OPL MANG

Archimedes 20: Eesti teadlastel on Baltimaade parim varustus

1. dets. 2017 Sirje Pärismaa toimetaja - 1 Kommentaar

Perioodil 2007–2013 ehitati või renoveeriti Eestis 18 teadus- ja haridushoonet. Fotol TÜ Narva kolledž.

 

„Eks ikka on soe tunne, kui Tartus või Tallinnas uutest õppehoonetest mööda kõnnin. Mõtlen sellele, et olen oma tööga pisut kaasa aidanud,” ütleb SA Archimedese struktuuritoetuste agentuuri meetmehoidja Kristel Meesak.

Tartus Emajõe ääres modernses puitmajas asub SA Archimedese kõige keerulisema nimega üksus – struktuuritoetuste agentuur. Üksuse töötajad kannavad hoolt, et Eesti teaduse ja kõrghariduse edendamiseks Euroopast läkitatavad sajad miljonid eurod jõuaksid taotlejateni ja projektid oleksid abikõlblikud. „Meie töös on tõepoolest suur osa kontrollimisel ja nii-öelda sendi lugemisel, kuid sinna vahele mahub ka hinge minevaid hetki,” tunnistas intervjuus Õpetajate Lehele meetmehoidja Kristel Meesak.

Sihtasutusel Archimedes on täitunud kahekümnes aastaring. Mis ajast tegutseb struktuuritoetuste agentuur? Millega tegeleb meetmehoidja?

Struktuuritoetuste üksus loodi kümne aasta eest Archimedese Tartu kontorisse. Algul oli meid kümmekond, praegu on juba ligi kolmkümmend töötajat.

Meetmehoidja hoiab toetusmeetmetel silma peal – jälgib, kuidas tegevused edenevad, millised on probleemid ja areng, ning otsustab, kas ja kus on vaja tõmmata või tagant lükata. See on selline järelevaataja ja tugiisiku töö. Minu hoole all on kolm meedet: teaduse tippkeskuste arendamine, riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine ja teaduse populariseerimine (sh TeaMe+ ja Teeme+).

Mida kujutavad endast EL-i struktuuritoetused ning miks neid euroliidus üldse jagatakse? Kas võib öelda ka lihtsamalt „eurotoetused”?

Struktuuritoetuste asemel võib küll lühidalt öelda ka eurotoetused või euroraha. Toetuste eesmärk on vähendada liikmesriikide arenguerinevusi EL-is. Eesti ei ole veel jõukamate liikmesriikidega samal tasemel, seepärast antaksegi meile eurotoetusi. Toetusraha eelarvestamine käib seitsmeaastaste tsüklitena. Praegu on Eestil käsil juba kolmas rahastamisperiood aastaiks 2014–2020.

Toetusskeeme on kolm: Euroopa regionaalarengu fondi toetused, Euroopa sotsiaalfondi toetused ja Euroopa ühtekuuluvusfondi toetused. Praegu rakendame Euroopa regionaalarengu fondi toetusi, eelmisel perioodil olid lisaks ka Euroopa sotsiaalfondi toetused.

Kuidas sai alguse eurotoetuste ajastu Eesti kõrghariduses ja teaduses? Mis oli toona kõige keerukam?

Eurotoetuste aeg sai alguse juba enne Archimedese vastava rakendusüksuse loomist. Esimese toetusraha sai Eesti 2004.–2006. aasta rahastamisperioodi eelarvest. Aastast 2007 hakkas toetusi vahendama Archimedes. Algus oli keeruline: töötajaid oli vähe, alustasime nullist. Tulime Archimedesesse tööle eri asutustest: Innovest, HTM-ist,
EAS-ist, PRIA-st. Varasematest kogemustest tuli leida ühisosa, et edasi minna. Kõige esimene oli teaduse tippkeskuste taotlusvoor. Raha on alati jagada vähem, kui on soovijaid, ja see tekitab pingeid nii ülikoolide sees kui ka vahel. Tippteadlasi on palju, keeruline on valida tippude seast omakorda tippe välja.

Eelmisel rahastamisperioodil (2007.–2013. a) oli Eestis 12 tippkeskust, nüüd on üheksa. Hea on vaadata, kuidas osa eelmise perioodi tippkeskuste uurimisrühmi on omavahel liitunud ja moodustanud sellel perioodil uusi tippkeskusi. Seega projektile joone allatõmbamisega tegevus ei lõppenud, vaid otsiti uusi koostööväljundeid.

Millised seigad on teile algusaegadest eriti meelde jäänud?

Algul ei hooma, kuidas teadus toimib, keeruline on kõike mõista. Nii läkski meilt professoritele teele küllap nende jaoks ebamõistlikke küsimusi. Kuid pidime küsima kõike, et end detailidega kurssi viia.

Algusaastatel kutsusime külla ka ülikoolide esindajaid ja palusime selgitada, kuidas ülikool toimib, mismoodi teadust üldiselt rahastatakse, millised on käsuliinid ja kooskõlastamisringid. Seda oli vaja teada, et mõista – vastust kirjale pole alati võimalik saada näiteks viie päeva pärast.

Tagantjärele mõtled: olid toredad ajad, õppisime palju.

Kas nüüd on siis kõik selge?

Ikka on midagi õppida. Kui tuleb uus rahastamisperiood, on ka muudatusi. Ei saa öelda, et töö oleks lihtsamaks läinud. Mida rohkem õpid, seda rohkem saad aru, et on veel küllalt, mida õppida.

Mida tooksite esile eurotoetuste abil Eesti kõrghariduse ja teaduse vallas tehtust? Kuidas jagunevad toetused betooni ja inimeste vahel?

Perioodil 2007–2013 tehti päris palju ära sellist, mida on silmaga näha. Ehitati või renoveeriti 18 teadus- ja haridushoonet. Televaatajatel on kindlasti silme ees menukas saade „Rakett 69”, mis on eetris juba aastast 2011. Kui toetatakse teadlaste uuringuid või aparatuuri ostu, ei paista see kuigi palju väljapoole ja tehtust teavad pigem asjaosalised ise. Eelmisel perioodil läkski eelarvest üle poole betoonile ja aparatuurile. Uuel perioodil, 2014–2020, on rõhk pehmemal poolel ja kolmveerand toetustest puudutab otseselt inimesi.

Võime öelda, et tänu eurotoetustele on meie teadlased Baltikumis kõige paremini varustatud seadmete ja hoonetega.

Kas oleme siis olnud naabritest paremad Euroopast raha välja rääkima?

Päris nii ei saa öelda. Kondikava, mille arendamisele tahetakse rõhku panna, kirjutab iga riik ise. Kõigil liikmesriikidel on oma prioriteedid, millistesse valdkondadesse nad eurotoetused suunavad.

Kui kõnnite uutest ja uhketest ülikoolihoonetest mööda, kas liigub mõte vahel ka sellele, et siin on tükike teiegi tööd?

Eks ikka on soe tunne, kui Tartus näiteks Maarjamõisa väljale ehitatud hooneid vaatan. Ja kui teleuudistes neist räägitakse, mõtlen sellele, et olen oma tööga pisut kaasa aidanud.

Rahastamisperiood 2014–2020 on hooga käimas. Millised on peamised erinevused varasemaga võrreldes?

Sel perioodil on eelarve 100 miljoni euro võrra väiksem kui eelmisel. Projekte on nüüd 100, eelmisel perioodil oli kogunisti 700. Skeeme ehk alameetmeid oli varem 35, sellel perioodil 10, iga meetme jaoks oli oma määrus ja reeglistik.

Nüüd otsustati, et on üks suur meede, mille alt ülikoolid saavad taotleda toetust tegevustele, mida nad näevad oma arenguks vajalikuna. Selle võrra on ka projektide rahamaht suurem.

Eelmisel perioodil oli seevastu palju väikseid projekte eelarvega 30 000 – 100 000 eurot.

Kas teie agentuuris käibki kogu aeg vaid kõva ajude ragistamine ja sendi täpsusega arvutused või on töös ka midagi hingele?

Meie töös on tõepoolest oluline osa kontrollimisel ja nii-öelda sendi lugemisel. Põnevam on siis, kui objektid saavad valmis. Kui oled terve projekti eluea läbi käinud, oled näinud ju ainult pabereid. Seega on huvitav kohapeal näha, milline on tulemus. See on suur boonus meie töös. Inimene tänavalt ei pääse ju laboritesse või tervishoiu kõrgkooli vaatama toetuste abil ostetud mannekeene, mille abil tulevased meditsiiniõed harjutavad.

Kosutab ka kolleegidega läbikäimine väljaspool tööaega. Meil on kujunenud tore tava, et kõigile lastele, kes meie töötajatel sünnivad, kingitakse tekk. Selle tegemisse panustavad kõik, igaüks heegeldab mõne lapikese. Kümne aastaga oleme teinud 22 tekki. Ühiselt otsime mustrid ja valime lõngavärvid. Ka mehed on naiste käe all heegeldamist õppinud!

Millised edulood on eriliselt teie südamesse jäänud?

Kindlasti teaduse tippkeskuste sünd. Neid võib pidada meie lipulaevaks. Teine tore asi, mida kutsume isekeskis nunnumeetmeks on „Teeme+”, mille kaudu toetatakse õpilaste huviharidust. Need on armsad pisikesed projektid, kuni 100 000 eurot. Seesuguste puhul näed, kuidas projektiga tegelejate silmad säravad ja kui palju on entusiasmi. Selle meetme raames korraldatakse õpilastele LTT-üritusi, tegeletakse robootikaga, lennutatakse droone, õpitakse kosmost tundma ja tehakse muud toredat.

Kui palju puutute kokku teadusrahvaga isiklikult?

Teadlaste töö on teaduse tegemine, ei tahaks neid oma küsimustega väga tüüdata. Kui midagi vaja, uurime kõigepealt projektijuhtide käest. Kui nemad ei oska vastata, siis tuleb teadlastel endal selgitada. Projektide administreerimine on ülikoolidele küllaltki ajamahukas. Seepärast tahamegi, et võimalikult palju asju saaks aetud projektijuhtidega. Aga kui teadusrahvas meid külla kutsub, siis suhtleme rõõmuga. Selleks, et toetusejagajatel ja -saajatel oleksid ühised arusaamad, korraldame aeg-ajalt kohtumisi, koosolekuid ja seminare.

 


2007–2013

  • eelarve 455,1 miljonit eurot
  • ära kasutati 454,86 miljonit eurot ehk 99,947%
  • rakendusskeeme 35 (alameedet)
  • projekte üle 700
  • keskmine toetus projekti kohta 649 976 eurot
  • ehitatud või rekonstrueeritud hooneid 18
  • toetuse saajaid 47

2014–2020

  • eelarve 337,97 miljonit eurot
  • jagatud taotlejatele 296,71 miljonit eurot
  • rakendusskeeme 10
  • projekte 98 (lisandub perioodi jooksul veel)
  • keskmine toetus projekti kohta 3 027 611 eurot
  • ehitatakse või rekonstrueeritakse hooneid 6
  • toetuse saajaid 59 (lisandub perioodi jooksul veel)

 


Sihtasutusel Archimedes on täitunud kahekümnes aastaring.
Õpetajate Lehe artiklisarjas tutvustame asutuse tegemisi staažikamate eestvedajate kogemuste ja lugude kaudu.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Archimedes 20: Eesti teadlastel on Baltimaade parim varustus”

  1. inseneR ütleb:

    Kahjuks valis Eesti vabanemisel 26 aastat tagasi tootmispõhise ühiskonna tahtmise asemel teadmistepõhiseks saamise soovi. Nüüd on meil EL-i raha eest muretsetud kümnete kallite alakoormatud teaduslaborite ümber madaltehnoloogiline omamaine tööstus, kus saab madalat palka maksta. On ka kõrgtehnolooogiline tööstus, kuid see on välisomanikuga ja madalaima lisandväärtusega tootmisahela osa, koostetööd tegev. Ei omamaises madaltehnoloogilises tööstuses ega välismaises kõrgtehnoloogilises, tehta Eestis tootearendust, mille aktuaalsetele teemadele saaks baseeruda meie akadeemiline teadus. Seepärast ei vaja tööstus siinsete teaduslaborite teeneid.
    Korea valis tootmispõhise ühiskonna tee ja nüüd on neil jõukust loovad maailma tipptehased, kus saab maksta tipp-palkasid. Tehased teevad tootearendust ja tootearendust toetavad akadeemilise uurimistööga Korea teadlased. Seega on tootmispõhine Korea saanud jõukaks ja targaks, samal ajal on teadmistepõhine Eesti jäänud vaeseks ja vähemtargaks.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!