Archimedes 20: Liigume kujundava hindamise suunas

Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuuri juhataja Heli Mattisen. Foto: SA Archimedes

„Üha rohkem on ülikoolide eneseanalüüsidesse sugenenud eestlasele omast enesepiitsutust,” täheldab SA Archimedese all tegutseva Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteedi-agentuuri (EKKA) juhataja Heli Mattisen. Seevastu on tudengid oma õpingutega liigagi rahul ega tea, mida ülikoolist tegelikult saada võib.

Millal ja miks loodi Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuur?

Kõrghariduse kvaliteedihindamisega on Archimedeses tegeldud juba 1997. aastast. Algul oli üksus teist tüüpi ja teistsuguse staatusega. EKKA loodi 2009. aastal. Agentuuri nõukogu võtab vastu kvaliteedi hindamise lõplikke otsuseid – need ei lähe enam kinnitamiseks ministrile ega kellelegi teisele. See on sõltumatu välishindamine, mille puhul ei saa ükski asjaosaline protsessi mõjutada.

Olete lõpetanud Tartu ülikooli saksa filoloogina ja töötanud õppejõuna. Kuidas jõudsite kvaliteedihindamiseni?

Olen töötanud 20 aastat õppejõuna TLÜ-s, enne seda olin õpetaja. Kaheksa aastat olin õppeprorektor ja kaasatud EKKA algatusrühma koosseisus uue kvaliteedisüsteemi arendamisse. Sealt see pisik tekkiski. Veel varem osalesin rektorite nõukogu kvaliteedileppe väljatöötamises.

Meie kõrgharidust hinnatakse kahel tasandil: õppekavagruppide ja kõrgkoolide tasandil ehk institutsionaalselt. Mis on nende peamine erinevus?

Institutsiooni tasandil hinnatakse ülikooli juhtimist, seda, kuidas ülikool tagab ise oma kvaliteedi ning millised on selle jaoks vajalikud protseduurid. Hinnatakse ka kõrgkooli rolli ühiskonna teenimisel nii erialade populariseerija, täiendõppe pakkuja kui ka osalejana arendusprotsessides. Institutsionaalse akrediteerimise puhul ei vaadata üksikuid õppekavu ega minda rohujuure tasandile.

Õppekavagruppe hinnatakse Eestis kahes faasis. Kõigepealt peab kõrgkool saama õiguse õppekavagrupis õpet läbi viia – see võimaldab avada õppekavu, ilma et keegi neid eraldi hindaks, mis näitab suurt usaldust kõrgkooli vastu. Vastastikune usaldus ongi Eesti kõrghariduse kvaliteedihindamise süsteemi oluline märksõna. Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine on pigem toetav hindamine. Välisekspertidest komisjon annab kõrgkoolile tagasisidet õppekavade sisu, õppimise ja õpetamise meetodite, üliõpilaste hindamise ja toetamise, õppejõudude omavahelise koostöö jpm kohta, ikka selleks, et kvaliteeti edendada.

Mis on õppekavagrupp?

See on sarnaste õppekavade kogum, kokku on neid gruppe Eestis 27. Näiteks väike psühholoogia õppekavagrupp hõlmab kaht ülikooli, aga tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekavagrupis on viie kõrgkooli peale nii palju õppekavu, et ühe komisjoniga ei jõua neid hinnata.

Kuivõrd on muutunud meie kõrg­haridusmaastik, võrreldes ajaga, mil välishindamist alustati? Millist kasu saab välishindamisest õppija?

Kõrgkoolide arvus on olnud huvitav dünaamika. 1994/1995. õa oli sama palju kõrgkoole kui praegu (20), aga sajandi algul tervelt 49 õppeasutust. Kümnest eraülikoolist on praeguseks alles vaid üks. Oluliselt on vähenenud ka era­rakenduskõrgkoolide arv ja riiklikegi puhul on suund vähenemisele, nii mõnigi kool on liidetud ülikooliga.

Üliõpilasele on välishindamisest kasu – neil on põhjust meie kõrgharidust usaldada. Eestis pole võimalik pakkuda õpet, mis ei kannataks rahvusvahelist konkurentsi välja.

Kas kõrgkoole võib liituda veelgi?

Arvan küll. Sõltumatu agentuurina saame kõrgharidusmaastikku vaadates öelda, et see on liiga kirev ja tükeldatud. Väliseksperdid soovitavad kõrgkoolidel senisest rohkem koostööd teha. Selle diplomaatilise vihje taga on soovitus koondada niigi väheseid inim- ja raharessursse, selmet hajutada neid õppeasutuste vahel.

Tudengeid on liiga vähe, et pikas perspektiivis oleks võimalik samaviisi jätkata. Napib nii tipptasemel õppejõude kui ka raha, et maksta neile väärilist töötasu. Raskete otsuste vastuvõtmise aeg on juba ammu käes.

EKKA hindamisnõukogul tuleb teha haridusministrile ka ettepanekuid mõni õppekava sulgeda. Näiteks andis avalikkusele kõneainet arhitektuuri doktoriõppe lõpetamine kunstiakadeemias. Kas on veel taolisi näiteid?

Otsuseid, mille alusel on suletud õppekava, õppekavagrupp või kool ise, on üleminekuhindamise käigus olnud mitmeid. Hilisemast ajast meenub näiteks Euroakadeemia juhtum, kui kool sai kolmandat korda tähtajalise õppe läbiviimise õiguse. Ekspertide hinnang oli, et õppe kvaliteet vastab nõutavale tasemele osaliselt, ja minister tegigi ettepaneku õppe läbiviimise õigust mitte anda.

Millal algas kutsehariduse välis­hindamine?

2010. aastal uuris HTM, kas EKKA oleks nõus võtma ka kutsehariduse välishindamist enda peale. 2011. aastal oligi kutsehariduse õppekavarühmade hindamise katseprojekt. Kutseõppe õppekavarühmade akrediteerimine on seni olnud kõrgharidusest erineva sisu ja metoodikaga. Nüüdseks on toimunud teatav lähenemine. Valmistasime selle aasta jooksul ette uued kontseptsioonid nii kutse- kui ka kõrghariduse jaoks.

Mida uus kontseptsioon toob?

Kutsehariduses tulenes seni õppekavarühmade akrediteerimise tulemustest, kas kool üldse tohtis õppetööd läbi viia. Nüüd liigume ka kutsehariduses kontrolliva hindamise juurest toetava, kujundava hindamise suunas. Enam pole välishindamise tulemus seotud õppe läbiviimise õigusega. Kui kool on selle õiguse saanud, järgneb regulaarselt toetav hindamine. Kui ilmneb suuri probleeme, on see signaal ministeeriumile algatada õppe läbiviimise õiguse äravõtmine.

Oleme ühe akrediteerimisperioodi läbi käinud ja enamik kutsekoole on maksimaalse tulemuse, kuueaastase akrediteeringu saanud. Kujundav hindamine on selleks, et anda tõuget arengule.

Kõrghariduses piirdume alates aastast 2020 institutsionaalse akrediteerimisega, õppekavagruppide kvaliteedi hindamist praegusel kujul uues süsteemis enam ei tule. Lähtume sellest, et hariduse kvaliteedi eest vastutab kõrgkool ise ning regulaarne enesehindamine on iga õppiva organisatsiooni loomulik osa. Institutsionaalse akrediteerimise raames teeme siiski n-ö pistelist kontrolli – eksperdid hindavad õppekavade valimi põhjal, kuidas kõrgkooli tasandil sõlmitud kokkulepped, õppimise ja õpetamise hea tava on rakendunud. Lisaks on plaanis korraldada umbes kord aastas temaatiline hindamine, mis keskendub kas mõnele olulisele kitsaskohale kõrghariduses või prioriteetsele õppesuunale, mille arendamiseks on mõistlik kaasata väliseksperte.

Institutsionaalne akrediteerimine eeldab kõrgkoolilt sügavat eneseanalüüsi. Kuidas tagada seejuures ausus ja kriitikameel?

Enamik kõrgkoole on aru saanud, et mida ausam on eneseanalüüs, seda suurem kasu on tagasisidest. Üha rohkem ongi kõrgkoolide analüüsidesse – eelkõige õppekavade tasandil – sugenenud eestlastele omast enesekriitilisust ja -piitsutust. Näiteks järeldab kõrgkool oma eneseanalüüsis, et tal ei ole piisavalt kvalifitseeritud õppejõude ja õppemetoodika on vananenud.

EKKA on algusest peale öelnud: eesmärk on, et tuleviku-Eestis ei ole välishindamine enam kohustuslik. Meie õppeasutused on juba niivõrd küpsed, neil on oma sisehindamise süsteem ja nad tellivad välishindamist siis, kui see on nende arengu seisukohalt vajalik. Just selles suunas me liigume.

Kas kvaliteedi hindamises on ka midagi sellist, mida iga noor peaks õppima asudes teadma?

Vaadates, kui rahul on meie tudengid tagasisideküsitluste põhjal oma õpingutega, tekib küsimus, kas nad ikka teavad, mida oleks võimalik tegelikult ülikoolist saada. Mõnigi tudeng tuleb Erasmuse vahetusest tagasi tundega, et sai alles välismaal teada, mis on tõeline õppimine. Arusaamas sellest, mida võiks õppimine kõrgkoolis anda, arenguruumi on. Tasub vaadata EKKA kodulehelt hindamiskomisjonide soovitusi kõrgkoolidele.

Käivitasimegi sel aastal vahva tudengite kvaliteedivõrgustiku projekti koostöös Eesti üliõpilaskondade liiduga. Meie eesmärk on kasvatada kvaliteediteadlikkust. Algatusrühm käis Šotimaal, kus tudengitel on juba pikka aega oma õpingute kujundamise kogemus. Loodame, et tudengite kvaliteedivõrgustik leiab endale koha kõrgharidusmaastikul ning avardab arusaama ja ootusi kõrgharidusele.

EKKA tööd on tunnustatud rahvusvahelisel tasandil ja agentuur on registreeritud Euroopa kvaliteediagentuuride registris EQAR. Millise lisaväärtuse see annab?

Euroopas on kokku lepitud, et välishindamist tunnustatakse vastastikku, kui rahvuslik kvaliteedihindamise agentuur kuulub sellesse registrisse. See tähendab, et teised riigid aktsepteerivad meie akrediteerimistulemust.

Kord viie aasta jooksul toimub EKKA välishindamine. Seda viib läbi agentuuride assotsiatsioon. Meie koostame eneseanalüüsi ja komisjon hindab, kas vastame Euroopas kokku lepitud standarditele. 2013. aastal läbisime hindamise ja saime registrisse. Sügisel oli meil uus hindamine.

Mõneski riigis on kokku lepitud, et hindamisi viivad lisaks oma rahvuslikule agentuurile läbi EQAR-isse registreeritud agentuurid. Arendusprojektis korraldaski EKKA Moldovas õigusteaduse õppekavade akrediteerimise. Ühisprojekti raames Soome agentuuriga korraldasime Aserbaidžaanis kõrgkoolide institutsionaalse akrediteerimise pilootprojekti. Sel sügisel akrediteerisime Tadžikistani OSCE piirivalvekolledži üheaastast täiendõppekava.

Vestlustes meid hindamas käinud komisjoniga jäi kõlama: EKKA võiks aktiivsemalt rahvusvahelisele turule minna, eelkõige endistesse liiduvabariikidesse, et neid järele aidata ja neile kogemust jagada. Aga Eesti kõrg- ja kutseharidust me hooletusse ei jäta, meie põhimissioon on ikka siin.

Sihtasutusel Archimedes on täitunud kahekümnes aastaring.
Õpetajate Lehe artiklisarjas tutvustame asutuse tegemisi staažikamate eestvedajate kogemuste ja lugude kaudu.