OPL MANG

Õpetajatöö kasvatas mu juhtimishuvi

10. nov. 2017 Sirje Pärismaa toimetaja - 1 Kommentaar

Egle Rumberg. Foto: Sigrid Absalon

Püüdlesin teadlikult selle poole, et ühel päeval koolijuhiks saada, aga ma ei arvanud, et oma eesmärgi nii kiiresti saavutan,” ütleb 27-aastane Egle Rumberg, kes mullu lõpetas õpetajatöö kõrvalt Tartu ülikooli koolijuhtimise magistriõppe ja sügisest on Pärnumaal Uulu põhikooli direktor.

 

Teil on seljataga esimene õppeveerand uues ametis. Milline oli ettekujutus tööst ja kuivõrd on tegelikkus sellele vastanud?

Tegelikkus päris ettekujutusele ei vastanud, paberitööd on tunduvalt rohkem, kui varem arvasin. Uulu põhikool on võrdlemisi väike ja eraldi majandusjuhatajat meil ei ole, seetõttu ei ole minu tööülesanded ainult juhtimisega seotud, vaid pean ka majandustoimingutega tegelema. See valdkond on aga seni mulle täiesti võõras olnud.

Kuidas on kool teid vastu võtnud?

Kool on mind vastu võtnud väga soojalt. Eks meil senimaani ole veel harjumise periood, kuid kahe esimese kuu jooksul ei ole ma kordagi tundnud, et keegi oleks minu ametis olemise vastu. Õpetajad on olnud väga toetavad ja mõistvad. Lastevanemate üldkoosoleku järel tunnistas üks vanem, et oli olnud minu suhtes väga skeptiline, kuid pärast koosolekut oli skeptilisus kadunud. Ja ma mõistan tema skepsist väga hästi, ega iga päev juhtu, et 27-aastane noor naisterahvas asub kooli juhtima.

Jaanuaris vahetasite Sindi gümnaasiumi matemaatikaõpetaja töö Tahkuranna valla humanitaarnõuniku ameti vastu. Kas teadsite juba toona, et peagi ootab uus väljakutse? Olete ju Tartu ülikoolis magistrantuuri lõpetanud just koolijuhtimise suunal. Kas kuulutegi nende inimeste sekka, kes seavad varakult eesmärke ja liiguvad nende suunas?

Õpetajana töötades ja koolijuhiks õppides sain ma aru, et kohalikul omavalitsusel on koolipidajana suur võim kooli üle. Samas aga ei mõistnud ma päris täpselt, millist rolli omavalitsus kooli suhtes omama peaks, milliseid ülesandeid ta täidab ja kui palju on kool iga päev kohaliku omavalitsusega seotud. Asusin Tahkuranna vallavalitsusse tööle, et saada teada, kuidas korraldatakse hariduselu kohalikus omavalitsuses. Arvasin, et siis oskan direktorina tööle asudes paremini mõista nii kooli kui ka omavalitsust. Püüdlesin teadlikult selle poole, et ühel päeval koolijuhiks saada, aga ei arvanud, et nii kiiresti sihile jõuan.

Teadlikult olen endale eesmärke seadnud viimased kolm aastat. Gümnaasiumis õppides ei olnud mul veel õrna aimugi, kelleks saada tahan. 12. klassis ütles mu armas inglise keele õpetaja: „Egle, sina pead küll kohe pärast gümnaasiumi edasi õppima minema, muidu sa ei lähegi!” Läksin siis suure hirmuga ja õpin tänaseni. Õpetajana töötades kasvas mu huvi aga koolijuhtimise vastu ning seetõttu otsustasin jätkata õpinguid hariduskorralduse erialal. Eesmärgi saada ühel päeval koolijuhiks seadsin endale magistriõpinguid alustades.

Kuivõrd saite ülikoolist kaasa oskusi juhiametiks? Kas nendest piisab?

Ülikoolist sain kaasa pigem teoreetilised teadmised kui oskused. Magistriõpingud on kindlasti olnud väga palju kasuks, kuid juba esimesel töönädalal sain aru, et ainult nendest ei piisa. Ma ei saa öelda, et kuna mul on koolijuhtimise magistrikraad, siis olengi väga hea koolijuht. Praegu ma seda veel ei ole. Aga püüdlen selle poole, et saada paremaks juhiks nii õpetajate, õpilaste kui ka lastevanemate jaoks. See on minu järgmine eesmärk.

Uurisite oma lõputöös üldhariduskoolide direktorite haridusõigusalaseid teadmisi. Sellega pole Eestis eriti tegeldud. Mida huvitavat teada saite?

Bakalaureusetöös uurisin õpetajate õigusteadlikkust ja magistritöös direktorite haridusõiguse teadmisi. Kuigi kahe töö metoodika erines, oli direktorite õigete vastuste arv tunduvalt parem kui õpetajatel. Iseenesest on nii ka loogiline, sest direktor peabki koolis olema see, kes tagab seadustele vastava käitumise ning vajadusel toetab ja nõustab õpetajaid, lapsevanemaid ja ka õpilasi. Minu enda jaoks oli kõige suurem kasu nendest töödest see, et omandasin paremad õigusaktide tõlgendamise oskused. Mõlema lõputöö juhendaja oli Jüri Ginter, kes suunas mind seaduseid paremini mõistma.

Mis teid üllatas – nii positiivselt kui ka negatiivselt?

Positiivselt üllatas, et rohkem kui pooled uurimuses osalenud direktoritest vastasid enamikule küsimustele õigesti. Negatiivselt üllatas aga, et neljale küsimusele vastas õigesti vähem kui 50%. Näiteks arvas 61% vastanud direktoritest, et seadus lubab määrata õpilase täiendavale õppetööle perioodidel 1. juunist kuni 12. juunini ning 17. augustist kuni 28. augustini. Ei luba. Vastavalt PGS-i § 24-le võib suvevaheajal korraldada täiendava õppega seotud tegevusi, arvestades, et põhiharidust omandavale õpilasele on tagatud vähemalt kümne järjestikuse nädala pikkune puhkus kõigist õppe ja eksamitega seotud tegevustest.

Milliseid praktilisi soovitusi annaksite oma uurimistöö põhjal kolleegidele?

Ma arvan, et õpetaja jaoks on oluline, et koolitööd reguleerivad sisedokumendid oleksid seadusega vastavuses. Sellisel juhul on kergem ka seadust järgida. Lõputöid tehes sain näiteks teada, et kool võib rakendada tugi- ja mõjutusmeetmetena ainult PGS-i § 58 välja toodud meetmeid. Seega kooli kodukorda ei saa lisada mõjutusmeetmena meedet, mida PGS-is välja toodud ei ole. Kui kooli kodukord on vastu võetud seadusele vastaval kujul, on õpetajal kergem seadust järgida.

Kas ka õpetajad peaks õigusteemadest rohkem teadma?

Inimesed saavad käituda vastavalt seadusele ainult siis, kui neil on vajalikud teadmised. Seetõttu arvan ma, et kõikidel inimestel peaksid olema õigusalased teadmised või vähemalt oskus seda infot vajadusel leida. Ma ei ole kindel, et kõik õpetajad ja lapsevanemad oskavad Riigi Teatajast vajalikke seaduseid ning nende kehtivaid redaktsioone leida. Mulle on mitu korda esitatud seadusepunkte vanadest redaktsioonidest, mis enam ei kehti.

Asusite mullu omandama veel üht kõrgharidust – Pärnu kolledžis sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse erialal. Miks just selle ala valisite? Kuidas kõike jõuate?

Asusin sotsiaaltööd õppima, sest õpetajana töötades pettusin korduvalt sotsiaaltöö korralduses ja soovisin saada vastused enda küsimustele. Selle õppeaasta alguses arvasin, et läbin sügissemestril üksikud õppeained, aga uues ametis, vähemalt sellel aastal, see siiski ei õnnestu. Ja kuigi mul on ühe õppeaastaga peaaegu pool õppekava läbitud, olen nüüd akadeemilisel puhkusel. Loodan järgmisel õppeaastal oma õpinguid jätkata. Nii et ega kõike ei jõuagi!

 


Egle Rumbergi CV

Sündinud 21. märtsil 1990 Pärnus

Haridus:

  • 1997–2009 Pärnu Koidula gümnaasium
  • 2009–2010 Tartu ülikool, matemaatiline statistika
  • 2010–2014 Tartu ülikool, haridusteadus (reaalained)
  • 2014–2016 Tartu ülikool, hariduskorraldus
  • 2016– … Tartu ülikooli Pärnu kolledž, sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus

Töö:

  • Alates 2017 september … Uulu põhikool, direktor
  • 01.2017–08.2017 Tahkuranna vallavalitsus, humanitaarnõunik
  • 08.2012–05.2015 Sindi gümnaasium, matemaatikaõpetaja

 


Nimetage kolm asja, mille poolest erineb Uulu põhikool teistest koolidest.


Egle Rumberg
:

Meil pole kooliga samas hoones

  1. sööklat,
  2. aulat,
  3. spordisaali.

 


Grete-Stina Haaristo

Olete koos Pala kooli direktori Grete-Stina Haaristoga Eesti noorimad koolijuhid, teie isegi kaks kuud noorem. Mida tahaksite kolleegilt küsida ja mida soovite talle?

Egle Rumberg: Ma sooviksin Grete-Stinalt küsida, kas Pala kool kevadel Uulu põhikooli vastu võtaks. Aga teen seda hea meelega isiklikult, mitte Õpetajate Lehe kaudu. Soovin Grete-Stinale palju töövõite ja kindlat meelt.

Grete-Stina Haaristo: See on vahva ettepanek. Kindlasti kohtume! Tore on suhelda samade kogemustega inimesega, et näha-kuulda, kas on tekkinud samad probleemid.

Soovin Eglele, et ta suudaks vajalikke muutusi ellu viia. Aga kõike ei saa korraga muuta, seepärast soovin jaksu ilusa kuldse kesktee leidmiseks ja jõudu, et mitte alla anda.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Õpetajatöö kasvatas mu juhtimishuvi”

  1. Lia Jallai ütleb:

    Tahad ära mainida,et inimesena on Egle fantastiline,alati rõõmsameelne ja positiivne.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!