Õpetajate Leht

Sügisvaheaeg Emakeele Seltsi keelelaagris

24. nov. 2017 Andra Kütt Tallinna ülikooli lingvistika doktorant, Emakeele Seltsi liige, keelelaagri üks korraldajatest - Kommenteeri artiklit

Tänavune keelelaager toimus Peipsi ääres asuvas Nina külas. Kolme laagripäeva jooksul olid olulisel kohal keelemängud ja -viktoriinid ja noorte omavaheline suhtlus. Huvi keelelaagri vastu on suur ja laagrikohad täituvad väga kiiresti. Fotod: Kristel Kevvai

 

Tänavu toimus gümnaasiuminoortest emakeelehuvilistele juba kuuendat korda Emakeele Seltsi keelelaager.

Keelelaagri teema on valitud seoses sama õppeaasta emakeeleolümpiaadiga, milleks tänavu on Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva üldteema „Eesti keel kui riigikeel”. Eelmistel aastatel toimus keelelaager Piusal õigekeelsusest, Käsmus sõnavarast, Äksis lausetest, Voorel nimedest ja Männikul Viljandimaal keelest ja stiilist. Laager, nagu ka kõik eelmised, sai teoks tänu haridus- ja teadusministeeriumi rahatoele.

Juubeliaasta olümpiaadil oodatakse noori arutlema, kuidas on eesti keel kui riigikeel arenenud, kuidas ta sellena toimib ning missugused on eesti keele tulevikuperspektiivid*. Järjekorranumbrilt juba kuues keelelaager näitab ühtviisi nii uue ja väärt traditsiooni tekkimist kui ka keeleärksate noorte huvi eesti keele vastu. Keelelaager on kõigi sinna panustanud keeleinimeste kingitus Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäevaks.

Selle aasta olümpiaaditeema andis keelelaagris võimaluse teemat väga erinevatest vaatenurkadest ning laialt käsitleda. Põhiettekandeid oli kokku kaheksa, mis vormi poolest sarnanesid seminaridega ning pakkusid võimaluse kohe teema üle arutleda ja kaasa mõelda. Laagri avaettekandes kõneles Riina Koolmeister keelest ja õigusest, käsitledes seadusi, mis eesti keele kasutust reguleerivad. Katrin Kern keskendus tõlkeapsudele inglise keele näitel. Fred Puss tutvustas noortele keelehuvilistele suguvõsa uurimist enne ja nüüd. Karl Paju­salu seminar avas põhjalikult olümpiaadi üldteema ning ettekandes räägiti eesti riigikeele sajast aastast. Irina Külm­oja käsitles oma ettekandes vanausuliste keelt ja kultuuri Eestis. Jaanus Vaiksoo juhendas loovkirjutamist ning andis mõtteid, mida teha siis, kui üldse mõtteid ei tule, ja paberid ei jäänud tõepoolest ühelgi noorel tühjaks. Laagri lõpetas Martin Ehala kaasahaarav ettekanne eesti keele elujõust, kus tõdeti, et eesti keelel läheb praegu väga hästi. Ann Siimani ja Lauri Linaski töötoas said noored otseselt keele tulevikku ja arengusse panustada, kirjutades Vikipeedia veebientsüklopeediasse ise artikli.

Laager toimus imekaunis Peipsi ääres asuvas Nina külas. Kolme laagripäeva jooksul olid olulisel kohal keelemängud ja -viktoriinid ja noorte omavaheline suhtlus. Keelelaagri traditsiooniks on saanud laagrivihiku täitmine, mis sisaldab olümpiaaditeemaga seotud keeleülesandeid. Auhindadeks on muidugi põnevad ja kasulikud raamatud, mis aitavad nii olümpiaadiks kui ka eksamiks valmistuda ning pakuvad kasulikku lugemist. Kolm laagripäeva annab võimaluse veeta vaheaeg harivalt ja põnevalt. Keelelaagri kaunist ümbruskonda Peipsi ääres tutvustas jääkeskuse giid Hannes Jäär. Ärasõidupäeval pakkus noortele enne kojujõudmist elamuse Liivi muuseum ja haridusprogramm „Kirjavahetus enne, nüüd ja tulevikus”, kus noored said kirjutada ka ise Juhan Liivi ajastu laadis kirja.

Innustavad emakeeleõpetajad ja keelehuvist kasvav erialavalik

Huvi keelelaagri vastu on kahtlemata suur ja laagrikohad täituvad väga kiiresti. Laagriliste seas on tihti korduvaid osalejaid ning keelehuvilistest noortest on kasvanud ka keelelaagri korraldajaid ning emakeelega süvitsi tegelejaid, nõnda ka siinkirjutaja puhul. Ühelt poolt näitab see motiveeritud ja keeleärksate noorte suurt hulka, mis on keele kestlikkuse ja arengu alus ning kinnitab eesti keele head tervist. Teiselt poolt tuleb tunnustada õpetajaid, kes keelehuvilisi noori innustavad, sest väga paljud noored tulevad laagrisse ja valivad ka hiljem eriala just oma emakeeleõpetajate toel. On rõõm tõdeda, et on neid, keda märgata, kuid kindlasti on põhjust rõõmustada märkajate ehk meie tublide eesti keele õpetajate üle.

Tagasisides hindasid noored väga kõrgelt nii ettekandeid, praktilist tegevust keeleülesannete ja -võistluste näol kui ka võimalust veeta aega keeleinimeste ja teiste noorte keelehuviliste seas. Seltskondlik mõõduvõtmine keeleviktoriinides ja põnevaid keeleülesandeid sisaldava laagrivihiku täitmine ühendas noori kollektiividena tegutsema. Tõdeti, kui oluline on ka see aeg leida, et keele üle mõtiskleda – keeles on märksa rohkem, kui igapäeva suhtluses jõuame märgata ja mõelda. Meie keele kaunist kõla on kiidetud kaugemalgi, kuid keele kestlikkuse jaoks on kõige olulisem, et keelekasutajad ise seda prestiižseks peavad ja kasutada soovivad.

Ootame sind, keelehuviline noor!

Emakeele Selts on juba peaaegu sada aastat ühendanud eesti keele vastu huvi tundvaid, eelkõige akadeemilise taustaga inimesi. Seltsi praegusest tegevusest moodustab olulise osa keeleürituste korraldamine nii Eestis kui ka välismaal, nii õpilastele, üliõpilastele, keelehuvilistele kui ka keele alal töötavatele inimestele. Ootame noorliikmete sekka sügava keelehuviga õpilasi. Liikmeks astuda soovijatel palume Emakeele Seltsile anda teada huvist eesti keele vastu, nimetada paar-kolm seda kinnitavat ettevõtmist (emakeeleolümpiaadidel osalemine, kirjutised Oma Keeles, kooli almanahhis või teistes väljaannetes, keeleteemalised ettekanded vms). Keel areneb ja kestab, kui me igaüks ise seda oluliseks peame. Hea keelehuviline noor, tule ja anna panus sinagi!

 


* 2017/2018. õppeaasta emakeeleolümpiaadi juhend: https://www.teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/ekek_2017_18_juhend_uus.pdf


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!