MUUSEUM

Läti koolivõrk venib hõredamaks

17. nov. 2017 Hannes Korjus - 1 Kommentaar

Juba praegu kutsutakse Mazsalaca keskkooli õpetajaid nii naabruskeskkooli Rūjienasse, kui ka regioonikeskusesse Valmierasse.

 

Koolivõrgu ja õpetajatöö ümberkorraldamine külvab Läti õpetajate seas segadust ja ebakindlust. Selgeks on saanud tõsiasi, et maal elamine on privileeg, mida võivad endale lubada vaid rikkad.

Läti haridus- ja teadusministeerium esitles oktoobri lõpus uue koolivõrgu (nn koolivõrgustiku optimaalse mudeli) väljatöötamise käigus tehtud uuringu „Läti üldhariduskoolide optimaalse võrgu loomine” lõpparuannet. Läti koolivõrgu korraldamiskava väljatöötajad on lisaks muule viidanud ka Eesti koolivõrgu prognoosile aastaks 2020 (koostaja Praxis), lähtudes sarnastest eeldustest: sündimus, rändeprognoos, kokkuleppelised koolivõrgu parameetrid.

Lisaks plaanib Läti haridus- ja teadusministeerium kõikides gümnaasiumides minna kolme aasta pärast täielikult üle lätikeelsele õppele.

Juba kaheksa aastat tagasi deklareeris Läti haridus- ja teadusministeerium, et valdkonna prioriteedid on pearahasüsteemi rakendamine ja koolivõrgu korrastamine. 2009. aastal käivitatigi pearahasüsteem, lisaks oli toimunud haldusreform.

Mõni aasta hiljem tõdes haridus- ja teadusminister Vjatšeslavs Dombrovskis, et pearahasüsteem pole end õigustanud. „Pearahasüsteem võib olla kasulik suurtele linnakoolidele, ent maakoolidele ja väikelinnakoolidele on see hukatuslik,” teatas ta.

Līvāni kihelkonna volikogu esimees Andris Vaivods märkis, et haldusreformi käigus vallad ühendati, aga sellega asi piirduski. „Lubati, et ei toimu pelgalt valdade ühendamist − et sellega kaasneb riigivalitsemise reform, vähendatakse ministeeriumide ja riigiametnike arvu, moodustatakse maakonnapõhised omavalitsused,” tõdes ta nördinult.

Läti koolivõrgu korraldamiskava koostajaid aga pisarad ei morjenda: Lätis jätkuvat õpilasi pelgalt 130 keskkooli jaoks, ent praegu on neid 312. Läti üldhariduskoolide optimaalse mudeli loomist käsitlev uuring lahkab Läti keskkoolide plusse ja miinuseid, mõistagi on määratletud võitjad ja kaotajad.

Läti omavalitsuste arvamuse võib kokku võtta järgmiselt: koolivõrgu korrastamine on vajalik, ent mitte kõik haridus- ja teadusministeeriumi kavandatu pole õige. Omavalitsuste häälekamate esindajate arvates lahmib iga ministeerium omaette – haridusministeerium korrastab koolivõrku, tervishoiuministeerium haiglavõrku, siseministeerium korrakaitsestruktuuri, ent seejuures ei paistvat Läti rahvamajanduse taristu kohta kuskilt kompleksset ettekujutust.

Läti Vabariigi haridus- ja teadusministeeriumi ametliku seisukoha järgi võimaldab koolivõrgu reorganiseerimine gümnaasiumiastme õpetajatel teenida vähemalt 1000 eurot, 40-tunnise töönädala korral aga isegi 1500 eurot kuus. Seejuures on haridus- ja teadusminister Kārlis Šadurskis üsnagi üheselt mõista andnud, et õpetajate palkade tõstmiseks peale koolivõrgu koomaletõmbamise muud võimalust ei paistvatki.

Keskkoole vähemaks

Vaadelgem, mis ootab ees Eesti piiri äärsete omavalitsuste koole: Mazsalaca (eestipäraselt Väike-Salatsi), Rūjiena (Ruhja) ja Naukšēni keskkooli.

Rahvastiku järsu vähenemise, keskkooliõpilaste ebapiisava arvu (mis on soovitavast miinimumist mitu korda väiksem) ja madalate riigieksamitulemuste tõttu tuleb Naukšēni keskkool reorganiseerida algkooliks (põhikoolis 74 õpilast). Reorganiseerimise üks põhjus on ka Rūjiena keskkooli paiknemine 8 km kaugusel.

Kuigi Rūjiena elanike arv ja majanduslik potentsiaal on Läti mastaabis kasin, on sellel paigal 40 km raadiuses asuvate teiste kohtade ees pea kahekordne edumaa − sestap on otsustatud, et ümbruskkonna keskkoolidest arendatakse just Rūjiena keskkooli. 22 km kaugusel asuv õpilaste puuduse käes kannatav Mazsalaca keskkool aga soovitakse muuta samuti põhikooliks.

Koolivõrgu koomaletõmbamises pole selles piirkonnas midagi enneolematut − kõik need kolm keskkooli on olnud varem ise teiste koolide enda külge liitjad – nii liideti 2016. a Mazsalaca keskkooliga Ramata algkool, kusjuures ükski õpetaja töökohta ei kaotanud, ainuke kaotaja oli Ramata algkooli direktor, kes ei soovinud kandideerida Mazsalaca keskkooli direktoriks ega ka õpetajana jätkata.

Mida arvavad asjast katsejänesed ise? Jānis Zuments, Naukšēni kihelkonna volikogu esimees: „Muidugi, kooli praeguse staatuse hoidmine läheb raskeks, ent keskkoolist loobumise üle ei saa prauhti otsustada, sest tagasiteed enam ei tule. Üheksakümnendate aastate keskpaiku oli õpilaste arv samuti kriitiline – klassis oli pelgalt kaks õpilast, ent hiljem läks tarvis isegi paralleelklasse.”

Paar aastat tagasi iseloomustas Jānis Zuments Naukšēni kihelkonna eluolu nõndaviisi: „Headel aegadel me ei laristanud, kehvadel aegadel ei nälginud. Võib-olla seepärast olemegi praegu endises Valmiera rajoonis ainuke kihelkond, kes eraldab igal kuul õpetajate töötasudeks ca 10 000 eurot.”

Nüüd on Jānis Zuments kibestunud: „Kui riik otsib kokkuhoidu ja uusi tuluallikaid, siis kukutakse kohe jõuliselt koole sulgema, ent jõuliselt tuleks vähendada varimajanduse osakaalu.”

Ebakindel tulevik

Mazsalaca keskkooli direktor Zaiga Ivana: „Haridus- ja teadusministeeriumi juhtkond on suuliselt teavitanud, et iga omavalitsusega, kus uuringu „Läti üldhariduskoolide optimaalse võrgu loomine” lõpp-aruande kohaselt kavandatakse koolide reorganiseerimist, toimub eraldi arutelu, mille tulemusena tehaksegi lõplik otsus. Loodame väga, et see arutelu tõesti toimub ning me võime selgitada, et hariduses ei saa nii üheselt käsitleda kaugust ja lähedust, tõika, kas uus multifunktsionaalne hall on või mitte. Kuigi, ausalt öeldes pole eriti usku, et need arutelud midagi muudaksid. Kui Mazsalaca keskkool reorganiseeritakse põhikooliks, siis ükski õpetaja tööta ei jää, kuid koormus väheneb. Eks õpetajad hakkavad tegelema ka pädevusõppe juurutamisega. Käiakse koolitustel. Läti pedagoogide seas valitseb praegu teadmatus tuleviku suhtes, see on tingitud nii pädevusõppe kasutusele võtmisest, kui ka koolivõrgu reorganiseerimist.”

Zaiga Ivana töötab Mazsalaca keskkooli direktorina 2011. aastast, algklassiõpetajana on ta olnud seal tööl 1990. aastast. Direktoriks saamine oli mingis mõttes sundkäik: „Võtsin pakkumise vastu, sest tahan elada ja töötada Lätimaal, ma ei ihka välismaale sõita. Õpilaste arv väheneb, sestap oli mul valida – kas pakkumine vastu võtta või otsida uus töökoht.”

2014. aastal oli Mazsalaca keskkool üks neist Läti 59 koolist, kus katsetati õpetajate uut töötasumudelit. Mazsalaca keskkool oli kaasatud õpetajate uue töötasumudeli testimisse, mille käigus said õpetajad teada, et õppetööga kaasnevat mahukat lisatööd tehakse tasuta. Kaks aastat tagasi, 1. septembril 2015 alustas Mazsalaca keskkoolis õppimist 245 õpilast, 30 võrra vähem kui eelmisel aastal. 2016. aasta suhtes oli Ivana optimistlik: „Ka järgmisel aastal võib 1. klassi tulla ca 20 õpilast. Kõik lasteaiagrupid on komplekteeritud, tulevik pakub lootust, kui vaid majanduslik olukord sedavõrd ei halveneks, et uuesti massiliselt kohvreid pakkima hakataks.”

2017. aasta sügisel võis Zaiga Ivana kinnitada, et viimaste aastate jooksul on sündimus Mazsalacas stabiliseerunud: aastas sünnib 26−30 last, iseasi, kas nood lapsed kooliikka jõudes veel Mazsalacas elavad. Viimaste riigieksamite näitajate poolest oli Mazsalaca keskkoolil lähemate naabrite (Rūjiena ja Naukšēni keskkool) eest tuntav edumaa. Direktor: „Õppetöös osalevad kolm osapoolt: õpilane, lapsevanemad, pedagoogid. Kui see koostöö on edukas, siis on ka tulemused väga head, seda tõendavad möödunudaastased riigieksamite tulemused. Millegi kiivakiskumisel jätavad ka tulemused soovida. Mazsalaca keskkooli 12. klassi lõpetajate riigieksamite tulemuste võrdlemisel on näha, et need erinevad suuresti, kuigi gümnaasiumiastmes on olnud ühed ja samad õpetajad. Palju sõltub õpilaste motiveeritusest ning perede majanduslikest oludest. Midagi näitab seegi, et juba praegu kutsutakse Mazsalaca keskkooli õpetajaid nii naabruskeskkooli Rūjienasse kui ka regioonikeskusesse Valmierasse.”

Kui laev lekib …

Mõistagi ei saa Läti koolivõrgu korraldamiskava autorid lähtuda pelgalt emotsioonidest – kogu maailmas liiguvad inimesed perifeeriast tõmbekeskustesse, lõviosa võimalikest sisserändajatest valib elukohaks Riia või selle ümbruse. Noored eelistavad üha rohkem õppida suuremates linnades. Negatiivse mõjurina tuuakse välja kohalikes omavalitsuses esinev onupojapoliitika, mis ei võimaldavat vastu võtta väheproduktiivsete struktuuride optimeerimiseks tarvilikke otsuseid, samuti huvide konflikti – paljud kohalike omavalitsuste saadikud on ühtaegu samas asuvate haridus- või tervishoiuasutuste juhid.

Läti koolivõrgu korraldamiskava autorid rõhutavad, et vajalikud teenused koonduvad üha enam tõmbekeskustesse, sestap on igasugused tõmbekeskustest eemale jäävate maakohtade investeeringuid ja töökohti puudutavad valimiseelsed lubadused tühi jutt, millega võib ainult lolle püüda. Maal elamine on privileeg, mida võivad endale lubada piisava rahakusega inimesed. Läti ei saa ses suhtes olla miski erand, olgu rahvuslik identiteet ükskõik kui suures ohus. Publitsist ja majandusgeograaf Juris Paiders tähendas Läti koolivõrgu korraldamiskava kommenteerides: „Kui laev lekib ja on uppumas, siis võib muidugi loota, et laev püsib kauem veepinnal, kui osa reisijaist ja laevameeskonnast kähku üle parda heita. Ent kui leket ei kõrvaldata, siis läheb laev põhja isegi siis, kui ohverdatakse kõik laevalolijad. Lekke kõrvaldamise asemel on haridusministeerium lasknud koostada plaani, millised reisijad tuleb esmajoones üle parda heita, et laev sutsu kauem vee peal püsiks.”


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Läti koolivõrk venib hõredamaks”

  1. Lembit Jakobson ütleb:

    ” Lekke kõrvaldamise asemel on haridusministeerium lasknud koostada plaani, millised reisijad tuleb esmajoones üle parda heita, et laev sutsu kauem vee peal püsiks.”
    Meil ei ole see plaan täna veel käiku läinud, kuid võib arvata, et liitunud valdade puhul saab see üsna varsti teoks.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!