OPL MANG

Õpetajate Leht 3. novembril

1. nov. 2017 - Kommenteeri artiklit

Klassiõpetaja on Eesti Vabariigi üks tugevamaid lülisid

27. oktoobril peeti TLÜ-s konverentsi „60 aastat kõrgharidusega klassiõpetaja ettevalmistust”, kus märgiti, et Eesti klassiõpetajaid võib pidada Eesti hariduse ja kogu Eesti Vabariigi lipulaevaks ja firmamärgiks. Teisalt on olemas ka probleem – klassiõpetajaid napib. Ligi kolmekümnes koolis õpetavad algklassilapsi ilma klassiõpetaja ettevalmistuseta inimesed. Lahendusena nähakse klassiõpetaja erialal tsükliõppe taasavamist ja klassiõpetajate mentorite väljaõpet.

Kujundav hindamine – kas numbritega või ilma?

Tallinna reaalkoolis rakendatakse kujundava hindamise mudelit, mille puhul ei välistata numbrite panemist, vigade arvu väljatoomist ega tasemetöö eest saadud punktide kokkulugemist.

Gümnaasiumi panus

Juba neli aastat on Innove toonud riigieksamite hinnete kõrval välja ka gümnaasiumi panuse oma õpilaste arengusse. Paraku lähtuvad ajalehed pingeridu koostades endiselt ainult riigieksamite tulemustest.

Maakonnad lahkuvad maalt

Kaarel Tarand kirjutab, et juba aastaid ei ole paljude ministeeriumide valitsemisalade korraldamisel lähtutud maakondlikest eraldusjoontest. E-teenuste aina kasvava hulga puhul on maakonnapiirid täiesti tähenduseta. „Milleks kirjutada seadusesse, et ministeeriumid tegutsevad maakondades, kui nad seda ei tee?” küsib ta.

Laps kui tark digikodanik

Tehnoloogial on edaspidigi kanda meie elus suur roll, seega tuleb õppida sellega elama ja õpetada ka lapsi telefoniga kaasneva probleemistikuga toime tulema. Õpetaja ja tõlkija Maaris Aas kirjutab, et täiskasvanutena üritame lastele õpetada kõike, mida neil meie meelest iseseisvas elus kord vaja võib minna. Seetõttu peab ka maailma- ja digikodanikuks olemine olema valdkond, mida täiskasvanud lastele õpetavad.

Sõber släng

„Släng on keelekuju, mida saadab mõneti kehv kuulsus,” kirjutab Priit Põhjala. „Paljud vaatavad slängile ja selle kasutajatele teatava snoobliku halvakspanuga – aga enamasti ülekohtuselt.”

Mis toimub?

Narva Vanalinna riigikooli direktor Tatjana Stepanova kirjutab Puškini lütseumi päevast, kus osalesid koolid Narvast, Jõhvist, Kohtla-Järvelt. Sel aastal oli teemaks Lavretsovide kunstikogu. Teatavasti asutasid Narva kaupmehed-kunstimetseenid Lavretsovid 1913. aastal Narvas oma majas linnale kunstigalerii, kus oli üle 150 maali.

Uussisserändajate laste kohanemine Eesti koolis

Kati Kümnik ja Tiiu Tammemäe Tallinna ülikoolist on uurinud uussisserändajate laste kohanemist Eesti koolides ja tõdevad, et olukord on hea – need lapsed käivad meie koolis hea meelega.

VAT Teatri dialoogid õpilaste ja õpetajatega

Et motiveerida õpilasi rohkem kirjutama ja näidendižanriga tutvust tegema, kuulutas VAT Teater välja 8.–11. klassi õpilastele mõeldud konkursi „VAT, KUS DIALOOG!”, mille esimene osa, stseenikirjutamise konkurss, juba käib. Teater on loonud lavastuste juurde hulganisti töötube ja lisamaterjali, mis aitavad õpetajatel õpilasi etenduseks häälestada ja pärast nähtu üle arutleda.

Alternatiivne meetod täiskasvanute keeleõppes – TPR

Päris uudset õppemeetodit on tänapäeval raske leida, sest inimene ei ole oma põhijoontes ajaga ju palju muutunud. Huvitava tulemuse annab teinekord seegi, kui kasutada lapse õppimismeetodit täiskasvanu peal.

Üks selline on TPR-meetod, mis loodi 1960-ndatel täiskasvanute keeleõppeks. Seda interaktiivset keeleõppemeetodit esitlesid integreeritud õppe töötoa ja näidistunniga „Uuenduslike õppemetoodikate kasutamine erialases inglise keele õppes” Bulgaariast pärit inglise keele õpetaja Petar Hodulov ja eestlane Helen Anvelt.

Naabrite kogemusest tasub õppida …

Teiste kogemus aitab ka oma tugevusi ja nõrkusi paremini näha. Augusti lõpus toimus Jõgeval rahvusvaheline konverents, mille korraldas Palamuse Nukitsamehe lasteaed eesotsas direktor Marika Meruskiga. Põhiteema oli kaasav haridus. Ettekannetega astusid üles sõprusmaakondade – Soomest Kaarina, Lätist Priekule ja Leedust Kaišiadoryse – lasteaedade juhid, õpetajad ja tugispetsialistid.

Hariduslike erivajadustega laste õpetamisele paindlikkust ja lisaraha juurde

Riigikogus arutlusel olevate, vähemalt kaks aastat ette valmistatud seadusemuudatuste eesmärk on tuge vajavate laste õppekorraldust paremaks muuta ning korrastada vastutuse jaotust riigi ja omavalitsuste vahel, kirjutab HTM-i üldharidusosakonna nõunik Tiina Kivirand vastuseks Tiina Kangro 27. oktoobril ilmunud artiklile „Puuetega lapsed võivad jääda valitsuse rahamängude rataste vahele”.

Mis juttu räägib lapsele pilt?

Lindgreni väiksel tütrel Karinil olid hirmuhood. Nii sündiski Pipi Pikksukk, kes midagi ei karda ja kelle jaoks ületamatuid muresid ei ole. See on näide seminaril „Laps kirjanduses” käsitletud lastekirjanduse ja ajaloo suhetest. Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse teadur Elle-Mari Talivee selgitas, millised olid ajaloo ja raamatu seosed ning kuidas lasteraamatu illustratsioon raamatuveerge täiendab.

Kuidas me mõistame maailma?

Eri elufaasides hakatakse samast tekstist erinevaid sõnumeid välja lugema. Kui kirjandust ei loe, siis hing ei kasva. „Faktid ja teatud nähtused on meile olulised vaid siis, kui me neid näeme, kuuleme ja märkame,” kirjutab kasvatusteadlane Maie Tuulik.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!