Matemaatika
KULTUUR

Ettevõtlusõppe programm „Edu ja tegu” tunnustas tublimaid

15. dets. 2017 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

HTM-i ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu” tunnustuskonkursi laureaadid Karmo Kurvits ja Andri Tallo (Võru gümnaasium), ettevõtja Kuldar Leis, Katrin Kivisild (SA Innove), Marje Vaan (Pärnu Vanalinna põhikool) ning haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Foto: Hans-Kristen Sapas

 

Kooli käivitamine on suur ettevõtmine, aga meie oleme suutnud samal ajal käima lükata ka õpilasfirmade programmi,” lausub Võru gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits, kes koos huvi- ja projektijuht Andri Talloga on ettevõtluse lätete juurde meelitanud üle poole lennust. Võru gümnaasium pälvis äsja HTM-i ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu” tunnustuskonkursil ettevõtlusõppe edendaja tiitli.

Karmo Kurvits on veendunud, et õpilasfirmade programm on mõnegi õpilase pannud just Võru gümnaasiumi kasuks otsustama. Kui ikka koolis tegutseb 15 firmat, kuhu on kaasatud üle viiekümne õpilase, torkab see ju silma.

Anname endast parima, me ei oska veel konkreetselt öelda, kui palju see mõjutab õpilaste ettevõtlikkust, aga piisab, et usume: ettevõtlusõpe aitab noort inimest tulevikus,” räägib Karmo Kurvits.

Mis on aga kindel ja tõestatud – juba pärast õpilasfirmade programmi lõppu on noored muutunud. Nad julgevad riske ja vastutust võtta, oskavad paremini suhelda.

Andri Tallo on uurimistööde kaitsmisel tähele pannud, et õpilasfirma karastusega noored on paremad suhtlejad, nende põhjendused on selgemad ja üldse tunnevad nad end auditooriumi ees vabamalt ja enesekindlamalt. Hiljem löövad nad ka muudes koolitegevustes kaaslastest aktiivsemalt kaasa.

Praegu saavad Võru gümnaasiumi noored ettevõtlusõpet sissejuhatuseks suunava kursusena ja siis õpilasfirmade programmina.

Me pole veel omavahel rääkinud, kas ja kuidas lõimida seda kooliellu. Oleme alles noor kool, jõuame seda kõike veel teha,” sõnab Karmo Kurvits. Kooli arengukava võetakse varsti vastu ja seal on õppeainete lõimimine eesmärgina kirjas. Et ettevõtluse õpetamine ja õpilasfirmad on pälvinud kooli pedagoogide heakskiidu ja huvi, võikski järgmise sammuna liikuda oma tegevusega teistesse ainetesse.

Terminid selgeks

Aga kõigepealt istume maha ja arutame, mis ettevõtlusõpe ja ettevõtlikkus üldse on,” kinnitavad Karmo Kurvits ja Andri Tallo. Mõisted on segamini nii õpetajail kui ka õpilastel. Kuu aega tagasi tuli üks õpilane direktori juurde ja päris, miks koolis tegeldakse ainult ettevõtluse arendamisega, aga kunstiringi ei ole ja loovust ei saa arendada. Ei mõisteta veel, et ettevõtlikkus hõlmab ka loovust ja omaalgatust.

Aga ma ei heida seda kellelegi ette, sest me pole omavahel neid asju veel kokku leppinud. Olgem ausad, ka artiklites-uurimustes-programmides pole selget arusaama,” nendib Karmo Kurvits.

Et lõimimisega mitte hätta jääda, vajab õpetaja Kurvitsa hinnangul korralikku tööriistakasti – et teada, milliste meetodite ja vahenditega saaks tundi tuua ettevõtlust ja ettevõtlikkust, kui teemaks on näiteks integraal. Kui õpetajal on abivahendid, siis julgeb ta tunnis ka uusi asju proovida.

Karmo Kurvits ja Andri Tallo soovivad, et programmis „Edu ja tegu” tutvustatakski rohkem edulugusid kõigi ainete õpetajaile. Koolitustel võiksid rääkimas käia õpetajad. Õpetaja täiendab oma teadmisi ja muudab oma tunde kõige meelsamini siis, kui näeb eeskuju – seda, mida teevad teised õpetajad.

Kui ta kuuleb kolleegilt, et ettevõtlikkust on võimalik siduda matemaatikaga, proovib ta ka ise. Kui seda ütleb keegi kolmas, näiteks direktor, on tema motivatsioon asjaga tegelda oluliselt väiksem,” sõnab Kurvits.

Eriti tähtis on aga, et noorte enda käest tuleks sõnum: tahame muutuda ettevõtlikumaks ja vajame ettevõtlusõpet. Küll siis õpetajad ja juhtkond hakkavad tegutsema.

Nõudlus ei saa tekkida väljaspool klassiruumi. Kui ikka Eesti õpilasesinduste liit kutsub üles, et tahame rohkem ettevõtlusõpet, hakkavad koolid tööle,” on Karmo Kurvits veendunud.

Side vanematega tugevamaks

Kurvitsal ja Tallol on Võru gümnaasiumis plaan senisest rohkem lapsevanemaid kaasata. Edaspidi hakatakse juba kümnendasse klassi tulevalt õpilaselt küsima, millest võiksid emad-isad koolitundi rääkima tulla.

Kool peab senisest paremini tundma oma õpilaste vanemate profiili, teadmaks, mida nad võiksid pakkuda. Selleks tuleb luua andmebaas,” ütleb Kurvits.

Võiks koguda ka tagasisidet, mis saab õpilasfirma läbinutest ja mida nad arvavad viie või kümne aasta pärast õpitust. Vilistlasi saaks ka mentoritena kasutada.

Mul on hea meel, et olen Andri Tallo saanud ettevõtlusõppe arendamisel enda kõrvale, kuid meil on vaja veel õpetajaid ja kogukonda appi,” sõnab Karmo Kurvits, kes on varem õpilasfirmasid Tartus juhendanud.

Andri Tallo sõnul on paari aastaga suudetud juba mõjutada kogukonda. Kevadel korraldab Võru linnavalitsus suure õpilasfirmade laada, mis on avatud ka teistele maakondadele. Isegi Ukrainast on tuntud osalemise vastu huvi. Tahetakse teha koostööd ka Põlva gümnaasiumiga, kus tegutseb palju õpilasfirmasid õpetaja Kaia Tamme juhtimisel.

Paistab, et Kagu- ja Lõuna-Eesti piirkond soosib ettevõtlikkuse ja ettevõtluse arendamist,” muheleb Karmo Kurvits.

Osav lõimija

Aasta ettevõtluse õpetaja tiitli nimel käis kõva rebimine, nominente oli kogunisti kümme. Pärjatuks osutus Pärnu Vanalinna põhikooli huvijuht Marje Vaan, kelle puhul tõsteti esile ettevõtlusõppe oskuslikku lõimimist õppeainetega. Marje Vaan on loonud koolis süsteemi laste ettevõtlikkuse arendamiseks ja ettevõtlusõppe juurutamiseks.

Esimeses klassis on meil majandusõpetuse tunnid, lastega käiakse ekskursioonidel ettevõtetes, omandatakse algtõed,” kirjeldab Vaan. Veidi suurematele tegutseb minifirma huviring. Vanemates klassides jätkub tegevus karjääriõpetuse tundides. Koolis on kaks majandusõpetuse õpetajat, aga ka teised õpetajad lõimivad oma ainetundidesse ettevõtlusõpet ja väljapoole tunde jäävat tegevust seotakse ettevõtlikkuse arendamisega.

Meil toimub kõik see juba aastaid, samm haaval on tegevusi lisandunud,” lausub Vaan. „Mõõdikuid pole, aga iga sihipärane tegevus, mis seotud ettevõtlikkuse arendamise, karjääri ja ettevõtetega, annab kogemusi, et elus paremini toime tulla. Oleme põhikooli lõpuks õpilastega palju ettevõtteid külastanud ja kohtunud eri elualade inimestega. Lastel, kes minifirmades ja laatadel osalevad, tõuseb kindlasti õpimotivatsioon ja nad saavad paremini hakkama. Kõigel, mis teeme, on mõju.”

Marje Vaani meele teeb heaks, kui õpilane on olnud töövarjuks ja saab kinnitust, et just seda ametit tahab ta tulevikus pidada. Aga vajaliku kogemuse annab ka vastupidine variant: kui noor saab aru, et mingil põhjusel, näiteks hommikul vara tõusmise pärast, ei sobi see amet talle, ja ta valib midagi muud.

Kuidas ettevõtlikku hoiakut koolis veelgi süvendada?

Mul hakkasid tänasel koostööseminaril mõtted liikuma, kuidas võiks maaelupäeva korraldada,” räägib Marje Vaan. „Läheme üheskoos majast välja, teeme talutöid ja lõimime ka ainetunde sellesse päeva. Mitmed asjad tulevadki väikeste sammudega ja koostöös kolleegidega.”

Tähtis märksõna edaspidises töös on side ettevõtetega. Kaks head koostööpartnerit on Pärnu Vanalinna põhikoolil olemas: Rajaleidja keskus oma spetsialistide ja programmidega ning Pärnu ettevõtlus- ja arenduskeskus, kust saab ka rahatoetust, et kaugemale sõita.

Vaan kiidab, et Pärnus on väga hea andmebaas ettevõtetest, mis ootavad õpilasi, kirjas on ka võimalikud ajad ja gruppide suurused.

Ei meenu ühtegi korda, kus ettevõte oleks keeldunud meid vastu võtmast. Eitavat vastust kuuldes kaoks motivatsioon,” lausub Vaan.

Sel aastal on käsile võetud ka koostöö lapsevanematega. Oma ala spetsialistid tulevad ja annavad tundi. Näiteks kunstnik juhendab kunstitundi ja teeb seda teistmoodi kui õpetaja. „Seda liini saame jätkata,” lubab Vaan.

Tunnustuskonkursil valiti aasta ettevõtlikuks õppuriks Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi õpilane Marten Soeson ja ettevõtlusõppe programmi aasta tegijaks Katrin Kivisild SA Innovest.

 


Ettevõtlusõpe kohustuslikuks!

Aasta ettevõtlusõppe mentori tiitli pälvis Kuldar Leis, kes on juhtinud Premia Foodi, Ösel Foodsi jt ettevõtteid ning on praegu seotud kümmekonna ettevõttega. Ta on osalenud mitu aastat äriideede arendamise programmis „Starter” nii tudengitiimide mentori kui ka hindamiskomisjoni liikmena. Kuldar Leis on oodatud külaline koolides ning võtab oma ettevõtetes meelsasti ka koolinoori vastu.

Kuldar Leis: „Arvan, et praegu on võetud väga õige suund: ettevõtlusõpe viiakse nii paljudesse koolidesse ja nii paljude õpilasteni kui vähegi võimalik. Täna pole ettevõtlusõpe veel kohustuslik, võimalik on valida õpilasfirma või uurimistöö vahel. Aga oleks hea, kui õpilasfirma loomine muutuks kohustuslikuks. Algul võib tunduda, et kõik õpilased ei taha seda teha, aga kes teevad, need naudivad.

Eesmärk pole teha kõigist ettevõtjad, vaid et kõik kuidagigi ettevõtlusega kokku puutuks.

Meil on üle Eesti palju häid ettevõtluse suunaga õpetajaid, aga neid on ikka veel vähe. Igas koolis peaksid olema sellised õpetajad, kes suudaks katta veel laiema õpilasfirmade ringi. Need, kes juba tegutsevad, on väga vahvad, aastatega on nad ennast tugevaks treeninud.

Ettevõtlusõpe peab olema eraldi õppeaine, siis võtavad õpilased seda tõsiselt. Lõimumine on keeruline, ainete programme panevad kokku eri inimesed ja nad pole alati ettevõtlusega seotud. Siin ootaks abi sellistest programmidest nagu „Edu ja tegu” ning ülikoolide kaasamisest, et ettevõtluse alged jõuaksid ainetesse.

Näen oma Põlva koolis kolmandas klassis õppiva poja pealt, kuidas ettevõtluse pisikut neile süstitakse. Ükskõik kui algtasemel see nooremates klassides käib, on majandusasjadest arusaamine maast madalast väga vajalik. Keskmine laps sai oma naudingu kätte õpilasfirmast. Vanem poeg on tudeng, kes oli ettevõtlik gümnaasiumis ja on ka praegu. Mul on hea meel, kuidas see, et õpilased saavad ettevõtlusõpet, on saanud juba standardiks.”

 


Programmi „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil ­haridustasemetel”
toetatakse Euroopa Liidu sotsiaalfondist.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!