Ja siis tõusis püsti Must Surm
Mare Rossmann.
Me kõik oleme inimesed. Hea toit, soe tuba ja eelmisel õhtul pikaks veninud vestlused nõuavad oma osa. Tallinna digikohtumisel pikalt unega võidelnud Saksamaa riigijuht andis lõpuks alla ja jäi tukkuma. Paavst Franciscus tunnistas, et temagi on palvetades magama jäänud. Looduse ees on sunnitud kõik kapituleeruma.
Rusikareegel on, et auditooriumi valitsemine on esineja kätes. Heal õpetajal on tööriistakast, mis peidab nippide kombinatsiooni, kuidas olukorrale vastavalt reageerida ja sellest väärikalt välja tulla.
Hiljuti oli Õpetajate Lehes õpetajate välimääraja. See oli väga äks lugemine. Õpetajate huumorimeel rokib täiega ja pole kusagile kadunud. Üks õpetaja tüüpidest kannab seal nimetust Must Surm.
Ühel vene ajal toimunud õppenõukogul kurtis noor õpetaja, et õpilased teda tunnis ei kuula ja mõned jäävad lausa magama. Siis tõusis püsti Must Surm. „Seletage mulle, noor kolleeg, kuidas selline asi on võimalik, et õpilased ei kuuletu ja mõni jääb lausa tukkuma!” „Mina ei tea,” vastas õpetaja pisarsilmil, „aga nii see on.” − „Andke mulle nende mõttehiiglaste koordinaadid, ma vestlen nendega veidi ja siis räägime edasi,” ütles Must Surm.
Vähe on õpetajaid, kes võivad öelda, et nende tunnis pole keegi kunagi tukkunud. Kord märkasin, et üks noormees peab unega võitlust ja lõpuks annab alla. Tüdrukud juba itsitasid pihku, aga minul ei olnud retsepti reageerimiseks. Siis meenus mulle üks menubändi lugu, otsustasin riskida ning laulsin kõva häälega: „Mis teha siis, kui peale tuleb tukk ja äratama pole tulnud kukk.” Noormees ärkas üles. „Ega ma teid ei seganud?” küsisin. „Muidugi mitte. Rääkige edasi, ma kuulen kõike. See on minu viis keskenduda,” vastas ta. Olukorra muutis eriti pikantseks asjaolu, et sel ajal oli Rakvere 1. keskkooli direktoriks Ervin Kukk.
Kui ma vaatan meie avalikus ruumis esinejaid, siis ilmselt on neil olnud ühed ja samad koolitajad. Vehivad sarnaselt kätega, olenemata sisust, manavad näole veidraid ilmeid. Aga köidab alati ainult see, kui sa eristud, kui oled see, kes sa oled.
Küllap olete teiegi kuulanud loengut, kus esineja ei tee midagi, ta välimus on tagasihoidlik, tal võib olla isegi füüsiline puue, aga kui ta rääkima hakkab, ei oma see enam mingit tähtsust. Ta hoiab sind oma lummuses esimesest sõnast viimaseni. Ma ei ole küll mõnuaineid tarvitanud, kuid kujutan ette, et mitte ükski neist pole võimeline tekitama tundeid, mida võib inimeses esile kutsuda ainult teine inimene. PowerPointi stiilis ettekannete puhul saab digitehnika abil info edastatud, aga me ei saa aimu kõneleja isiksusest ega nautida tema ettekande stiili.
Mis puutub pakendisse, siis see peab alati toetama sisu, mitte seda üle mängima. Öeldud on, et kui tahad mõjuda objektina, siis pane ennast silmatorkavalt riidesse, kui subjektina, siis pigem mitte.
Mina ise ühelgi loengul magama jäänud ei ole. Minu arvates on selline käitumine esineja solvamine. Kui teema ei huvita ja esinemine on igav, mõtlen oma mõtteid ja lasen fantaasial lennata. Aga neile, kel seisab ees päev, mil peate istuma ja loenguid kuulama, on mul lihtne soovitus: minge õhtul varem magama.