et kuidas matemaatikast mitte midagi teadev õpilane saab kutsekooli “edukalt” lõpetada? Ja seda just tehnilist eriala õppides.

Leave a Reply to Kutseharidustegelane

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!