aasta õpetaja gala
MUUSEUM

Püha viha

24. nov. 2017 Raivo Juurak toimetaja - 7 kommentaari

Raivo Juurak.

Margus Laidrel ilmus Postimehes artikkel „Kaks minutit vihkamist”, mis leidis laia vastukaja ka Facebookis. Inimesed olid nõus, et viha käib justkui inimeseks olemise juurde ja võib suuri rahvahulki kaasa haarata. Laidre tsiteeris Senecat: „Kogu rahvas pole kunagi põlenud armastusest naise vastu, terve riik pole kunagi pannud kogu oma lootust rahale või kasule; [—] ainult raev hõlmab tervet kogukonda korraga.”

Kust selline kõikehõlmav viha tuleb? Laidre pakub, et muude tegurite kõrval ka võrdsuse taotlusest. Ühiskonnas, kus inimesed on suhteliselt võrdsed, on viha ja kadedust rohkem. Siin meenub muidugi Nõukogude aeg, mil kõik olid võrdselt vaesed, ja kui keegi oli natuke jõukam, siis oli ta kurgikasvataja, tõusik ja spekulant ning n-ö tavaline inimene tundis nende vastu tõesti püha viha. Laidre osutab, et võrdsust ei tasu taotleda, sest näiteks intellektide ebavõrdsust pole võimalik ületada.

Et inimesed on kergesti mõjutatavad ja võivad asja ees, teist taga kurjusega kaasa minna, on tõestanud näiteks Philip Zimbardo Stanfordi vanglaeksperiment, kus valiti suvalisi inimesi vangivalvuriks. Nood hakkasid käituma tooremaltki kui päris vangivalvurid, nii et eksperiment tuli poole pealt katkestada. Ka Stanley Milgram on eksperimentidega tõestanud, et inimesed on üsna kergesti valmis ligimesele halba tegema – kui nad vaid teatud situatsiooni panna. Gustave Le Bon tõdes juba ülemöödunud sajandil, et inimeste mass on alati kurjem kui iga inimene eraldi. Seega on Laidre põhipostulaatidel justkui tugev põhi all.

Jah, aga mitte õpetaja jaoks!

Vaatame lähemalt.

Seneca väidab, et vihkamine ühendab inimesi paremini kui positiivsed tunded. Iga tubli klassijuhataja teab, et õpilasi sulatavad ühtseks sõbralikuks pereks just ühised positiivsed emotsioonid, rõõm toredatest ühistest saavutustest ja läbielamistest. Oma klassi ühise vaenlase vihkamine (koolikiusamine) aga ei liida klassi mitte kuidagi, vaid ainult lõhub seda.

Teiseks, kas inimene on loomult kuri? Õpetaja ei lase sellist mõtetki endale pähe tulla. Ta rakendab pedagoogilise optimismi printsiipi, mille järgi on iga õpilane, ka kõige probleemsem, oma olemuselt hea.

Kolmandaks võrdsuse küsimus. Tõesti on paratamatu, et igas klassis on osa õpilasi keskmisest tugevamad. Kas see kutsub siis esile kadeduse ja viha nende vastu? Ei ole näinud sellist asja kogu õpetajaks oldud aja jooksul. Koolis ei ole tähtis mitte õpilaste võrdsus, vaid võrdväärsus. Koolis suhtutakse igasse õpilasse nagu endaga võrdväärsesse, olgu ta hinded missugused tahes.

Huvitav, miks need põhimõtted kooliseinte vahelt laia maailma ei jõua?


7 kommentaari teemale “Püha viha”

  1. Peep Leppik ütleb:

    KOLLEEGID!
    Inimesed ei ole oma olemuselt kurjad (vihased) ega rõõmsad – inimese emotsioonid toimivad iseeneseslikult (automaatselt) suhtlemises välisilmaga. Loodus “andis” emotsioonid loomadele juba sadu miljoneid aastaid tagasi, et automaatselt reguleerida nende suhteid maailmaga (ka omavahel)… Nii on see ka inimestel (oleme ju Loomad!). Seetõttu on emotsioonid seotud meie aju kõige ürgsemate osadega ega allu (!) eriti meie tahtele.

    Nii on soovitused – olge mõnusad, rõõmsad, positiivsed jne pehmelt öeldes rumalad! Kui inimene on töötu, raha otsas, tülid peres või tööl, tervis logiseb jne (meie Eesti argielu!), siis sellele vastav on ka inimese meeleolu. Ainult tobuke röömustaks taolises olukorras…

    Ja nii tunnengi, et hakkan praegu VIHASEKS minema, sest olen emotsioonide psühholoogilist mehhanismi selgitanud juba aastaid oma raamatutes ja esinemistes – miks pedagoogilise valdkonna inimesed sellest “lihtsast” asjast ükskord aru ei saa -!?

    • Peep Leppik ütleb:

      Toimetaja JUURAKu
      kirjutis puudutab meie elu SISULISI probleeme. Olen oma loengutel isegi väitnud, et ÜRO otsus laste õigustest on kohati vastuolus arengupsühholoogia TEADUSLIKE põhimõtetega… Õnneks olen leidnud kohe palju toetajaid, aga meie ametnikud (kuna Eesti on “otsuse” heaks kiitnud) võtavad seda täht-tähelt. Inimesed tunnetavad enamasti ju vaistlikult – mis õige, mis vale. Või võtame nn samasooliste seks.suhted – enamikule on vastuvõtmatu kõik mittelooduspärane (arutagu seda Riigikogu või ei).

      Olen viimasel kahel kuul saatnud tähtsatele isikutele kuus (!) kirja, kus vaid ühele formaalne vastus… Küsimus on selles, et seoses ümberehitusega Tõrva kesklinnas, viidi bussipeatus ligi pool km eemale ja nüüd peavad vanad ning liikumisraskustega inimesed komberdama kesklinna ning pärast oma kompsudega tagasi. Tegin ettepaneku – teha kesklinnas NÕUDEPEATUS, kus saaks väljuda ja ka siseneda bussi… On selge, et vanu inimesi alandava olukorra jätkumine tekitab lausa VIHA, sest samal ajal sõidavad noored ametnikud-poliitikud ise maksumaksja kulul autodega ringi…
      Ja nii “lihtsalt” ongi meie inimesed tigedaks aetud…

    • Jaanus Rooba ütleb:

      Üks noor loodusteadlane pöördus kord Betti Alveri poole ja rääkis millised loomad inimesed on ja kuidas inimene on loomariigist välja arenenud. Betti Alver vastas selle peale – “Kui Sina tahad loomast välja arenenud olla ja olla loom, siis ole! Mina ei taha ja mina ei ole!”

      Aga iial,
      mitte iial su inimvaim
      ei taandu enam
      loomariiki.

    • Ene Künnap ütleb:

      Tänapäeval me teame, et otse loomulikult saab inimene oma emotsioone kontrollida ja suunata – see käibib normintellektiga inimeste puhul. Selles asi ongi, et inimene ei ole loom – erinevalt loomast on inimene suuteline oma emotsioone juhtima ja tahte abil muutma. Muidugi on sellised nähtused, nagu negatiivsed automaatmõtted, mis inimesele teatud situatsioonides pähe ronivad, ent inimesele on selleks antud mõistus, et neid negatiivseid automaatmõtteid ära tunda, tühistada, ning seejärel neid kohasemate, indiviidi normaalse funktsioneerimise seisukohast kohasemate vastu välja vahetada. On olemas vastav teraapiaharu- kognitiiv-käitumisteraapia (KKT), mis negatiivsete mõtete ja kognitsioonide sobivamate väljavahetamist õpetab.
      Loomulikult langeb inimene masendusse, kui ta on jäänud tööta, vaid sattunud muudesse eluraskustesse. Keda see ikka rõõmustaks. Ent erinevalt loomast on inimesel vahendid oma meeleolude ja käitumise korrigeerimiseks.
      PS Veel on kasulik teada sellist mõistet nagu resilientsus (ingl k resilience). Eesti keelde on seda tõlgitud kui säilenõtkust (Dagmar Kutsar, Marju Selg). Resilientsuse määr on erinevatel inimestel muidugi erinev.

      • Peep Leppik ütleb:

        Ja nii me kaotamegi oma LOOMULIKKUSE – käitume võltsilt… Eriti ohtlik on seda teha õpilaste ees – kasvatame vaid variserlikkust. Või praegu levinud laste “üle kiitmine” oma kurbade tulemustega. Et kõigile ei meeldi olla KÕRGELTARENENUD loom (näiteks kunagi Betti Alverile) on ka normaalne, sest inimesete (ka psüühika) juures toimib alati NORMAALJAOTUSE KÕVER…

        Lähtugem siiski fundamentaaluuringutest, kuigi neile on siinilmas “rajatud” igasuguseid “ilusaid” teooriaid – nn koolitajate pärusmaa (raha! raha!)…
        Ja Lembit Jakobson – täiesti õige! – kuulume vist mõlemad kõrgeltarenenud loomade sekka ning… see pole üldse häbiasi.

  2. Lembit Jakobson ütleb:

    Peep! Mulle tuleb meelde üks katalaan, kes ütles iseseisvuse referendumi korraldajatele: “Ma ei ole end selle küsimusega veel vihale ajanud.. ” Sama teen minagi eesti ülemuste totrust ning priiskamist eesti inimese kulul nähes.

  3. Einar Rull ütleb:

    Martin Seligman rääkis kunagi õpitud abitusest. Hilisemate uuringute põhjal ta tuvastas, et õpitud abitus on pigem siiski kaasa sündinud ning õpitud võib olla hoopis optimism. Optimismi õppimiseks on aga vaja neid aju piirkondasid, mis on alles inimesel välja kujunenud ja mis suudavad kontrollida evolutsiooniliselt ürgsemaid impulsse. Limbiline süsteem aitas sisalikul paremini elus toime tulla, tänapäeva inimesel on võimalus kasutada ka uuemaid ajuosasid, mis ehk ei ole väga loomuvastane tegevus, vähemalt osale inimesele. Willinghami teesi põhjal ei ole inimesed muidugi kuigi usinad mõtlejad, sest see kulutab palju energiat. Lihtsam on uskuda teisi inimesi ja meeleolud on nakkavad, sealt need massihüsteeriad tulevad.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!