Lauamängud on jälle popid

10. nov. 2017 Heiki Raudla peatoimetaja - Kommenteeri artiklit

Lauamängude autoril ja kirjastajal Aigar Alaveeril on koduses kogus sadakond mängu. Naisega kahepeale 200. Foto: Heiki Raudla

 

Moodsad lauamängud on nagu raamatud, millel on autor, tegelased ja sisu.

Praegu on nii maailmas laiemalt kui ka Eestis lauamängude uus tõusulaine – need on jälle popid,” tõdeb lauamängur ning mitme mängu autor ja kirjastaja Aigar Alaveer. „Eestisse jõuab see laine tunduvalt hiljem kui mitmesse teise kohta, aga siingi on huviliste kogukond märgatavalt kasvanud ja populaarsust näitab seegi, et poode on tekkinud juurde.”

Lauamängud on tema sõnul alternatiiv arvutimängudele – lauamängud võimaldavad ühiselt jagada ja kogeda inimlikku emotsiooni, saada sellest osa. Olukordade koos läbielamiseks on näiteks koostöömängud, mis on ka viimase tõusulaine fenomen. Viimase aja koostöömängude puhul on Alaveeri sõnul iseloomulik, et mängijad ei mängi üksteise vastu, vaid pigem meeskonnana ühise eesmärgi nimel. Ühiselt mängides tekib tiimi tunne, selle näide on ka tema enda loodud „Lembitu”, mille eesmärk on hoida Paide linnust vaenlase eest. „Seetõttu ongi lauamängud mõnus sotsiaalne ajaviide,” selgitab Alaveer.

Ühe praeguse aja mängudele iseloomuliku omadusena märgib Alaveer, et need on ennekõike autorimängud, mis tähendab, et karbi peal on mängu autori nimi nagu kirjaniku nimi raamatu kaanel. See aitab mänge üksteisest stiilide kaupa eristada. Konkreetsele autorile tekib järgijaskond – ühele mängijale meeldib üks, teisele teine stiil. Siin võib tuua analoogia kirjanikega – kes kirjutab novelle, kes romaane vm. Mõnele autorile meeldib rohkem eksperimenteerida, teine on vaoshoitum.

Viimaste aastate trendidest rääkides nendib lauamänguspetsialist teemade vaheldumist sõltuvalt popkultuuri trendidest – kord on populaarsemad zombimängud, siis põhjamaade mütoloogia, koostöömängud, nüüd on tulnud lugu jutustavad mängud, mida mängides tekib narratiiv, tihti tuleb teha moraalseid valikuid.

Olulisel kohal on ka edutainment ehk õppimine mängimise käigus. Et mängida, ei pea sul olema erilisi faktiteadmisi, aga mängu käigus kogud neid ja õpid nägema ühe või teise ajaloosündmuse laiemat pilti, sealjuures nii, et ise seda traditsioonilises mõttes õppimiseks ei peagi.

Väljaandmise aspektist märgib Alaveer mängude turule jõudmist viimasel ajal laiemalt levima hakanud ühisrahastusplatvormi kaudu. Ka ise on ta hankinud Hooandja kaudu raha muistsest vabadusvõitlusest rääkiva mängu „Lembitu” jaoks. Praegu on tal loomisel mäng Eesti Vabadussõjast.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!